Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-729 (18259000718)
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm
Kriminaalasi
T.O süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
T.O , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; keskharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas määratud korras
§
järgi
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada T.O süüdi KarS § 157 vangistust.
järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud
Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui T.O ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab T.O-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.01.2019. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu H K eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatava T.O suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates I B läheneda H K lähemale kui 10 meetrit ning võtta H K ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu.
Kohus selgitab T.O-le, et lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona KarS § 3312 järgi.
KrMS 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 195 eurot ning pool sundrahast summas 405 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista T.O-lt menetluskuluna sundraha summas 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada T.O tasuda sundraha summas 405 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 33,75 eurot. Sundraha osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUM INOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700005148 ning selgitusega: „T.O, 1-19-729, sundraha osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
T.O süüdistatakse selles, et tema on alates 2018. aasta juulist kuni 05.01.2019 järjepidevalt otsinud kontakti, jälginud ja muul viisil sekkunud tuttava H K tahtevastaselt naise eraellu, millega on H K alandanud, hirmutanud ja naise tavapärast elurütmi oluliselt häirinud. Pärast seda, kui H K tegi 2018 juuli alguses T.O-le teatavaks, et ta ei soovi enam mehega suhelda ega läbi käia, hakkas T.O H K pidevalt helistama ja kuna naine tema kõnedele ei vastanud, püüdis naisega kontakti saada naise töökohas Põhjakeskuse Kulina poes, kuhu ilmus mitu korda, sh 21.08.2018 lillede ja šokolaadiga ning püüdis teenindamise ajal naisega suhet taastada. Töökohale ilmumine ja seal skandaali tegemine häiris naisel töötamist, alandas ja hirmutas naist ja mistõttu teatas naine juhtunust politseisse. Pärast 22.08.2018 politseipoolseid selgitusi naine rahule jätta T.O seda ei teinud ja jätkas H K helistamist. Ajavahemikus 22.08.-30.09.2018 helistas T.O H K vähemalt 7-l korral nii päevasel ajal kui keset ööd, kasutades helistamiseks nii enda kui ema telefoninumbrit. Vastuvõetud kõned on olnud kõik ebameeldivad, solvava ja uut suhet luniva sisuga, mis viisid naise meeleolu alla ja häirisid naise igapäevaelu. Lisaks kõnedele püüdis mees jätkuvalt naist töö juures kätte saada. 03.09.2018, kui H K oli puhkusel, nõudis T.O agressiivselt xxxx kaupluses E E H K kokku saamist. 30.09.2018 blokeeris H K T.O kõned. 12.10.2018 sooritas T.O xxxx kaupluses H K ostu ja solvas
naist avalikult kauba pakkimise ajal ning nimetas sõiduki margi, millega naine sõidab. See kokkupuude oli H K alandav, aga ka hirmutav, sest naine sai aru, et T.O on teda jälginud ja teab autode vahetusest. 11.12.2018 käis T.O taas xxxx poes, ajal mil H K oli puhkusel ja nõudis joobes olekus agressiivselt E E H K kokku saamist. Lahkudes jättis mees letile kommikarbi. 05.01.2019 läks T.O H K elukoha xxxx linn ukse taha ja nõudis joobes olekus agressiivselt H K kohtumist, kuni naise elukaaslane V V ta minema saatis. T.O poolsed soovimatud kontakti võtmised on oluliselt häirinud H K igapäevaelu nii tööl kui vabal ajal, tekitanud tugevat stressi ja hirmu. Kuna T.O on vaimselt ebastabiilne, läheb kergesti endast välja, agressiivne, manipuleerib endale viga tegemisega, tekitab mehe huvi H K suhet jätkata naises tõsist hirmu viga saada. Naine ei julge üksi liikuda, kuna kardab, et mees võib skandaaliga suhte taastamist nõudma tulla ja keeldumisel vihahoos talle kallale tungida. Ka kardab naine autoga sõita, kuna see võib olla rikutud. Seega T.O , otsides teise isikuga järjepidevalt kontakti, jälgides teist isikut ning sekkudes teise isiku tahte vastaselt teise isiku eraellu, hirmutades, alandades ja oluliselt häirides teist isikut, pani toime KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on T.O-le mõistetavaks karistuseks KarS § 1573 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu H K eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav T.O suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates T.O läheneda H K lähemale kui 10 meetrit ning võtta H K ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt kanalid) kaudu. Süüdistatav T.O on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav T.O on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust
järgi ning mõista talle reguleerivaid sätteid. T.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 157 karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 195 eurot. Kokkuleppe kohaselt jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja pool sundrahast riigi kanda ning sundraha summas 405 eurot kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 33,75 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.