Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Määrata Margus Toomlale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2, 5 alusel rahuldada kannatanu esitatud hagi täielikult. Välja mõista Margus Toomlalt 505 (viissada viis) eurot X.X (SEB Pank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Margus Toomla toime pannud kuriteona teise isiku korduva kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13.05.2014 otsusega 1-14-2577 karistatud KarS § 121 alusel toimepandud kuriteo toimepanemise eest ja mille eest saadud karistus pole kustunud, lõi korduvalt 08.09.2018 Viljandi maakonnas xxxxxx-xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx-xxxxxxxxx taluhoovil kannatanut X.X lokitangidega näopiirkonda, mille tulemusel läksid katki X.X prillid. Seejärel võttis Margus Toomla kätega X.X kaela ümbert kinni, mille tulemusel viimane ennast pikali selja peale lasi ning Margus Toomla ja X.X vahel tekkis rüselus, mille käigus läks katki X.X mobiiltelefon Samsung. Eelpool nimetatud tegevusega põhjustas Margus Toomla X.X e füüsilist valu ja tervisekahjustused, mis seisnevad kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravates pindmistes vigastustes ning põlve kollateraalsideme distorsis.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Margus Toomla ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS 75 lg 2 p 1 alusel heastama kuriteoga tekitatud kahju 505 eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kuriteoga tekitatud kahjuks on X.X mobiiltelefoni ning prillide lõhkumise tekitatud varaline kahju kogusummas 500 eurot ning Viljandi Haigla erakorralises osakonnas makstud visiiditasu 5 eurot. X.X on esitanud süüdistatava Margus Toomla vastu tsiviilhagi summas 505 eurot, mille hüvitamist taotleb enda SEB arveldusarve nr

XXXXXXXXXXXX .

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Margus Toomla on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 505 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Margus Toomlalt 505 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Margus Toomla kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub sissetulek ning tema ülalpidamisel on 2 alaealist last ning isikul puuduvad säästud, on põhjendatud vähendada süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha 1/3 ehk 250 euro võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 560 eurot: sundraha 500 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.