Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

22.05.2017. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne G.L-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks lisakohustuse määramiseks . Erakorralise ettekande kohaselt oli süüdimõistetul kalduvus alkoholi kuritarvitada ning seejuures võis ta käituda ka ebakohaselt. Kohus leidis , et süüdimõistetu jätkuv alkoholi kuritarvitamine üldkasuliku töö tegemise ajal takistab temale mõistetud karistuse eesmärkide täielikku täitmist ning tema õiguskuulekusele suunamist. 25.07.2017. a määrusega kohustati G.L üldkasuliku töö tegemise tähtajal (määruse jõustumisest 2 kuu jooksul) pöörduma alkoholi liigtarvitamise probleemiga tegelevale ravile ning alluma vastavale ravile. 10.07.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Veronika Romanenkova kohtule teise erakorralise ettekande G.L-i kohta, milles taotles talle Tartu Maakohtu 29.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10129 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist. Üldkasulikku tööd sooritamise tähtajaks oli 15.06.2018. Selleks ajaks oli G.L sooritamata 2 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd, mille ta tegi ära 28.06.2018. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa seda arvestada, kuna G.L sooritas viimased tunnid väljaspool kohtu määratud tähtaega. Lisaks sellele nähtus ettekandest, et süüdimõistetu ei ole allunud alkoholi liigtarvitamise probleemiga tegelevale ravile.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes kirjeldanud, kuidas on G.L tulnud toime kriminaalhooldusnõuete täitmisega ning milline on olnud kriminaalhooldusaluse suhtumine temale määratud kohustustesse. Selgus, et süüdimõistetu kriminaalhooldus on kulgenud probleemselt. Käesolev erakorraline ettekanne on juba teine, mis süüdimõistetu kohta esitatakse. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole G.L suutnud nõuetekohaselt täita kontrollnõudeid ja lisakohustust ega järgida üldkasuliku töö sooritamise ajakavasid. G.L-ile koostati kriminaalhooldusperioodil 16 üldkasuliku töö sooritamise ajakava, millest ta täitis korrektselt vaid kolme. Seda, kas kriminaalhooldusametnikud on varasematele rikkumisetele kuidagi reageerinud, ettekandest ei nähtu. Käesolevalt taotleb kriminaalhooldusametnik ärakandmata karistuse täitmisele pööramist ja seda põhjusel, et G.L ei sooritanud kõiki üldkasuliku töö tunde kohtu määratud tähtajaks, mis oli 15.06.2018. Viimased tunnid sooritas hooldusalune 28.06.2018. Kohus leiab, et vaatamata järjekordsele üldkasuliku töö tegemise ajakava rikkumisele, puudub kohtul praegu võimalus karistuse täitmisele pööramiseks, sest juba enne erakorralise ettekande esitamist on G.L tegemata üldkasuliku töö tunnid sooritanud. Riigikohus on 20.03.2017. a lahendis nr 3-1-2-1-17 selgitanud pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasuliku töö tundide tegemisega seonduvat. Kohtu arvates on lahendis toodud seisukohad kehtivad ka käesoleva olukorra puhul, kus kriminaalhooldusalune on jätkanud üldkasuliku töö tundide sooritamist pärast kriminaalhooldusperioodi lõppu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peaks üldjuhul olema välistatud olukord, kus süüdimõistetu jätkab pärast kriminaalhooldusperioodi lõppu üldkasuliku töö tegemist. Vastasel juhul otsustaks süüdimõistetu ise selle üle, millal ja missugustel tingimustel ta üldkasulikku tööd teeb. Mis põhjusel lubati süüdimõistetul jätkata üldkasuliku töö tegemist pärast kriminaalhooldusperioodi lõppu, erakorralisest ettekandest ei nähtu. Ilmselt saavutati selline

2 (3)

kokkuleppe juhendajaga. Justiitsministri 25.06.2004. a määruse nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 19 lg 2 alusel toimub üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Tehtud muudatustest on juhendaja kohustatud viivitamata teavitama kriminaalhooldusametnikku. Äratehtud üldkasuliku töö tundide arvestamata jätmiseks pole kohtu arvates nimetatud määruse § 16 lg 1-3 tulenevat alust. Seega võib olla käesoleval juhul tegemist kriminaalhooldusametniku või juhendaja selgitamiskohustuse täitmata jätmisega või muude üldkasuliku töö tegemist reguleeriva korra nõuete eiramisega. Karistuse täitmisele pööramisega olukorras, kus süüdimõistetul on võimaldatud üldkasuliku töö tunnid sooritada, oleks ilmselt tegemist topelt karistamise keelu rikkumisega PS § 23 tähenduses. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuivõrd G.L on praeguseks kõik üldkasuliku töö tunnid sooritanud, puudub kohtul võimalus karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusametniku sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.