Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

vabastamisest

või

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Z.K selles, et tema: –

kella

paiku oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toas omavahelise tüli käigus lõi elukaaslast H. K. ühel korral rusikaga näkku ja jalaga vasakule rindkeresse ja tekitas sellega kannatanule rindkere põrutuse, hematoomid, valulikkuse, vasemal näopoolel turse ja füüsilist valu; –

kella 04.00–04.20 vahel oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx köögis omavahelise tüli käigus lõi elukaaslast H. K. ühel korral noaga vasakule alaselga ja tekitas sellega kannatanule vasakule alaseljale haava ja füüsilist valu; –

kella 16.30 – 17.30 vahel oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx köögis omavahelise tüli käigus lõi elukaaslast H. K. ühel korral rusikaga vastu vasakut puusa (tuhara piirkonda) ja tekitas sellega kannatanule selja alaosa ja vaagna põrutuse ja füüsilist valu. Seega pani Z.K toime teise inimese korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Z.K, tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Vildi ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Z.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2.–3. juuli 2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Z.K ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Z.K-le seatakse lähenemiskeeld kannatanu korterile.

Kohtu seisukoht Z.K on end inkrimineeritavas kuriteos süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toime pandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu xxxxxxxxxxx taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 38 lg 5 p 2 järgi on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb nimetatud taotlus rahuldada. Taotluse rahuldamist ei väära tõsiasi, et otsuse järgi ei pea Z.K kandma vangistust. Vangistus jäetakse üksnes tingimisi täitmisele pööramata ja seetõttu võidakse Z.K tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 117,60 eurot. Kuna kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada sundraha poole võrra. Seega tuleb süüdistatavalt sundraha välja mõista summas 375 eurot, ülejäänu jääb riigi kanda. Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses tuleb Z.K-lt välja mõista täies ulatuses. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Z.K tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul kaheteistkümnes võrdses osas otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.