Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

käitlemiseks ning Relvaseaduse § 50 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.

täisealised X ja X. Jaanus Kivi tarvitab tihti alkoholi ja kui on purjus, siis hakkab peremehetsema ning esitama lastele igasuguseid nõudmisi. Jaanus Kivi sõimab nii X kui ka X ning pillub nende suunas erinevaid ähvardusi, küll lubab kodust välja visata jne. 11.06.2017 tuli X kella 22 paiku koju ja hakkas räuskama. Tunnistajal ja Jaanus Kivil tekkis köögis sõnavahetus ja selle peale tuli köökiX. Talle ei meeldinud isa karjumine ja sõimamine. X ütles, et kui isa maha ei rahune, kutsub ta politsei. Jaanus karjus vastu, et ajab kõiki neid majast välja ja kui tahab, kihutab X kuuli pähe. Seda ei tea, kas Jaanus X poole rusikaga ka vehkis. Lõpuks ei pidanud X enam vastu ja läks politseid kutsuma. Varasemalt on Jaanus Kivi ühel korral kasutanud X suhtes vägivalda. Tunnistajat pole Jaanus Kivi löönud, küll on randmetest käsi väänanud. Tunnistaja ei ole teiste suhtes vägivalla kasutamist näinud, küll aga kasutab Jaanus Kivi laste suhtes vaimset terrorit, hirmutades ja ähvardades kodust välja visata ja kuuli anda. Juhtumi nr 3120160020549 andmete kohaselt (tl 19-20) on Jaanus Kivi olnud pereliikmete suhtes vägivaldne: 13.03.2016.a. läks Jaanus Kivi tüli käigus kallale oma X.X ja pigistas teda kätega kaelast. Enesekaitseks lõi tütar isa, vigastades oma vasaku käe sõrmi. Seejärel sekkus ema, kes lõi kallaletungijale Jaanus Kivile panniga vastu pead. X sõnul on isa talle ka varem kallale tulnud, kuid need on saadud ise ära lahendatud. Jaanus Kivi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 27-29) tuli ta 11.06.2017 juhutöödelt Adaverest koju. Oli tarvitanud õlut. Kodus avastas, et pesumasin töötab. Kuna neil oli kaevus vähe vett, siis ta riidles X, et miks ta masina käima paneb. Poeg vastas talle, et teda see ei huvita. Ta võttis X käest kinni, kuna see tahtis masinat uuesti käima panna. Ta ei ähvardanud X ei vägivallaga ega tahtnud teda lüüa. Samuti ei ähvardanud teda maha lasta. X ähvardas teda, et kutsub politsei ja läks teise tuppa. Tema läks õue kuuri alla ning jõi seal õlut edasi. Natukese aja pärast tuli politseipatrull, kes vestles temaga ja pärast läks J. Kivi magama. Perekonnaliikmete vastu ei ole ta kunagi füüsilist vägivalda kasutanud. Kohtu hinnangul on Jaanus Kivi ütlused selles, et tema ei ole ähvardanud kannatanut vägivallaga ega tahtnud teda lüüa ning ei ähvardanud kannatanut maha lasta, ümberlükatud kannatanu X.X ja tunnistaja X.X ütlustega. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et süüdistatav tõstis käe rusikasse, et teda lüüa ning nii kannatanu kui ka tunnistaja X.X riimuvate ütlustega on tõendatud, et süüdistatav on lubanud kannatanule kuuli anda. Sealjuures olid nii kannatanu kui ka tunnistaja teadlikud süüdistataval relva ja padrunite olemasolust. Jaanus Kivi ütlused selles, et ta ei ole pereliikmete vastu kunagi füüsilist vägivalda kasutanud on vastuolus kannatanu ütlustega, mille kohaselt on süüdistatav kasutanud füüsilist vägivalda kannatanu ema X.X suhtes, samuti tunnistaja X.X ütlustega, mille kohaselt on süüdistatav tunnistajal käsi väänanud ning on ühel korral kasutanud vägivalda tütar X suhtes. Ka juhtumi nr 3120160020549 andmetega on tõendatud, et süüdistatav on X.X suhtes ühel korral vägivalda tarvitanud, pigistades tütart kätega kaelast. Lisaks sellele, et kannatanu ja tunnistaja X.X ütlused riimuvad, kinnitab nende usaldusväärsust kohtu hinnangul ka asjaolu, et kannatanu ja tunnistaja ei ole viivitanud kriminaalmenetlejale ähvardamisest teadaandmisel, võttes arvesse, et kannatanu on 11.06.2017 toimunud ähvardamist kirjeldanud kriminaalmenetlejale antud ühtlustes 20.06.2017 antud ütlustes ning tunnistaja 30.06.2017.a. antud ütlustes. Kannatanu ütluste kohaselt oli süüdistatav ähvardamise toimepanemise hetkel joobesolekus. Ka tunnistaja X.X ütlustest nähtub, et Jaanus Kask tarvitab tihti alkoholi ja kui ta on purjus, siis esitab laste suhtes nõudmisi ja pillub nende suhtes erinevaid ähvardusi. Ta on ähvardanud lapsi kodust välja visata ja kuuli anda. KarS § 120 järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine

endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette KarS § 120 objektiivse koosseisu realiseerimist. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on ähvardamisena käsitatud kahju tekitamise väljendamist sellisel viisil, mis on adressaadi silmis veenev (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-707, p 13). Süüdistuse kohaselt ähvardas Jaanus Kivi oma poega X.X tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli kannatanul alust karta. Kohus leiab, et tõstes rusikas käe ülesse ja ähvardades X.X lüüa ning talle kuuli anda, st tekitada tervisekahjustuse, oli kannatanul alust võtta ähvardust reaalsena ja karta oma tervise pärast, kuna Jaanus Kivi on varasemalt kasutanud pereliikmete suhtes füüsilist vägivalda. Olles teadlik süüdistatava varasemast vägivaldsest käitumisest oma pereliikmete suhtes, tema agressiivsusest joobes olekus, samuti süüdistataval tulirelva ja laskemoona olemasolust, oli kannatanul reaalne alus karta, et Jaanus Kivi viib tema suhtes tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise täide. Kannatanu tundis Jaanus Kivi ees hirmu ja ta pidas põhjendatult süüdistatava eelneva agressiivse käitumise tõttu oma tervist ohustatuks. Taolises olukorras oleks kannatanule suunatud ähvardamine tundunud reaalne ja tekitanuks hirmu lisaks kannatanule ka objektiivsele kõrvalseisjale. Kohus leiab, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi. Kohtu hinnangul pani Jaanus Kivi kannatanu suhtes ähvardamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kannatanu ähvardamise toimepanemisel Jaanus Kivi möönis oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis seega ähvardamise subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Süüdistatav Jaanus Kivi on end tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises KarS § 418 lg 1 järgi süüdi tunnistanud. Kannatanu X.X ütluste kohaselt (tl 1-2) kui piirkonna politseinik tuli 20.06.2017 lähisuhte vägivalla kontrolli tegema, otsustas kannatanu oma isa – Jaanus Kivi ebaseadusliku tulirelva üle anda. Relv asus kuuri pööningul laudade vahel kilekotis. Varasemalt on X.X näinud, kui isa on püssi puhastanud ja on näinud ka köögilaual padruneid. Relva üleandmise hetkel ei teadnud ta, kus isa padruneid ja relvalukku hoiab. Tunnistaja X.X ütluste kohaselt (tl 16-18) kuulis tema esimest korda 2015.a jaanipäeval, kui Jaanus Kivi rääkis mingitele sõpradele, et tal on relv. Tema ise polnud mingit relva näinud ja ei tea, kus kohast võis Jaanus Kivi relva hankida. Umbes aasta tagasi nägi tunnistaja R. Kivi kuuris Jaanus Kivi töölaual kilekotti ja vaatas sinna sisse. Seal oli kümmekond roostes vintpüssi padrunit ja küsis nende kohta Jaanus Kivilt. Sai vastuseks, et need on vanad ja nendega ei pidavat lasta saama. 20.06.2017 tuli neile koju konstaabel ja siis rääkisid politseile ka Jaanus Kivi relvast. X. Xtõi kuurist välja üheraudse relva ning samuti andsid välja Jaanuse Kivi töölauault sukkpükste sees olnud 7 vintpüssi padrunit. X.X on öösiti mõnedel kordadel väljast kuulnud, et Jaanus Kivi paugutab millegagi, mis meenutab püssipauku. Tema ise otseselt laskmist pole näinud. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 3) kohaselt on 20.06.2017 X.X politseile üle andnud ebaseadusliku relva vintraudse püssi ilma lukuta ja 7 padrunit. X.X ütluste kohaselt on relva kasutanud Jaanus Kivi. Relvanumber 134672 ja optilise sihiku statiivi nr 3550. Relval puudub relvalukk ja relv on kergelt korrodeerunud. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 4-7) kohaselt on tegemist üheraudse tulirelvaga. Relva peal on optilise sihiku statiiv. Relv on kaba juurest mõranenud ning on kahelt poolt metallribadega parandatud. Päästikukaitse all on number 18113 1978 ning laadimistoru peal on number 134677 1937 ning viisnurga kujutis. Laste sukkpükstesse pakitud 7 padrunit on osaliselt roostetanud. Ekspertiisiakti nr 17E-TB0110 kohaselt (tl 10-14) ekspertiisiks esitatud Mosini vintpüss mudel 1891/30 nr 134677 kaliiber 7,62x54R kuulub tulirelvade hulka. Kuna puudub relva lukk, on vintpüss ekspertiisiks esitatud kujul laskekõlbmatu. Luku lisamisega saab esitatud vintpüssi muuta laskekõlbulikuks tulirelvaks. Vintpüssist on tõenäoliselt lastud. Laskmise aega ei olnud võimalik tuvastada vastava teadusliku uurimismetoodika puudumise tõttu. Ekspertiisiks esitatud seitse 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunist oli laskekõlbulik üks padrun, kuus padrunit olid laskekõlbmatud. 7,62x54R kaliibrilised vintpüssipadrunid on ette nähtud laskmiseks kõigist vastava kaliibriga tulirelvadest, sh vintpüssidest ja karabiinidest SVD, Nosin, SVT, Tigr, Winchester jne., kuulipildujatest DP-27, DPM, PK jne. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 11/18 17.01.2018 (tl 15) on vintpüss antud hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumi, asukohaga Tartu Riia 132. Jaanus Kivi kahtlustatavana antud ütluste (tl 27-29) kohaselt käis ta kusagil 2005-2006 aastal mingi firma all tööl endise Meleski klaasivabriku hoonetes. Tööde käigus leidis lae vahelt üheraudse relva. Talle tundus, et see on vintpüss. Seda ei mäleta, kas see relv oli komplektne. Relvast kellelegi ei rääkinud, viis endale koju ja peitis ära. Relvast ei rääkinud ka kodustele. Mingil ajal sai kokku sõber X.X kes oli endine töökaaslane ja küsis temalt, et kas tal on vintpüssi padruneid. Sõber andiski 10 vintpüssi padrunit, mis oli hästi roostes. Üritas neid hiljem kodus liivapaberiga puhastada. Uuris ka jahimeestelt padrunite kohta ja üks hoiatas, et neid relva sisse ei paneks, võib viga saada. Relva kaevas algul kodu juures maa sisse ja mingil ajal oli see välikäimla topeltseina vahel ja siis peitis kuuri lae peale. Kusagil 2017.a. juunis avastas tema poeg X kuurist tema relva. Mingit relvaluba tal kunagi olnud ei ole. Kus relvalukk asub, seda ei

tea. Ka ei mäleta kas sellel üldse lukk oli või peitis ta ise selle kuhugi ära. On seda viimasel ajal oma elamisest otsinud, aga ei ole kusagilt leidnud. Leitud üheraudsest relvast tulistanud ei ole. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et Jaanus Kivi käitles ebaseaduslikult tulirelva vintpüssi Mosin 2005-2006 aastal leides ja omandas selle ebaseaduslikult, s.o ilma vastava loata xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx ning toimetas oma elukohta, samuti omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal X.X kümme vintpüssipadrunit, toimetas need edasi oma elukohta. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx . Eeluurimisel tuvastamata ajal eemaldas Jaanus Kivi tulirelvalt luku ning peitis selle muust relvast eraldi. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus Jaanus Kivi Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt annab õiguse tulirelva ja selle laskemoona käidelda füüsilise isiku relvaluba ning Relvaseaduse § 50 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Jaanus Kivil puudus tulirelva ja selle laskemoona käitlemiseks – s.o relva ja laskemoona kandmiseks füüsilise isiku relvaluba või relvakandmisluba. Eelmärgitud tegevusega realiseeris Jaanus Kivi KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse teokooseisu. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdistatav paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Jaanus Kivi pani KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega, kuna ta otsustas omandada relva, teades, et tal puudub relvaluba ja ta ei ole seda luba ka kunagi taotlenud. Samuti omandas ta kümme vintpüssi padrunit ja toimetas need oma elukohta. Jaanus Kivi teadis, et tegemist on tulirelvaga ja tulirelva laskemoonaga. Samuti teadis, et tal puudub seaduslik alus, s.o luba eelnimetatud esemete käitlemiseks. Asjaolu, et relva ja laskemoona hoidmiseks kasutas süüdistatav ka peidikuid, viitab Jaanus Kivi eesmärgile vältavalt hoida neid objekte varjatult enda valduses. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli süüdistatava 2016. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 51 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus oli 0 eurot (tl 23-24). Arvestades isiku süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 120 lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 800 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot) ja KarS § 418 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot jääb tingimisi täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata Jaanus Kivile katseaeg 1 aasta.

Kriminaalasja juures olev asitõend vintpüss Mosin mudel 1891/30 nr 134677 kaliiber 7,62x54R, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos (Tartu, Riia 132), tuleb KarS § 83 lg 4 ja KarS § 421 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.