Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
8. november 2018, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-18-6436
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla ja Sten Lind
Kriminaalasi
Maksim Seleznjovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava Maksim Seleznjovi kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill
Süüdistatav
Maksim Seleznjov, isikukood: 36803170326, XXX, emakeel: vene keel, XXX, XXX, XXX, viibib Põhja prefektuuri arestimajas, kriminaalkorras karistatud 16 korral, viimati Harju Maakohtu 20. veebruari 2018. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi (karistus kantud 18. juunil 2018), kahtlustatavana kinni peetud 1-2. juuli 2018 ja uuesti alates 16. juulist 2018, Harju Maakohtu 18. juuli 2018. a määrusega kohaldatud tõkend vahistamine
Maakohtu seisukoht, et teo kvalifitseerimine varguse katsena ei välista selle arvesse võtmist tegude süstemaatilisuse hindamisel. Varguste süstemaatilisus eeldab tegelikult vähemalt kahe varasema varguse lõpuni viimist. Ka Riigikohus räägib KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis vähemalt kolmest vargusest, mitte kolmest varguse katsest (3-1-1-66-13 p 6.2) mõistliku ajavavahemiku jooksul. Karistusregistri teatisest nähtub, et viimane vargus, mida apellant on toime pannud oli aastal 2014. Pärast seda oli ta korduvalt (ja viimasel ajal ekslikult) karistatud süstemaatiliselt toime pandud varguse katsete eest. 3.3 Apellandi puhul ei saa rääkida varguste süstemaatilisusest, kuna 2014. aastast on möödunud niivõrd palju aega. Apellandi tegude puhul on tegelikult tegemist vaid varguste katsete süstemaatilisusega, mis ei ole KarS § 199 lg 2 p 9 alusel karistatav. Apellant ei vaidle vastu, et ta on võtnud vähe väärtuslikke asju AS S XXX ja A AS XXX, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Kuid karistusregistri teatis näitab selgelt, et apellant ei tegutse juba ammu eesmärgiga vallasasju omastada ja kehtestada nende üle oma valdust. Apellant laseb teadlikult end iga kord turvatöötajatel kinni pidada, eesmärgiga saada arestimajja või vanglasse, kus ta saab vajadusel süüa ja ööbida. Kuna teod XXX ja XXX ei jäänud katse staadiumisse apellandist sõltumatutel põhjustel, vaid ta tahtlikult ja aktiivselt provotseeris turvatöötajaid enda kinnipidamisele, ei ole varguse subjektiivne süüteo koosseis täidetud ja kohus ei tohtinud apellandi ütlustele toetuda varguse katse subjektiivse koosseisu tuvastamisel. Seega tuleb Harju Maakohtu 03.10.2018.a/17.10.2018.a kohtuotsus tühistada ja apellant süstemaatilises varguses õigeks mõista.
4.2 Apellatsioonis esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus esmalt, et KarS §-s 25 sätestatud süüteokatse regulatsioon laiendab eriosa koosseise selliselt, et karistatav ei ole mitte ainult vastava süüteo lõpuleviimine, vaid juba selle vahetu alustamine. Juba seetõttu on kaitsja taotlus Maksim Seleznjovi õigeks mõistmiseks õiguslikult asjakohatu. Lisaks ei tugine kaitsja väited süüdistataval vallasasjade omastamise ja nende üle valduse kehtestamise eesmärgi puudumisest kriminaaltoimiku materjalil. Tegu jäi katse staadiumisse Maksim Seleznjovist sõltumatutel põhjustel, mistõttu ei saa antud juhul rääkida ka süüteokatsest loobumisest. Vandeadvokaadi tõlgendus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-66-13 pinnalt varguse katse süstemaatilisuse mittekaristatavuse osas on meelevaldne.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.