Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
14. mai 2018, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-3611
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Matti Reinsalu (määratud korras)
Tõlk
Jelena Laas
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Reino Agone vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla REINO AGONE, isikukood 37009170214, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx
Süüdimõistetu
Karistusaja algus 29.11.2010, karistusaja lõpp 25.11.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg
18.04.2018, avalikul videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada Reino Agone tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 24.09.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 25.11.2021 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Reino Agone suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega ilma kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata. Reino Agone vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus (6) kuud. Välja mõista Reino Agonelt menetluskuluna riigituludesse 140,88 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Reino Agone, 1-11-3611, menetluskulud“. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 140,88 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Reino Agone kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Reino Agonele ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Reino Agone vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Reino Agone on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24. septembri 2012 otsusega KarS § 415 lg 1, § 405 lg 2 - § 22 lg 2, § 114 p-de 2, 7 - § 22 lg 2, § 120 ja § 184 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõistis Reino Agonele lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 29.11.2010. Riigikohtu 13. juuni 2013 otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus Reino Agonele karistuse mõistmises KarS § 405 lg 2 - § 22 lg 2 järgi. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kaks karistust on arhiveeritud, 1 on kehtiv. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolevalt on isik süüdi mõistetud lõhkeseadeldise ebaseadusliku käitlemise eest, plahvatuse tekitamise ning ähvardamise eest. Kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsemaks. Esimesed kuriteod on olnud varavastased. Praegu on tegemist rahvatervisevastaste kuritegude ning vägivallakuritegudega. Ühtne soodustegur puudub. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Reino Agone vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtuistung 18.04.2018.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta soovib ruttu minna tööle ja maksta ära oma hagid. Ka vajab xxxx ema abi. Töökoht on olemas, hakkab varustama kauplust ja baari. Kahetses oma kuritegu ja pidas talle mõistetud karistust õiglaseks. Kinnitas, et alkoholi ja narkootikumidesse suhtub negatiivselt ning on valmis täitma kontrollnõudeid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Reino Agone vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja oli seisukohal, et kuna tehtut olematuks muuta ei saa, siis saab vaadata ainult tulevikku ja tema hinnangul on kinnipeetava karistusaeg vanglas möödunud siiani igati korralikult – isik on läbinud sotsiaalprogrammid, õppinud riigikeelt, töötab, vabaduses on ootamas ema, kes vajab ka abi ja kõige olulisemana – isik kinnitas ise, et rohkem seaduserikkumisi ta toime ei pane. Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Reino Agone saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.
Reino Agone käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteriomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Suhted emaga on head ning toetavad ja kinnipeetav on koju oodatud. Ema on lubanud poega vabanemisel igati toetada, samas loodab ta pojalt igakülgset abi, kuna tema enda tervislik seisund ei ole hea. Vabanemisjärgne töökoht on Reino Agonele garanteeritud xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tegemist on xxxx pidava firmaga. Tööandja sõnul on ta kinnipeetavaga varemgi koostööd teinud ja probleeme pole olnud. Isikliku regulaarse sissetuleku omamine vähendab kohtu hinnangul majandusliku kasu saamise eesmärki teenivate kuritegude toimepanemise riski. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Reino Agone on vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel, on töötanud koristajana ja alates 2014.a. kuni käesoleva ajani töötab jäätmekäitlejana. Ka on isik läbinud sotsiaalprogrammid Vihajuhtimine ning Sotsiaalsete oskuste treeningu. Seega on Reino Agone vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole, vastupidise kohta andmed puuduvad. Ka ei ole tal diagnoositud narkosõltuvust, narkootikume ta enda jaoks probleemiks ei pea, on suuteline neist hoiduma. Varasemalt alkoholi ja/või narkootikumidega seonduvalt kriminaal- ega väärteokorras politsei huviorbiiti sattunud ei ole. Kinnipeetaval on lai tutvusringkond, millest ei puudu ka kriminaalse taustaga isikud, kuid ennast ta mõjutada ei lase, pigem on võimeline teisi mõjutama. Kriminaalkorras on karistatud tema tulevase tööandja esindaja, mida kohus loeb siiski negatiivseks, kuid mitte määravaks asjaoluks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Reino Agonel võrdlemisi kõrge enesehinnang, ta on iseteadlik ja on harjunud probleeme iseseisvat ning oma äranägemise järgi lahendama. Samas võib olla enesekeskne ning vähese empaatiavõimega ja käituda provotseerivalt. Tulevikuplaanid on reaalsed, millest olulisemaks peab töötamist. Peale viha juhtimise programmi läbimist tunneb, et agressiivsus on vähenenud. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus (distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine jne), et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Edasi leiab kohus Reino Agone vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning lähedased on valmis teda ka toetama.
Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Reino Agone õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud suhteliselt pikka aega ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Reino Agone üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 7 ära märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada enne vahistamist tema juurest leitud narkootikum ja asjaolu, et kinnipeetav on võimeline teist isikut psühholoogiliselt mõjutama käitudes provotseerivalt. Veel märgib kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Reino Agonel kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Kohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Reino Agone lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Reino Agone suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus vabastab Reino Agone karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustustega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 6 kuud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.