Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

kaupluses Xxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 pudelit õlut Gildi kange väärtusega 5,65 eurot/pdl, 0,248 gr grillliha väärtusega 2,85 eurot ja 1 majoneesi väärtusega 0,60 eurot, s.o. kaupa kogusummas 14,75 eurot. A. Nikolajev, asetas võetud kaubad jope taskusse ning kaasas olnud kilekotti ning seejärel möödus infokassast, jättes tahtlikult nende eest tasumata. A. Nikolajevi poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas kaupluse juhataja ja turvatöötaja ta kinni. Kaup on osaliselt rikutud ning tagastatud kauplusele. Sellega pani Anton Nikolajev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et puudub vaidlus kuriteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. A. Nikolajev tunnistab oma süüd varguste toimepanemises. Kuigi teda on eelnevalt varguste eest karistatud tingimisi vangistusega, ei teinud ta sellest endale vajalikke järeldusi. Kohe pärast otsuse jõustumist jätkas ta varastamist ja alkoholi tarvitamist. Rahatrahvid väärtegude eest on tal samuti tasumata. Kuna uued vargused pani A. Nikolajev toime katseajal, siis karistuse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb talle karistuseks mõista reaalne vangistust ja täitmisele pöörata eelmise otsusega mõistetud vangistus. Prokurör taotles A. Nikolajevi karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 9 kuud, mida kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 04.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõista 7 kuud ja 8 päeva vangistust algusega 15.01.2019. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, võib väljamõistetavat sundraha vähendada poole võrra. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist, tunnistas oma süüd 3 varguse toimepanemises, kuid palus talle mõista karistus uuesti tingimisi koos kriminaalhooldaja järelevalvega. Väitis, et suuri probleeme tal alkoholi tarvitamisega ei ole, kuid ta on nõus koheselt minema xxx haiglasse ja end kodeerima. Tsiviilhagile ta vastuväiteid ei esitanud.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kaks vargust 14.01.2019 ja üks varguse katse 15.01.2019 kauplusest Xxx on lisaks A. Nikolajevi enda süü omaksvõtule tuvastamist leidnud xxx avaldustega (tl 1, 14), mis tõendavad varguse toimepanemise aega ja kohta ning varastatud kauba väärtust; samuti tunnistajate I. K ja V. G ütlustega (tl 2-3, 15-18, 19-20) varguse toimepanemise asjaolude ja varastatud kauba kohta ning turvakaamerate videosalvestustega, milledes nähtu on fikseeritud asitõendite vaatlusprotokollides (tl 6-9, 10-13, 24-31). Turvakaamerate videosalvestustest tehtud fotodel, mis on lisatud asitõendite vaatlusprotokollidele, on äratuntav A. Nikolajev, kes kõigil kolmel korral kannab tumedaid riideid ja musta mütsi. Salvestustelt ja fotodelt on näha, kust ja mida ta müügisaalist võtab, mida taskusse, põue või kotti paneb, samuti asjaolu, et ta lahkub kõigil kordadel müügisaalist kauba eest maksmata. Esimeses varguse episoodis 14. jaanuaril kell 13:33 on salvestuselt näha, et ta võtab majoneeside riiulist ühe väiksema purgi majoneesi ja paneb selle taskusse ning hetk hiljem

võtab riiulist õllepudeli, kõnnib sellega edasi ja paneb põue. Kell 13.34 möödub ta kassadest kauba eest maksmata. Teises episoodis 14. jaanuaril samas kaupluses kell 17:18 võtab A. Nikolajev alkoholitoodete riiulilt pudeli õlut ja kõnnib eemale, paneb selle põue ja kell 17:19 möödub kassadest midagi ostmata. Nendes episoodides on vargus A. Nikolajevi poolt lõpule viidud, sest kauplusest väljudes oli tal võimalus varastatud asju ise käsutamata asuda. Nende vargustega tekitas ka kauplusele kahju vastavalt 6,25 eurot ja 5, 65 eurot. Kolmandas episoodis 15. jaanuaril kell 11.55 on salvestuselt näha, et A. Nikolajev võtab soojade toitude letist müüjalt pakendi, hetk hiljem võtab riiulilt purgi majoneesi, kõnnib edasi ja paneb selle jope paremasse taskusse. Müüjalt saadud paki paneb vasakusse taskusse. Seejärel võtab ta riiulilt 2 pudelit õlut ja paneb kilekotti ning väljub müügisaalist infokassa kaudu millegi eest tasumata. Enne kauplusest väljumist peetakse ta kinni ning see vargus jääb katse staadiumisse. Õllepudelid ja majonees võetakse temalt ära ja tagastatakse kauplusele. Kuna grill-liha pakend oli avanenud, siis läks see maha kandmisele ja tekitatud kahju kannatanule selles episoodis on 2,85 eurot (tl 21-23). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 33-34), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 33) ja isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 53-54) tõendavad, et 15.01.2019 kell 12.55 on xxx asuvas kaupluses kahtlustatavana kinni peetud A. Nikolajev ning ta oli alkoholijoobes (indikaatorvahendiga oli kell 14.26 tema joobeks mõõdetud 1,31 mg ühes liitris väljahingatavas õhus). Kahtlustatavana ülekuulamisel on A. Nikolajev väitnud, et ta ei mäleta vargusi 14. jaanuaril, kuna oli alkoholijoobes, kuid salvestuselt tehtud fotodel on tema ja ta ei vaidlusta nende varguste toimepanemist. 15. jaanuaril tal raha ei olnud ja poodi läks selleks, et endale juua-süüa varastada (tl 51). Kaupluses olnud kaup oli A. Nikolajevi jaoks võõras vallasasi ning pannes süüdistuses loetletud asjad endale taskusse, põue või kotti ja jättes nende eest kassas tasumata, murdis ta sellega seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse eesmärgiga neid ise kasutada ehk omastada. Sellega realiseeris ta varguse objektiivse koosseisu. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Vargused on A. Nikolajev toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A. Nikolajev teadis kauplusse minnes, et tal raha ei ole ja et riiulitelt või letist võetud kauba eest tuleb tal kassas tasuda. Tema eesmärgiks oli kauplust lahkuda joogi ja söögiga selle eest tasumata ning vastavalt plaanitule ta ka tegutses. Kahel korral see tal ka õnnestus, kuid kolmandal korral peeti ta varastatud kraamiga kinni. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

Ärakirjad PPA Põhja prefektuuri otsustest kinnitavad, et detsembris 2018 on A. Nikolajev varastanud alkoholi xxx asuvast xxx kauplusest, samuti xxx tn xxx kauplusest ning selle eest on teda karistatud rahatrahvidega (tl 40-41, 43-44). Ärakiri Harju Maakohtu otsusest 04.01.2019 (tl 46-47) kinnitab, et süstemaatilise varguse eest KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi on teda karistatud vangistusega tingimisi. Talle määratud katseajal on ta toime pannud 3 uut vargust. Seega on varastamine kujunenud A. Nikolajevi elustiiliks ja õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt on A. Nikolajevi teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Ta on toime pannud kuriteo, mis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise vargusena. Tsiviilhagi Kannatanu xxx on esitanud tsiviilhagi summas 14,75 eurot (tl 59-60). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 17.01.2019 toimunud kohtuistungil tunnistas A. Nikolajev tema vastu esitatud tsiviilhagi ega vaidlustanud selle suurust. Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi rahuldada ning süüdistatavalt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse varguste arvu aga ka tekitatud kahju suurust. Kolme vargusega on A. Nikolajev varastanud ja püüdnud varastada võõrast vara kokku summas 26, 65 eurot ja tema süüd ei saa pidada suureks. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus ei pea võimalikuks karistada A. Nikolajevit rahalise karistusega, sest varguste eest määratud varasemad rahatrahvid on tal tasumata ning selleliigiline karistus ei ole talle mõju avaldanud. Kuigi süüdistatav väitis, et tal on olemas töökoht ja ta otsib endale ka elamispinda, ei ole tema teenitud vahendid olnud toimetulekuks piisavad, sest vargile on ta läinud soovist hankida endale süüa-juua. Kahtlemata on süüdistatava õigusvastasele käitumisele olulist mõju avaldanud ka tema alkoholisõltuvus. Karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades nõustub kohus prokuröriga, et A. Nikolajevi mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid, tuleb teda karistada reaalse vangistusega, kuid vangistust on kohtu arvates võimalik mõista väiksemas määras kui taotles seda prokurör ning seda eelkõige varguse ulatust, varastatu väärtust silmas pidades. Täitmisele tuleb pöörata ka eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Mõistes karistuseks vangistuse 3 kuud, tuleb seda lühimenetlusest tingituna kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub seega 2 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel tuleb

suurendada ärakandmata karistuse (1 kuu ja 8 päeva vangistust) võrra. Seega tuleb A. Nikolajevil ära kanda 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Vangistus sellises määras vastab kohtu arvates A. Nikolajevi süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi vargusi ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna uued vargused on A. Nikolajev toime pannud katseaja kestel, ei ole talle võimalik ega ka põhjendatud mõista uuesti vangistust tingimisi. Süüdistataval puudub kindel elukoht ning mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks peab kohus põhjendatuks valida tema suhtes tõkendiks vahi all pidamine. Eelvangistus tuleb lugeda karistusaja hulka ning vangistuse alguseks tuleb lugeda A. Nikolajevi kahtlustatavana kinnipidamise päev – 15. jaanuar 2019. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral tasuda ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 810 eurot. Kuna asja lahendati kiirmenetluses, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra ja mõistab A. Nikolajevilt välja 405 eurot riigieelarve tuludesse. Kuna A. Nikolajevil on tasumata trahvid eelnevate väärtegude eest ja sundraha eelmise otsuse järgi, siis menetluskude kohene tasumine antud kriminaalasja käib talle ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulu on võimalik tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.