Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1 (3)

Maakohtu 09.02.2015.a määrusega muutis kohus Andrei Kaplenkovile (nüüd Menšov) mõistetud liitkaristust seoses Tallinna Linnakohtu 30.03.2005.a otsusega nr 1-391/05 mõistetud karistuse (liitkaristuse osa) tühistamisega. Kohus vähendas Andrei Kaplenkovile (nüüd Menšov) mõistetud liitkaristust 3 kuu võrra. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb varasema 12.12.2022 asemel 12.09.2022. 11.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Andrei Menšovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ja esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud kuriteo sooritamise asjaolude, tema isiku ja varasema elukäigu tõttu. Andrei Menšov avaldas istungil, et ta saab kohe tööle. Ettevõtte nime ei mäletanud, kuid ütles, et keevitajaks. Süüdimõistetu selgitas, et eelmisel korral oli ta noor ning ei mõelnud tagajärgede peale. Tema eelmised kuriteod olid lihtsalt vargused, mitte midagi tõsist, neid ei saa võrrelda tema uue rikkumisega. Kogu eelmine elu viis ta julma kuriteoni ja tal olid probleemid alkoholiga. Nüüd vangis olles on tal tekkinud püsiv suhe ja oma pere ning soovib, et kohus annaks talle võimaluse vabaneda, sest ta on muutunud teiseks inimeseks ning seda saaks ta tõestada vabanedes.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Menšov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrei Menšovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Andrei Menšovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Andrei Menšovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine pole põhjendatud. Andrei Menšov kannab karistust tapmise eest piinaval ja julmal viisil. Ka varem on teda kriminaalkorras karistatud, kokku 9-l korral ning käesolevalt kannab ta viiendat vanglakaristust, kuriteod on ajas muutunud raskemaks. Käesoleva karistuse kandmise ajal on Andrei Menšov viimasel ajal käitunud korrektselt, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Ta on käinud keelekursustel ning omandanud haridust. Samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammides „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Programmide läbiviija hinnangul on Andrei Menšovi mõtlemine üsna lapselik ning pingelistes olukordades võtab n.ö lapse rolli, mis võimaldab loobuda vastutuse võtmisest. Väärtushinnangud on seotud nii üldise mugavuse kui sotsiaalse heakskiidu saamisega. Samas on ta püüdnud analüüsida oma minevikku ja teha järeldusi ning tema motivatsioon elumuudatuseks on tugevnenud. Vangistuse ajal on Andrei Menšov töötanud ja omandanud keevitaja kutse ning vabanedes on tal väidetavalt võimalus õpitud erialal tööle asuda.

2 (3)

Vabanedes on tal lähedaste toetus – ta on vangistuse ajal abiellunud ning peres kasvab laps. Lisaks on teda valmis toetama ema ja õde. Kohtu hinnangul on käeolevalt kaalukamad siiski negatiivsed asjaolud, mistõttu ei ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Kohtuistungil Andrei Menšov küll tunnistas, et mõistab toimepandud kuriteo raskust, kuid selgitustes ei väljendunud tegelikku kahetsust, ta oli ennastõigustav ja väitis, et tegutses afektiseisundis. Asja materjalidest nähtub aga, et afektiseisundit tuvastatud ei ole ja tegemist on olnud väga jõhkra ning piinava tapmisega – kannatanul tuvastati hulgaliselt torkelõikehaavu kogu kehal (ainuüksi kaela piirkonnas 22 haava), surm saabus ca 10 minuti jooksul. Lisaks avaldas süüdimõistetu, et tema poolt varem toimepandud kuriteod olid lihtsalt varastamised ega olnud eriti tõsised, mis ilmestab tema arusaama seaduskuulekast käitumisest – isikul on välja kujunenud teatud kuritegelikku käitumist õigustav mõtlemine, varasem karistatus seda oluliselt mõjutanud ei ole. Raske isikuvastane kuritegu, s.o mõrv, mille eest Andrei Menšov hetkel karistust kannab, on toime pandud katseajal. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Siit järeldub, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal ning süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmine ei ole välistatud ka puhtalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ja varasemast käitumisest lähtuvalt. Andrei Menšov, kes on korduvalt karistatud ja vaatamata sellele jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuriteod on läinud raskemaks, vabastamine sisuliselt varasema otsusega mõistetud karistuse ajal, s.o katseajal toime pandud mõrva eest, oleks ennatlik, selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Andrei Menšovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja ta tuleb jätta vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.