Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse V. M. selles, et tema, olles 21. detsembril 2017 karistatud KarS § 121 lg 1 järgi kehalise väärkohtlemise eest, lõi 20. jaanuaril 2018 kella 23 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva rahvamaja juures A. T. rusikaga näkku ja tekitas sellega kannatanule esihamba murru, parema sarnaluu mõra ja hematoomi. Seejärel lõi ta H. M. rusikaga näkku ja tekitas sellega kannatanule silmaaluse verevalumi ja füüsilist valu. Seega pani V. M. toime teise inimese korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava V. M. , tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Vildi ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on V. M. mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21. detsembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ja mõistetakse V. M. liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 330 tundi ja määratakse üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud otsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustatakse V. M. üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõistetakse välja V. M. 532 eurot A. T. kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepet toetas ka kaitsja. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb V. M. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb V. M. välja mõista 532 eurot A. T. kasuks. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 316,80 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 87,60 eurot (kokku 1154,40 eurot). Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 58,80 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 87,60 eurot jätta riigi kanda, sest V. M. peab maksma kannatanule kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks üle 500 euro ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 258 euro ulatuses (kokku 1008 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb V. M. tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kannatanud A. T. ja H. M. ja kannatanu A. T. seaduslik esindaja K. U. taotlevad, et neid teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest. KrMS § 38 lg 5 p 2 järgi on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb nimetatud taotlused rahuldada. Taotluste rahuldamist ei väära tõsiasi, et otsuse järgi ei pea V. M. kandma vangistust. Vangistus üksnes asendatakse üldkasuliku tööga ja seetõttu võidakse V. M. tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.