Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Gennadi Nazaruk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.05.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3699 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Gennadi Nazaruk ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 23.05.2014. Harju Maakohtu 20.04.2017. a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Gennadi Nazarukile Harju Maakohtu 07.05.2014. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 6 kuud vangistust. Gennadi Nazaruki karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.2017. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.10.2018. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Gennadi Nazaruki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on edastanud kohtule kirjalikult seisukoha Gennadi Nazaruki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta ja asunud seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi enne tähtaega. Gennadi Nazaruk avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ajaks, mil kohtulahend tehakse, on temal karistusaeg peaaegu kantud, see lõpeb oktoobris. Kaitsja toetas Gennadi Nazaruki seisukohta ja leidis, et kui süüdimõistetu ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega, siis ei peaks teda vabastama.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Gennadi Nazaruk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Gennadi Nazaruki on kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu kaheksandat korda. Ta on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid, kuid ka avaliku korra vastaseid kuritegusid. Praegu kannab ta karistust taas varavastatste (varguste) kuritegude toimepanemise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesoleva kohtuotsusega anti Gennadi Nazarukile võimalus kanda karistust vabaduses, kuid süüdimõistetu ei täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustusi, mistõttu tuli karistus täitmisele pöörata. Gennadi Nazaruki õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ning oskamatus probleeme lahendada. Väidetavalt mõistab ta oma kuritegeliku käitumise ja narkootikumide tarvitamise vahelist seost, kuid ei ole suutnud siiani narkosõltuvusest vabaneda.

2 (3)

Gennadi Nazaruki varasemast elukäigust ning isikust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohutu arvates ei ole tema vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Kuigi Gennadi Nazaruki puhul esineb ka mõningaid positiivseid asjaolusid, s.o elu- ja töökoha ning pere toetuse olemasolu, ei ole need siiski piisavad, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Enda vabastamist ei soovi ka Gennadi Nazaruk. Põhjuseks tõi süüdimõistetu asjaolu, et tema karistusaeg saab määruse jõustumise hetkeks praktiliselt kantud. Eelneva põhjal jätab kohus Gennadi Nazaruki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Gennadi Nazaruki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.08.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 28.08.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,08 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Gennadi Nazarukilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.