Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Vladimir Sadekov

Süüdistatav

Andrus Tealane isikukood: 36408130344 ; hetkel viibib vahistatuna xxxx; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: xxxx Kriminaalkorras karistatud, karistused on kustunud. kahtlustatavana kinni peetud 19.04.2016 ning alates 21.04.2016 on temale koha ldatud tõkend – vahistamine.

Kaitsja Süüdistatav

Kadi Mägi Eduard Valigura isikukood: 36110050297; elukoht: xxxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: keskeri haridus; töökoht: xxxx. Kriminaalkorras karistatud, karistused on kustunud kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2016, alates 03.03.2016 kohaldati temale tõkend – vahistamine, mis 03.02.2017 Harju Maakohtu määrusega tühistati ning kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld, vabastati 09.02.2017

Kaitsja Süüdistatav

Dmitri Školjar

Priit Villemson isikukood: 38011250018 ; elukoht: xxxx ; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: xxxx. Kriminaalkorras karistatud, karistused on kustunud. Tõkend puudub Raiko Paas

Kaitsja Veiko Valts 2 (68)

1-16-6452 Süüdistatav

isikukood: 38401034731; elukoht: xxxx; kodakondsus: EV kodanik; e makeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: xxxx Kriminaalkorras karistatud, karistused on kustunud. Tõkend puudub Alar Neiland

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306 lg 3, § 309 lg 3, § 313, § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1,3 kohus otsustas:

1-16-6452

1-16-6452

lg 2 p X1, ik xxxxxxxxxxx, maksumusega ca 1700eurot – konfiskeerida KarS § 83 1 alusel; - sularaha 350eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel; - pakendis triikraud Philips GC 1020/70 Easy Speed 1800W, koos aluse ja manuaaliga, maksumusega ca 25eurot; - sülearvuti Fujitsu-Siemens, mudel AMILO M7440G, seeria nr xxxxxxxx, maksumusega ca 50 eurot; - sülearvuti ORDI Enduro 259PD, Intel Pro 2200BG 54Mb wireless, HDD 80GB 2,5tolli, Intel Pentium protsessor 740, 1,73Mhz, 512MB mälu DDR2, Windows XP kleepsudega, seeria nr xxxxxxxxx, maksumusega ca 100eurot; - kingakarbis uued meestekingad Fred Perry number 44, karbil hind 164eurot; - võimendi Pioneer VSXC-416-K, seeria nr xxxxxxxxxx, koos puldiga, hind ca 100eurot; - 2 kõlarit Yamaha NS-50F, seeria nr xxxxxxxx ja seeria nr xxxxxxxx, maksumusega keskmiselt ca 150eurot; - televiisor LG, mudel 32CS460-ZA, seeria nr xxxxxxxxxxx, toodetud nov.2012, 5 (68)

1-16-6452 -

-

-

-

koos mustast plastikust jalaga, maksumusega ca 150eurot; digitaalne fotoaparaat Canon PC1169, mudel IXUS-750, koos mälukaardiga Toyota, maksumusega ca 40eurot; karbis vutlaris digitaalne fotoaparaat Olympus, mudel nr S2-16, seeria nr xxxxxxxxx , koos mälukaardiga SanDisk, USB-juhtme ja laadijaga, kasutusjuhistega, maksumusega ca 150eurot; lukuga vutlaris GPS seade Garmin NÜVI, xxxxxxxx, bluetooth, koos kinnitusaluse ja autolaadijaga, vana mudel, maksumusega ca 10eurot; jälitusseade GPS Tracker, IMEI xxxxxxxxxx, seeria nr xxxxxxxxxxx, koos laadija ja kasutusjuhisega, maksumusega ca 15eurot; mobiiltelefon IPhone, mudel A1332 EMC 380B, IMEI- kood xxxxxxxxxxxxxx, maksumusega ca 60eurot; mono laserprinter Samsung, mudel ML-1675, juuli 2011 väljalase, seeria nr xxxxxxxxxxxxx, maksumusega ca 30 eurot; rohelises MAKITA kohvris akudrell Makita 6271D, 2013, seeria nr xxxxxx, koos kahe eemaldatava akuga ja akude laadimisseadmega DC1414 T, maksumusega ca 50eurot ; plastikust kastis elektrijõhvsaag Makita 4341FCT, 2006, seeria nr xxxxxx, ca 50eurot; sülearvuti ACER, seerianumbriga xxxxxxxxxxxxx, koos laadimisseadmega, maksumusega ca 250eurot. Laadimisseade DEFORT DBC-10 xxxxxxxxxxx, maksumusega ca 50eurot. Volkswagen Sharan bussi esilaternad 2 tk , maksumusega ca 160eurot (kõik esemed, v.a. sularaha, asuvad Põhja Prefektuuri laos Rahumäe tee 6 Tallinn ) – konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel.

1-16-6452

1-16-6452

8 (68)

1-16-6452

Menetluskulud Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse:

1-16-6452 -

I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1250 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 6216 eurot; punast värvi Volkswagen Transporter, vin-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxx, bussi teisalduse kulu 22,50 eurot; Volkswagen Caravelle reg nr XXXXXX teisaldamise tasu 133,20 eurot; 1/2 liiklustrassoloogia ekspertsiisi maksumusest (akt nr 15E-LT0123, 26.05.2016) 206,50 eurot; haagise MUULI teisaldamise kulu 21,60 eurot; 1/2 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt nr 15E-LT0044, 01.10.2015) 206,50 eurot; 2 musta bussi Võrust Tallinnasse teisaldamise kulu summas 438,75 eurot; 1/2 liiklustrassoloogilise ekspertiisi maksumusest (akt 26.05.2016 nr 15ELT0130) 206,50 eurot; Saksamaalt varastatud väikebussi VW Multivan, reg nr XXXXXX, teisaldamise kulu summas 22,50eurot; 1/2 DNA-ekspertiisi maksumusest (akt nr 15E-GE1800, 10.03.2016) 1567,50 eurot; Citroen’i teisaldamise kulu summas 15 eurot; Citroen’i teisaldamise kulu summas 15 eurot; 1/3 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt nr 16E-LT0027, 25.05.2016) 137,66 eurot; infotehnoloogiaekspertiisi maksumus (akt nr 16E-IA0013, 04.04.2016) 1608 eurot; infotehnoloogiaekspertiisi maksumus (akt nr 16E-IA0018, 13.05.2016) 1608 eurot.

10 (68)

1-16-6452

Veiko Valtsilt kogusummas 7 410 (seitse tuhat nelisada kümme) eurot: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 750 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 6660 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber on Mart Tõnusool 99918700014444 ; Aleksei Jakovlevil 99918700014460, Andrus Tealasel 99918700014486, Eduard Valigural 99918700014499, Priit Villemsonil 99918700014509, Veiko Valtsil 99918700014512. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 04.04.2018. Süüdistus Mart Tõnusood süüdistatakse selles, et tema juhtis alates 2012. aasta septembrist kuni 10.02.2016 kolmest või enamast isikust koosnevat püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ja suure varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendust koosseisus Aleksei Jakovlev, Andrus Tealane, Eduard Valigura, X3, X4, X5, X6, X7, X8, Veiko Valts, Priit Villemson ja X9, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud Soome Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi territooriumilt sõiduautode ja veesõidukite, sealhulgas mikrobusside Volkswagen ja kaatrite Buster vargustele, s.t. KarS § 199 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele, samuti varastatud mootorsõidukite toimetamisele Eesti Vabariiki nende edasise realiseerimise eesmärgil. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisele, hoidmisele ja turustamisele, s.t. KarS § 202 lg 2 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kindlustuskelmuste toimepanemisele, s.t. KarS § 212 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu 11 (68)

1-16-6452 vahendamisele, s.o. KarS § 296 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu andmisele, s.o. KarS § 298 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimistele ning teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o. KarS § -de 344 ja 345 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Mart Tõnusoo juhtis, rahastas ja koordineeris ühendusse kuuluvate isikute tegevust, valis kuritegude toimepanemise aja ja koha, planeeris toimepanemise viisi ning kuritegude läbi saadud esemete varjamise ja turustamise. Vajadusel osales Mart Tõnusoo ise kuritegude toimepanemisel, et tagada toimepanemise edukus. Kuigi nimetatud kuritegelikus ühenduses olevad isikud aeg ajalt vahetusid, jätkus ühenduse tegevus, seega oli ühendus püsiv. Sellega pani Mart Tõnusoo toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise. Samuti süüdistatakse Mart Tõnusood selles, et tema juhtimisel pandi kuritegeliku ühenduse liikmete poolt süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmisi nende ebaseadusliku omandamise eesmärgil, põhjustades olulise või suure kahju ja nimelt ajavahemikul 26.09.2014.a kella 17.00-st kuni 10.12.2014.a kella 15.30-ni varastasid Aleksei Jakovlev ja X3 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxx, Pori linnast, Soome Vabariigist KS OY-le kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX, tehasetähisega xxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2005, punast värvi, väärtusega 20 000 eurot; ajavahemikul 28.10.2014 kuni 03.11.2014 kella 09.00-ni varastasid Aleksei Jakovlev ja X3 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxx, Lohja linnast, Soome Vabariigist LA OY-le kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX, tehasetähisega xxxxxxxxxxxxx, väljalas keaasta 2006, hallikas-beeži värvi, väärtusega 20 000 eurot; ajavahemikul 01.11.2014 kuni 02.11.2014 varastasid Aleksei Jakovlev ja X3 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxx, Somerost, Soome Vabariigist SE OY-le kuuluva järelhaagise Muuli 1800 KU/262+64, reg nr XXXXXX , tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxx , väljalaskeaasta 1999 väärtusega 2000 eurot. ajavahemikul 02.12.2014 kella 18.00-st kuni 03.12.2014 kella 11.00-ni varastasid Aleksei Jakovlev ja X3 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxx , Isokyröst, Soome Vabariigist TL OY-le kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2007, musta värvi, väärtusega 22 950 eurot; 19.06.2015 kella 00.05 ajal püüdis X4 Mart Tõnusoo juhtimisel varastada Tallinnas, Pärnu mnt 232/11 juurest X10 ’le kuuluvat väikebussi Volkswagen Transporter, reg nr XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 1993, väärtusega 800 eurot, kuid vaatamata lukkude vahetamisele, käivitada selle mootorit ei õnnestunud ja vargus jäi lõpule viimata; ööl vastu 26.07.2015, kella 03:54 paiku varastasid Aleksei Jakovlev ja X4 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxx, Keminmaast, Soome Vabariigist Kalle Tapani Toivanen’ile kuuluva haagissuvila (matkabussi) Fiat Ducato registreerimismärgiga XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxxx , väljalaskeaasta 1990 väärtusega 5900 eurot;

12 (68)

1-16-6452 ajavahemikul 28.07.2015 kella 16.00-st kuni 05.08.2015 kella 12.30-ni varastasid Aleksei Jakovlev, X4 ja X5, Mart Tõnusoo juhtimisel Soomest Oulust xxxx X11 ’ele kuuluva mootorpaadi Buster L PROF, reg nr XXX, kere nr xxxxxxxxx, koos päramootoriga Yamaha 50, tootenumbriga xxxxx, kogumaksumusega 19 000 eurot; ööl vastu 17.08.2015.a Aleksei Jakovlev ja X4, Mart Tõnusoo juhtimisel varastasid Kirjalast xxxx paadisadamast aadressil xxxxx, Parainen, Soome Vabariik, X12 ja X13’tele kuuluva kaatri Buster Super Magnum, reg nr XXXX, HIN kood xxxxxxxxxxxxxxx, koos mootoriga Yamaha xxxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 64 000 eurot, mis moodustab KarS § 121 p 2 kohaselt suure varalise kahju. ajavahemikul 12.09.2015.a kella 14.00-st kuni 13.09.2015 kella 12.00-ni varastas X4 Mart Tõnusoo juhtimisel aadressilt xxxxxx, Kempele, Soome Vabariigist X14’le kuuluva väikebussi Volkswagen Transporter, reg XXXXXX, VIN xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 1991, väärtusega 1950 eurot; ööl vastu 14.09.2015.a varastasid Aleksei Jakovlev ja X4, Mart Tõnusoo juhtimisel Soomest, Oulu xxxxxx paadisadamast xxxx S P A’le kuuluva kaatri Buster Magnum, reg nr XXXXX, HIN kood xxxxxxxxxxx koos mootoriga Yamaha 200HPDI 147 KW numbriga xxxxxx, kogumaksumusega 25 000 eurot; ajavahemikul 26.10.2015 kuni 28.10.2015 varastas Aleksei Jakovlev Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxxx, Weilheimist, Saksa Liitvabariigist A&S P G GW’le kuuluva väikebussi Volkswagen Multivan, reg nr XXXXXXX, VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2015, väärtusega 53 490 eurot, mis moodustab KarS § 121 p 2 kohaselt suure varalise kahju. Sellega pani Mart Tõnusoo toime KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku grupi poolt, süstemaatiliselt ja suures ulatuses. Samuti süüdistatakse Mart Tõnusood selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil juhtis kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust kindlustuskelmuste toimepanemistel, planeeris kuritegude toimepanemise aja, koha ja viisi, ühtlasi kaasas kelmuste toimepanemistele väljastpoolt ühendust tasu eest erinevaid isikuid, kelle nimele vormistas fiktiivseid dokumente, näitas ette kuritegude toimepanemise kohad ja juhendas, kuidas tuleb suhelda ametiisikutega, täita dokumente valeandmetega, et pettus õnnestuks. Nii eesmärgiga saada kindlustusfirmalt pettusega kindlustushüvitist, lavastati Mart Tõnusoo juhtimisel 06.09.2012.a kella 22.00 ajal Tallinnas, Keemia ja Mehaanika tn ristmikul avarii X4'i, X8'i, X17 ja X18 poolt, nimelt tekitati tahtlikult liiklusavarii sõiduautode Opel Vectra, reg nr XXXXXX ja Saab 9-3, reg nr XXXXXX, vahel, mille käigus sõiduauto Opel Vectra roolis olnud X4 sõitis otsa X18 poolt juhitud sõiduautole Saab 9- 3 esiosale. Pärast seda X17 , kes eelnevalt, so 28.08.2012.a., oli ostu-müügilepinguga muudetud sõiduauto Opel Vectra reg nr XXXXXX omanikuks ja kes samuti lavastatud avariid pealt vaatas, kirjutas Mart Tõnusoo juhtimisel alla liiklusõnnetuse aktile, milles tunnistas oma süüd avarii põhjustamises. Seejärel 07.09.2012.a. pöördus X17 kindlustusfirmasse Inges Kindlustus AS, asukohaga Tallinn, xxxx, kus andis kirjaliku seletuse avarii asjaolude kohta ja tunnistas ennast avariis süüdi. 08.09.2012 pöördus X18 Eesti Liikluskindlustuse Fondi sõidukikahju hüvitise taotlusega, kus kirjutas, et sõiduki Saab 9 -3, reg nr XXXXXX, omanik on S A OÜ, esindaja X8, kuid tema oli selle auto kasutajaks ning märkis, et 06.09.015 toimunud avariis on süüdi sõiduki Opel Vectra, reg nr 13 (68)

1-16-6452 XXXXXX, juht X17. 01.10.2012.a. andis X18 Inges Kindlustus AS esinduses Tallinn, xxxx varem Mart Tõnusoo ja X8iga kooskõlastatud seletused seoses ülalnimetatud liiklusavariiga, kus kinnitas varem esitatud andmeid ja 17.10.2012.a. AS Inges Kindlustus hüvitas firmale P G OÜ, kes oli liiklusõnnetuse toimepanemise hetkel sõiduauto Saab 9-3, reg nr XXXXXX, omanikuks alusetult tekitatud kahju summas 4400 eurot. Tegelikult X8 oli jõudnud auto kiirlaenu vastu panti panna ja ise kasutas seda edasi. 31.01.2013.a. AS Inges Kindlustus maksis hüvitust SA OÜ-le (esindaja X8), kes 14.11.2012 oli auto Saab 9- 3 PG OÜ- lt välja ostnud, alusetult tekitatud kahju summas 2000 eurot.

Samuti eesmärgiga saada kindlustusfirmalt pettusega kindlustushüvitist, lavastati Mart Tõnusoo juhtimisel avarii 31.08.2015 kella 12:26 Tallinnas Karuse tänaval kuritegeliku ühenduse liikmete Aleksei Jakovlev’i, X4’i, X19, X7’u ja X6’u poolt. Nimelt sõidukiga Honda Civic, reg nr XXXXXX, mille roolis oli A.Jakovlev, sõitis tagant otsa sõidukile BMW 530I, reg nr XXXXXX, mille roolis oli X4. Tõnusoo koos X19ga vaatasid lavastust pealt. Juba enne liiklusõnnetuse lavastamist kirjutasid X6u ettepanekul kuriteole kaasatud X7 ja X4i ettepanekul kaasatud X19 Mart Tõnusoo juhtimisel kindlustusandja jaoks seletuse, et 28.08.2015 kella 13.10 ajal Tallinnas Kagu tn ja Võidu tn ristmikul toimus liiklusõnnetus X7 juhtitud sõiduauto BMW, reg nr XXXXXX ja X19 juhitud Honda Civic, reg nr XXXXXX, vahel ning X19 on õnnetuse põhjustamises süüdi. Pärast lavastatud liiklusõnnetust esitati teade Lietuvos Draudimas AB Eesti Filiaal’i (PZU Kindlustusele) esindusse eelnimetatud kindlustusjuhtumi kohta ja 20.10.2015.a Lietuvos Draudimas AB Eesti Filiaal hüvitas alusetult KI OÜ-le tekitatud kahju kogusummas 2627.62 eurot, mille X7 sularahas välja võttis. Sellega pani Mart Tõnusoo toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Mart Tõnusood selles, et tema ajavahemikul 2014.aasta juulist kuni 04.09.2015 kuritegeliku ühenduse tegevuse raames, varalise kasu saamise eesmärgil omandas ja hoidis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, organiseeris ja koordineeris ühendusse kuuluvate isikute tegevust selle vara identideedi muutmisel (kerenumbrite ja dokumentide võltsimisel) edasise turustamise eesmärgil järgmiselt: Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev omandasid ja hoidsid alates 01.05.2015 (Tallinnas xxxx tänava garaazide juurest X4i vahendusel omandatud) kuni 09.07.2015 Tallinnas xxxx asuva garaažiühistu xxxx garaažiboksis nr 29, 09.07.2015 kuni 04.09.2015 koos Eduard Valiguraga Tallinnas xxxx hoovis ja peale seda kuni äravõtmiseni politsei poolt 10.02.2016 Mart Tõnusoo garaazis xxxx Tallinn, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, nimelt X20 ja X21’i poolt 20.12.2014.a ajavahemikul kella 06.30 kuni kella 18.20 Tallinnas Sõpruse pst 5 maja juurest X22 ’ilt röövitud sõiduautot Citroen C4 Picasso reg nr XXXXXX , tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxx , väärtusega 8130 eurot. samuti Mart Tõnusoo koos Aleksei Jakovlevi ja Andrus Tealasega 2014.a. juulist kuni 22.02.2016 hoidsid kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara Tallinnas täpsemalt tuvastamata kohas, Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas xxxx ja Rae vallas xxxxxx. Nimelt omandas Mart Tõnusoo 02.07.2014 X4’i ja X16’i poolt ajavahemikul 01.07.2014.a kella 13.10st kuni 02.07.2014.a kella 07.30-ni MTÜ Keskonnateenused territooriumilt aadressil Tallinn, xxxx varastatud TK kuuluva kompaktse tõstuki Avant 513 seerianumber xxxxx, rohelist värvi, väärtusega 6680 eurot, Tõnusoo koos Jakovlevi ja Tealasega varjasid seda, kuni Tõnusoo lasi tõstuki üle värvida ja uued kleebised paigaldada, et seda oleks võimalik muudetud identideediga müüa. 14 (68)

1-16-6452 Sellega pani Mart Tõnusoo toime KarS § 202 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteod, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, varguse ja kelmuse. Aleksei Jakovlevi süüdistatakse selles, et tema vähemalt alates 2014.aasta septembrist kuni 10.02.2016.a. kuulus kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ühtse tahtlusega ja isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse Mart Tõnusoo juhendamisel koos X4 ’i, Andrus Tealase, Eduard Valigura, X5 ’i, X6’u, X7 ’u, X3 ’i, X8 ’i, Veiko Valtsi, Priit Villemson’i, ja X9iga, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud Soome Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi territooriumilt sõiduautode ja veesõidukite, sealhulgas mikrobusside Volkswagen ja kaatrite Buster, vargustele, s.t. KarS § 199 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele, samuti varastatud mootorsõidukite toimetamisele Eesti Vabariiki nende edasise realiseerimise eesmärgil. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisele, hoidmisele ja turustamisele, s.t. KarS § 202 lg 2 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kindlustuskelmuste toimepanemisele, s.t. KarS § 212 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu vahendamisele, s.o. KarS § 296 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu andmisele, s.o. KarS § 298 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimistele ning teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o. KarS § -de 344 ja 345 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Sellega pani Aleksei Jakovlev toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritegeliku ühendusse kuulumine. Samuti süüdistatakse Aleksei Jakovlev’i selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmisi nende ebaseadusliku omandamise eesmärgil, põhjustades olulise või suure kahju ja nimelt ajavahemikul 26.09.2014.a kella 17.00-st kuni 10.12.2014.a kella 15.30-ni varastasid Aleksei Jakovlev ja X3 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxx, Pori linnast, Soome Vabariigist KS OY-le kuuluva väikebussi Volkswage n Caravelle, reg nr XXXXXX, tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2005, punast värvi, väärtusega 20 000 eurot; ajavahemikul 28.10.2014 kuni 03.11.2014 kella 09.00-ni varastasid Aleksei Jakovlev ja X3 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxx, Lohja linnast, Soome Vabariigist LAOY-le kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX, tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2006, hallikas -beeži värvi, väärtusega 20 000 eurot; ajavahemikul 01.11.2014 kuni 02.11.2014 varastasid Aleksei Jakovlev ja X3 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxx, Somerost, Soome Vabariigist SEOY-le kuuluva järelhaagise Muuli 1800 KU/262+64, reg nr XXXXXX , tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 1999 väärtusega 2000 eurot. ajavahemikul 02.12.2014 kella 18.00-st kuni 03.12.2014 kella 11.00-ni varastasid Aleksei Jakovlev ja X3 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxx , Isokyröst, Soome Vabariigist TLOY-le 15 (68)

1-16-6452 kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2007, musta värvi, väärtusega 22 950 eurot; õöl vastu 26.07.2015, kella 03:54 paiku varastasid Aleksei Jakovlev ja X4 Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxx, Keminmaast, Soome Vabariigist Kalle Tapani Toivanen’ile kuuluva haagissuvila (matkabussi) Fiat Ducato registreerimismärgiga XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxx , väljalaskeaasta 1990 väärtusega 5900 eurot;

ajavahemikul 28.07.2015 kella 16.00-st kuni 05.08.2015 kella 12.30-ni varastasid Aleksei Jakovlev, X4 ja X5, Mart Tõnusoo juhtimisel Soomest Oulust xxxxx X11 ’ele kuuluva mootorpaadi Buster L PROF, reg nr xxxxxx, kere nr xxxxxxxxxxx, koos päramootoriga Yamaha 50, tootenumbriga xxxxx, kogumaksumusega 19 000 eurot; ööl vastu 17.08.2015.a Aleksei Jakovlev ja X4, Mart Tõnusoo juhtimisel varastasid xxxx paadisadamast aadressil xxxx, Parainen, Soome Vabariik, X12 ja X13’tele kuuluva kaatri Buster Super Magnum, reg nr xxxxx, HIN kood xxxxxxxxxxxxxxxx, koos mootoriga Yamaha F300 BETX 300 HV, kogumaksumusega 64 000 eurot, mis moodustab KarS § 121 p 2 kohaselt suure varalise kahju; ööl vastu 14.09.2015.a varastasid Aleksei Jakovlev ja X4, Mart Tõnusoo juhtimisel Soomest, Oulu xxxx SP A’le kuuluva kaatri Buster Magnum, reg nr xxxxx, HIN kood FIxxxxxxxxxxxxx koos mootoriga Yamaha 200HPDI 147 KW numbriga xxxxx, kogumaksumusega 25 000 eurot; ajavahemikul 26.10.2015 kuni 28.10.2015 varastas Aleksei Jakovlev Mart Tõnusoo juhtimisel xxxxx, Weilheimist, Saksa Liitvabariigist A&S PG GW’le kuuluva väikebussi Volkswagen Multivan, reg nr XXXXXX, VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2015, väärtusega 53 490 eurot, mis moodustab KarS § 121 p 2 kohaselt suure varalise kahju. Sellega pani Aleksei Jakovlev toime KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku grupi poolt, süstemaatiliselt ja suures ulatuses. Samuti süüdistatakse Aleksei Jakovlevi selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena võttis osa kindlustuskelmuste toimepanemisest ja nimelt eesmärgiga saada kindlustusfirmalt pettusega kindlustushüvitist, lavastati Mart Tõnusoo juhtimisel avarii 31.08.2015 kella 12:26 Tallinnas Karuse tänaval kuritegeliku ühenduse liikmete Aleksei Jakovlev’i, X4’i, X19, X7’u ja X6’u poolt. Nimelt sõidukiga Honda Civic, reg nr XXXXXX, mille roolis oli A.Jakovlev, sõitis tagant otsa sõidukile BMW 530I, reg nr XXXXXX , mille roolis oli X4 . Tõnusoo koos X19ga vaatasid lavastust pealt. Juba enne liiklusõnnetuse lavastamist kirjutasid X6u ettepanekul kuriteole kaasatud X7 ja X4i ettepanekul kaasatud X19 Mart Tõnusoo juhtimisel kindlustusandja jaoks seletuse, et 28.08.2015 kella 13.10 ajal Tallinnas Kagu tn ja Võidu tn ristmikul toimus liiklusõnnetus X7 juhtitud sõiduauto BMW, reg nr XXXXXX ja X19 juhitud Honda Civic, reg nr XXXXXX, vahel ning X19 on õnnetuse põhjustamises süüdi. Pärast lavastatud liiklusõnnetust esitati teade Lietuvos Draudimas AB Eesti Filiaal’i (PZU Kindlustusele) esindusse eelnimetatud kindlustusjuhtumi kohta ja 20.10.2015.a Lietuvos Draudimas AB Eesti Filiaal hüvitas alusetult KI OÜ-le tekitatud kahju kogusummas 2627.62 eurot, mille X7 sularahas välja võttis. Sellega pani Aleksei Jakovlev toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise kindlustushüvitise saamise eesmärgil. 16 (68)

1-16-6452 Samuti süüdistatakse Aleksei Jakovlev’i ajavahemikul 2014.a. juulist kuni 04.09.2015 kuritegeliku ühenduse liikmena süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, omandamises ja hoidmises järgnevalt: Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev omandasid ja hoidsid alates 01.05.2015 (Tallinnas xxxx tänava garaazide juurest X4i vahendusel omandatud) kuni 09.07.2015 Tallinnas xxxx asuva garaažiühistu xxxxx, 09.07.2015 kuni 04.09.2015 koos Eduard Valiguraga Tallinnas xxxx hoovis ja peale seda kuni äravõtmiseni politsei poolt 10.02.2016 Mart Tõnusoo garaazis xxxx Tallinn, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, nimelt X20 ja X21’i poolt 20.12.2014.a ajavahemikul kella 06.30 kuni kella 18.20 Tallinnas xxxx maja juurest X22’ilt röövitud sõiduautot Citroen C4 Picasso reg nr XXXXXX, tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxx , väärtusega 8130 eurot; samuti Mart Tõnusoo koos Aleksei Jakovlevi ja Andrus Tealasega 2014.a. juulist kuni 22.02.2016 hoidsid kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara Tallinnas täpsemalt tuvastamata kohas, Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas xxxxx ja Rae vallas xxxxx kinnistul. Nimelt omandas Mart Tõnusoo 02.0 7.2014 X4’i ja X16’i poolt ajavahemikul 01.07.2014.a kella 13.10-st kuni 02.07.2014.a kella 07.30-ni MTÜ Keskonnateenused territooriumilt aadressil Tallinn, xxxx varastatud TK kuuluva kompaktse tõstuki Avant 513 seerianumber xxxxx, rohelist värvi, väärtusega 6680 eurot, Tõnusoo koos Jakovlevi ja Tealasega varjasid seda, kuni Tõnusoo lasi tõstuki üle värvida ja uued kleebised paigaldada, et seda oleks võimalik muudetud identideediga müüa. Sellega pani Aleksei Jakovlev toime KarS § 202 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteod, s o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, varguse ja kelmuse. Eduard Valigurat süüdistatakse selles, et tema vähemalt alates 2015.aasta kevadest kuni 10.02.2016.a. kuulus kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ühtse tahtlusega ja isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse Mart Tõnusoo juhendamisel koos Aleksei Jakovlevi, X4’i, Andrus Tealase, X5’i, X6’u, X7’u, X3’i, X8’i, Veiko Valtsi, Priit Villemson’i, X9iga ja veel tuvastamata isikutega, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud Soome Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi territooriumilt sõiduautode ja veesõidukite, sealhulgas mikrobusside Volkswagen ja kaatrite Buster, vargustele, s.t. KarS § 199 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele, samuti varastatud mootorsõidukite toimetamisele Eesti Vabariiki nende edasise realiseerimise eesmärgil. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisele, hoidmisele ja turustamisele, s.t. KarS § 202 lg 2 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kindlustuskelmuste toimepanemisele, s.t. KarS § 212 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu vahendamisele, s.o. KarS § 296 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu andmisele, s.o. KarS § 298 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimistele ning teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o. KarS § -de 344 ja 345 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Menetlusega on tuvastatud, et E.Valigura, kelle hüüdnimeks oli „Kunstnik“, põhiline tegevus piirdus ühenduse liikmete poolt kuriteo läbi saadud esemete hoidmisega ja nende identiteedi muutmisega edasimüügi eesmärgil. 17 (68)

1-16-6452 Seega Eduard Valigura pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t. kuulus kuritegelikku ühendusse. Samuti süüdistatakse Eduard Valigurat selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena, 2015.aasta suvel hoidis oma töökoha Tallinnas, xxxx, territooriumil kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara ja nimelt: X3’i ja Aleskei Jakovlev’i poolt Mart Tõnusoo juhendamisel ajavahemikul 26.09.2014.a kella 17.00-st kuni 10.12.2014.a kella 15.30-ni xxxxx, Porist, Soome Vabariigist varastatud KAOY-le kuuluvat väikebussi Volkswagen Caravelle registreerimisnumbriga XXXXXX , tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, punast värvi, väärtusega 20000 eurot. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema hoidis koos Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovleviga 09.07.2015 kuni 04.09.2015 Tallinnas xxxx hoovis kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara ja nimelt X20 ja X21 ’i poolt 20.12.2014.a ajavahemikul kella 06.30 kuni kella 18.20 Tallinnas xxxxx maja juurest X22’ilt röövitud sõiduautot Citroen C4 Picasso reg nr XXXXXX, tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxx, väärtusega 8130 eurot, millise Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev omandasid 01.05.2015. Sellega pani Eduard Valigura toime KarS § 202 lg.2 p.1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteod, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise. Samuti süüdistatakse Eduard Valigurat selles, et tema ajavahemikul 2015.a. kevadest kuni 04.09.2015 kuritegeliku ühenduse tegevuse raames võltsis dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, tehes seda alljärgnevatel asjaoludel: Mart Tõnusoo käsul ja Aleksei Jakovlevi juhendamisel võltsis alates maist 2015 – 04.09.2015 Tallinnas xxxx , garaažiühistu xxxxx, Tallinnas xxxx korteris ja Tallinnas xxxx territooriumil sõiduauto Citroen C4 Picasso autokerele parempoolsele esiamorditoele stantsitud numbrit ehk tehasetähist (VIN -koodi), samuti võltsis tehasetähist (VIN-koodi) mootoriruumis parempoolsele pikitalale paigaldatud tehaselipikul (identifitseerimiskleebisel) ja armatuurlaua vasakpoolsel nurgal oleval VIN-plaadil, et seda autot oleks võimalik vale identideediga Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlevi poolt arvele võtta ja võõrandada. Täpsemalt E.Valigura paigaldas sõiduauto Citroen C4 Picasso tehasetähise xxxxxxxxxxxx peale käsitöönduslikult valmistatud plekilõike tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxx, samuti paigaldas nimetatud sõiduautole tehaselipiku (identifitseerimiskleebis) ja VIN-plaadi võltsitud tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxx, A.Jakovlev käis tema tööd kontrollimas ja ei olnud tulemusega rahul, seetõttu toimetati auto valede numbrimärkidega Valigura hoovile, kus ta tegi vastavad parandused. samuti Eduard Valigura ajavahemikul 26.10.2015 kuni 31.10.2015 Tallinnas xxxx korteris, olles kuritegeliku ühenduse liige, võltsis Mart Tõnusoo käsul sõiduki registreerimistunnistust, et Mart Tõnusool ja Aleksei Jakovlevil oleks võimalik võõrale isikule kuuluv sõiduk muudetud identideediga arvele võtta ja võõrandada. Nimelt Eduard Valigura kirjutas Aleksei Jakovlevi poolt Mart Tõnusoo juhtimisel ajavahemikul 26.10.2015 kuni 28.10.2015 xxxxx, Weilheimist, Saksa Liitvabariigist varastatud A&SP G GW’le kuuluva väikebussi Volkswagen Multivan registre erimismärgiga XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxx, registreerimistunnistusele sõiduki registreerimisnumbri XXXXXX asemel registreerimisnumbri XXXXXX , samuti kirjutas nimetatud sõiduki registreerimistunnistuse numbri xxxxxxx asemele numbriks xxxxxxxx 18 (68)

1-16-6452 Seega aitas E.Valigura oma tegevusega oluliselt kaasa kuritegeliku ühenduse eesmärkide realiseerimisele ja lõi soodusolukorra KarS § 345 (võltsitud dokumendi kasutamine) nimetatud kuriteo toimepanemiseks ühenduse liikmete poolt, kuid politsei võttis nimetatud sõidukid ära ja neid ei saadud realiseerida. Sellega pani Eduard Valigura toime KarS 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise. Andrus Tealast süüdistatakse selles,et tema vähemalt alates 2013.aasta oktoobrist kuni 10.02.2016.aastani kuulus kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ühtse tahtlusega ja isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse Mart Tõnusoo juhendamisel koos Aleksei Jakovlevi, X4’i, Eduard Valigura, X5’i, X6’u, X7’u, X3’i, X8’i, Veiko Valtsi, Priit Villemson’i, X9iga ja veel tuvastamata isikutega, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud Soome Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi territooriumilt sõiduautode ja veesõidukite, sealhulgas mikrobusside Volkswagen ja kaatrite Buster, vargustele, s.t. KarS § 199 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele, samuti varastatud mootorsõidukite toimetamisele Eesti Vabariiki nende edasise realiseerimise eesmärgil. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisele, hoidmisele ja turustamisele, s.t. KarS § 202 lg 2 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kindlustuskelmuste toimepanemisele, s.t. KarS § 212 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu vahendamisele, s.o. KarS § 296 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu andmisele, s.o. KarS § 298 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimistele ning teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o. KarS § -de 344 ja 345 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Sellega pani Andrus Tealane toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritegeliku ühendusse kuulumine. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema koos kuritegeliku ühenduse liikmete Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovleviga 2014.a. juulist kuni 22.02.2016 hoidsid kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara Tallinnas täpsemalt tuvastamata kohas, Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas xxxxx ja Rae vallas xxxx. Nimelt omandas Mart Tõnusoo 02.07.2014 X4’i ja X16’i poolt ajavahemikul 01.07.2014.a kella 13.10-st kuni 02.07.2014.a kella 07.30-ni MTÜ Keskonnateenused territooriumilt aadressil Tallinn, xxxx varastatud TK kuuluva kompaktse tõstuki Avant 513 seerianumber xxxxx, rohelist värvi, väärtusega 6680 eurot, Tõnusoo koos Jakovlevi ja Tealasega varjasid seda, kuni Tõnusoo lasi tõstuki üle värvida ja uued kleebised paigaldada, et seda oleks võimalik muudetud identideediga müüa. Sellega pani Andrus Tealane toime KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise. Priit Villemsoni süüdistatakse selles, et tema koos Veiko Valtsiga tellisid juunis-juulis 2015.a. Mart Tõnusoolt mandrilt turistide Viirelaiu saarele vedamiseks Buster tüüpi merekaatri varguse ja seejärel panid toime lähtuvalt teoplaanist mitu isikute grupi poolt merekaatri vargusega seotud osategu, nimelt vastavalt nimetatud tellimusele panid Mart Tõnusoo juhtimisel ajavahemikul 28.07.15 kella 16.00-st kuni 05.08.15 12.30-ni, temaga samasse kuritegelikku gruppi kuulunud Aleksei Jakovlev, X4 ja nendega kaasas olnud X5 toime Soomest Oulus t xxxx X11’ele kuuluva 19 (68)

1-16-6452 mootorpaadi Buster L PROF, reg nr xxxxxx, kajutiga, kere nr xxxxxxx, koos päramootoriga Yamaha 50, tootenumbriga xxxxx kogumaksumusega 20000 eurot, varguse, peitsid seda Rootsis, Kalixis Grytnäsis muuli ääres, kuni 06.08.2015, kus juhuslik mööduja teatas sellest politseisse ja kaater tagastati omanikule. Samuti Priit Villemson koos Veiko Valtsiga tellisid 2015.aasta augustis uuesti Mart Tõnusoolt kaatri Buster varguse. Ööl vastu 17.08.2015 kuritegeliku grupi liikmed Aleksei Jakovlev ja X4 Mart Tõnusoo juhendamisel varastasid Kirjalast xxxx, Parainenist, Soome Vabariigist, X12 ja X13 ’tele kuuluva meresõidukaatri Buster Magnum, reg nr xxxxx, HIN koodiga xxxxxxxxx, YAMAHA F300 BETX 300 HV bensiinimootoriga numbriga xxxxxxx, 24.04.201 4.a. väljalase, kogumaksumusega 65 000eurot, millega põhjustasid suure varalise kahju (2017.a. on KarS § 12- 1 p 2 järgi suur varaline kahju 40000eurot). X4 sõitis varastatud kaatriga Eestisse, Haapsalu linnas asuvasse Veskiviigi sadamasse. Priit Villemson ja Veiko Valts läksid 17.08.2015 õhtul sellesse kaatrisse ning käivitasid selle mootori, kuid seejärel Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna töötajad pidasid nad koos kaatriga kinni. Samuti Priit Villemson koos Veiko Valtsiga tellisid 2015.aasta septembris Mart Tõnusoolt kaatri Buster varguse. Ööl vastu 14.09.2015.a. kuritegeliku grupi liikmed Aleksei Jakovlev ja X4 Mart Tõnusoo juhendamisel varastasid Soomest, xxxx SP A meresõidukaatri Buster Magnum, reg nr XXXXX, HIN-koodiga FI-xxxxxxxxxxx , päramootoriga YAMAHA 200HPDI 147 KW, numbriga xxxxx, kogumaksumusega 25000 eurot, peitsid seda Rootsis, Kalixi lähedalt rannikul, kuid 18.09.2015 oli Rootsi politsei poolt kaater leitud ja ära võetud. Priit Villemson ja Veiko Valts saatsid Mart Tõnusooga kokkuleppel 14.08.2015 auto ja haagisega ning 16.09.2015 autoga Rootsi varastatud kaatritele järele nende ühise tuttava X15, kellele nad broneerisid ka ööbimise Rootsis Kalixi hotellis, makstes tema eest sõidu ja majutuskulud, kuid X15 ei saanud kaatreid ära tuua, sest kaatritega sõitnud X4 oli need muutnud sõidukõlbmatuks ja ei suutnud kokkulepitud kohale toimetada, samuti ei jõudnud X15 18.09.2015 haagisega kaatri juurde enne politseid. Samuti maksid Priit Villemson ja Veiko Valts Mart Tõnusoole septembris 2015.a. varastatud viimase kaatri toomiseks raha summas 45000eurot, mille täpne üleandmise aeg, koht ja suurus ei ole tõendatud, kuid millise summa tagastas Mart Tõnusoo Veiko Valtsile Tallinnas xxxx juures 19.09.2015 kell 13.48 (kõnesalvestus 30 kd lk 26 pöördel). Sellega pani Priit Villemson toime KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, süstemaatiliselt ja suures ulatuses (suure varalise kahju tekitamisega). Veiko Valtsi süüdistatakse selles, et tema koos Priit Villemsoniga tellisid juunis-juulis 2015.a. Mart Tõnusoolt mandrilt turistide Viirelaiu saarele vedamiseks Buster tüüpi merekaatri varguse ja seejärel panid toime lähtuvalt teoplaanist mitu isikute grupi poolt merekaatri vargusega seotud osategu, nimelt vastavalt nimetatud tellimusele panid Mart Tõnusoo juhtimisel ajavahemikul 28.07.15 kella 16.00-st kuni 05.08.15 12.30-ni, temaga samasse kuritegelikku gruppi kuulunud Aleksei Jakovlev, X4 ja nendega kaasas olnud X5 toime Soomest Oulust xxxx X11’ele kuuluva mootorpaadi Buster L PROF, reg nr xxxx, kajutiga, kere nr xxxxxxxxxxxxxx, koos päramootoriga Yamaha 50, tootenumbriga xxxxxx kogumaksumusega 20000 eurot, varguse, peitsid seda Rootsis, Kalixis Grytnäsis muuli ääres, kuni 06.08.2015, kus juhuslik mööduja teatas sellest politseisse ja kaater tagastati omanikule. Samuti Priit Villemson koos Veiko Valtsiga tellisid 2015.aasta augustis uuesti Mart Tõnusoolt kaatri Buster varguse. Ööl vastu 17.08.2015 kuritegeliku grupi liikmed Aleksei Jakovlev ja X4 Mart Tõnusoo juhendamisel varastasid xxxx, Parainenist, Soome Vabariigist, X12 ja X13’tele kuuluva meresõidukaatri Buster Magnum, reg nr XXXXX, HIN koodiga 20 (68)

1-16-6452 xxxxxxxxxxxx, YAMAHA F300 BETX 300 HV bensiinimootoriga numbriga xxxxxxxx, 24.04.2014.a. väljalase, kogumaksumusega 65 000eurot, millega põhjustasid suure varalise kahju (2017.a. on KarS § 12- 1 p 2 järgi suur varaline kahju 40000eurot). X4 sõitis varastatud kaatriga Eestisse, Haapsalu linnas asuvasse Veskiviigi sadamasse ning Priit Villemson ja Veiko Valts läksid 17.08.2015 õhtul sellesse kaatrisse ning käivitasid selle, kuid seejärel Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna töötajad pidasid nad koos kaatriga kinni. Samuti Priit Villemson koos Veiko Valtsiga tellisid 2015.aasta septembris Mart Tõnusoolt kaatri Buster varguse. Ööl vastu 14.09.2015.a. kuritegeliku grupi liikmed Aleksei Jakovlev ja X4 Mart Tõnusoo juhendamisel varastasid Soomest, xxxxx SP A meresõidukaatri Buster Magnum, reg nr xxxxxx, HIN-koodiga FI-xxxxxxxxxx, päramootoriga YAMAHA 200HPDI 147 KW, numbriga xxxxx, kogumaksumusega 25000 eurot, peitsid seda Rootsis, Kalixi lähedalt rannikul, kuid 18.09.2015 oli Rootsi politsei poolt kaater leitud ja ära võetud. Priit Villemson ja Veiko Valts saatsid Mart Tõnusooga kokkuleppel 14.08.2015 auto ja haagisega ning 16.09.2015 autoga Rootsi varastatud kaatritele järele nende ühise tuttava X15, kellele nad broneerisid ka ööbimise Rootsis Kalixi hotellis, makstes tema eest sõidu ja majutuskulud, kuid X15 ei saanud kaatreid ära tuua, sest kaatritega sõitnud X4 oli need muutnud sõidukõlbmatuks ja ei suutnud kokkulepitud kohale toimetada, samuti ei jõudnud X15 18.09.2015 haagisega kaatri juurde enne politseid. Samuti maksid Priit Villemson ja Veiko Valts Mart Tõnusoole septembris 2015.a. varastatud viimase kaatri toomiseks raha summas 45000eurot, mille täpne üleandmise aeg, koht ja suurus ei ole tõendatud, kuid millise summa tagastas Mart Tõnusoo Veiko Valtsile Tallinnas xxxx juures 19.09.2015 kell 13.48 (kõnesalvestus 30 kd lk 26 pöördel). Sellega pani Veiko Valts toime KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, süstemaatiliselt ja suures ulatuses (suure varalise kahju tekitamisega). Süüdistatav Mart Tõnusoo tunnistas ennast süüdi osaliselt, nimelt tunnistas oma süüd täielikult KarS § 202 järgi selles, et omandas ja hoidis pikka aega erinevates kohtades sõiduautot Citroen C4 Picasso ja tõstukit Avant; tunnistas, et lavastas liiklusõnnetused 2012. ja 2015. aastal, kuid ei leia, et tegemist oleks kuriteoga, ta ise ei olnud kindlustuskelmuste toimepanemise algataja ning mingit rahalist hüvitist kahes sündmuses osalemise eest ei ole saanud. Ülejäänud süüdistuse osas Mart Tõnusoo ei tunnistanud oma süüd, ta ei ole ei sõidukite ega kaatrite vargusi toime pannud, samuti ei kuulunud ta kuritegelikku ühendusse ega juhtinud seda. Süüdistatav selgitas, et tundis ammust ajast Eduard Valigurat, X4it, Priit Villemsoni, Aleksei Jakovlevi, Andrus Tealast, kuid ei ole neile kordagi andnud korraldusi, juhiseid ega pidanud viimaseid enda allutavateks. Mart Tõnusoo selgitas, et tegeleb aastaid autode, varuosade ja muu tehnikaga – ost-müük, vahendus, remont, hooldus. Tal on kujunenud kliendibaas, püsikliendid, kellele ta oli auto müünud, ta on hiljem aidanud neid autot hooldada ja pärast ka uue vastu vahetada. Autosid tõi ta välismaalt, enamasti Euroopa riikidest, on ostnud oksjonitelt, viimasel ajal ostis interneti kaudu. Ta on ostnud nii kallimaid kui ka väärtusetuid autosid. Ta tunnistas, et oli korduvalt autode dokumendid ümber teinud, kuid mitte võltsinud, näiteks lasi parandada mingi sõiduki tehnilist passi istekohtade arvu osas või Volkswageni erinevate mudelite teiseks mudeliks ümberehitamisel, näiteks Multivanist tehakse kaubik, kui pannakse vahesein, sõiduk võetakse arvele ja firma kasutab seda tööautona.

21 (68)

1-16-6452 Süüdistatav Aleksei Jakovlev tunnistas end süüdi osaliselt, kohtuliku arutamise alguses kinnitas, et tunnistab oma süüd ühe sõiduki varguses ja kindlustuspettuses KarS § 212 järgi. Süüdistuse ülejäänud osas ei tunnista ennast süüdi. Kohtuistungil keeldus süüdistatav ütluste andmisest ning kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Nende ütluste kohaselt (20.köide tl 77-85), millised olid antud 11.02.2016 ei tunnistanud Aleksei Jakovlev oma süüd sõidukite ja kaatrite varguses Soomest, selgitas, et Soomes on käinud paar korda aastas puhkamas. Citroen C4 Picasso, mille kohta esitati talle kahtlustus selle sõiduki süüteo toimepanemise tulemusena saadud varana omandamises ja hoidmises, andis Aleksei Jakovlev selles osas ütlusi, et hoidis Mart Tõnusoo palvel kuu aega sõidukit oma garaažis, kuid ei teadnud, kust auto pärit on. Volkswagen Multivani osas (tema süüdistuse IX kuriteoepisood) andis Aleksei Jakovlev ütlusi, et 2015.aasta oktoobris läks koos Mart Tõnusooga Saksamaale viimase autoga endale autot ostma, ostis Volkswagen Passati 2002.aasta väljalase 1200 euro eest, kuid see läks juba enne Saksamaalt lahkumist rikki. Aleksei Jakovlev võttis ühendust müüjaga, müüjal enam raha tagasi anda ei olnud ja ta pakkus variandi, et Aleksei Jakovlev toimetab Riiga ühe Volkswagen Multivani, paneb selle Riia lennujaama lähedasse parklasse ja saab oma raha tagasi. Teel Lätti pidi Aleksei Jakovlev Kaunasest läbi sõitma, kus teda ootas noormees, kes andis talle 100 eurot kütuse ostmiseks. Jõudes Riiga, ei leidnud Aleksei Jakovlev kedagi, kellele pidi Multivani üle andma, ta jättis autovõtmed ja tehnilise passi mikrobussi ja Mart Tõnusooga koos tuli Tallinnasse. Hiljem, 22.06.2016 kohtueelses menetluses antud ütlustes (20.köide tl 89-100) tunnistas Aleksei Jakovlev oma süüd ajavahemikul 26.09. -10.12.2014 toimunud punast värvi Volkswagen Caravelle varguses, 28.10.-03.11.2014 toimunud hallikas-beeži värvi Volkswagen Caravelle varguses, ajavahemikul 02.12.-03.12.2014 toimunud musta värvi Volkswagen Caravelle varguses, samuti tunnistas, et võttis osa ajavahemikul 01.11-02.11.2014 toimunud järelhaagise Muuli (tema süüdistuse III episood) vargusest koos X3ga, samuti tunnistas oma süüd kindlustuskelmuses, kuid varguste toimepanemise üksikasjadest ei soovinud ütlusi anda. Samas kaitsja avaldas kohtulikes vaidlustes kaitsepositsiooni, mis on eeldatavasti ka kaitsealusega kooskõlastatud, et Aleksei Jakovlev ei võta süüd omaks mitte üheski kuriteoepisoodis. Süüdistatav Andrus Tealane ei tunnista ennast süüdi. Kohtuistungil andis ütlusi, et tunneb Mart Tõnusood 1996. aastast, kui viimane on Tondil garaažis ja tema juures autosid remontinud. Siis said tuttavaks. Neil olid sõbralikud suhted. Andrus Tealane remontis ka Mart Tõnusoo autosid, aitas Mardil garaažist asju vedada raha eest. Esitatud süüdistuse osas selgitas, et 2014. aastal, kui tööd ei olnud, helistas Mart Tõnusoo, tegi ettepaneku raha teenida ja ütles, et võttis müügiks mingi traktori, seda on vaja Põltsamaale remonti viia. Nad said kokku Pääskülas, laadisid traktori Andrus Tealase tööauto peale ja viisid Põltsamaale remonti. Järgmine kord nägi traktorit 2015. või 2016. aastal, kui oli vaja Mart Tõnusoo garaaž vabaks teha, siis viis Andrus Tealane koos Mart Tõnusooga traktori töökotta Suur- Sõjamäe kandis, mehed pidid talle saha ette tegema. Traktori päritolu kohta teadis vaid niipalju, et Mart Tõnusoo pidi traktori müügiks korda tegema, oli müügi vahendaja. Teiste süüdistatavatega suhteid ei olnud, nägi neid vaid mõned korrad. Süüdistatav Eduard Valigura tunnistas ennast süüdi dokumentide võltsimises, ülejäänud süüdistuse osas oma süüd eitab. Kohtuistungil keeldus süüdistatav ütluste andmisest ning kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 02.03.2016 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (20.köide tl 37 -51) tunneb ta Mart Tõnusood alates 1998. aastast, kui hakkas Mardi palvel dokumente võltsima, mille eest teda kriminaalkorras karistati. Mõne aja pärast pöördus Mart Tõnusoo tema poole uuesti palvega valmistada mingeid plaadikesi, millistel olid mingite sõidukite andmed, samuti andis 22 (68)

1-16-6452 võltsimiseks autodokumente, kui oli vaja vahetada kas üks või mõned numbrid. Eduard Valigura oli Mart Tõnusoo palvel muutnud sõidukite VIN-koode, kui oli vaja auto liisingu eest peita. Selliste palvetega pöördus Mart Tõnusoo tema poole 1-2 korda kuus. 2015.aasta suvel võltsis Eduard Valigura Mart Tõnusoo palvel Citroen Picasso VIN -koodi, Mart Tõnusoo andis talle uue numbri, vastavalt sellele muutis Eduard Valigura VIN-koodis kolm või neli numbrit. Algul toimus VIN-koodi võltsing Mustamäel asuvas garaažis, aga kuna võltsingu kvaliteet osutus kehvaks ning nelja kuu pärast tekkis vajadus Citroen garaažist ära toimetada, toodi see Eduard Valigura töökoha juurde Tallinnas xxxx. xxxx asuv territoorium oli avatud territoorium ning süüdistatava ütluste kohaselt ei näinud ta, kuidas sõiduk sinna toodi ja samuti ära viidi. Kuni Citroen seisis Eduard Valigura töökoha juures, tegi ta VIN -koodi numbrid lõpuni. Citroeni võtmed olid siis Eduard Valigura käes. 2015.aasta novembris andis Mart Tõnusoo Eduard Valigurale Saksa tehniline passi plangi ja näitas, millistesse kohtadesse on vaja teha parandusi, ülekuulamise käigus näitas Eduard Valigura, milliseid tähti ja numbreid ta selles tehnilises passis võltsis. 20.06.2016 kohtueelses menetluses antud ütlustes (20.köide tl 60-68) kinnitas Eduard Valigura, et oli võltsinud ka Volkswagen Multivani, mida ta nägi politsei parkimisplatsil Rahumäe tee 6 seismas, esiklaasi all olevat VIN-koodi. Eduard Valigura oli nõus võltsima üksnes välisriigi autode identiteeti ning ta ei ole kunagi võltsinud Eesti Vabariigi sõidukite registreerimistunnistusi. Süüdistatav Veiko Valts ei tunnistanud ennast esitatud süüdistuses süüdi, selgitas, et otsis Priit Villemsoniga alates kevadest 2015 alumiiniumkerega kaatrit, mida Eestis on väga vähe. Suvel pakkus Mart Tõnusoo Buster mudeli kaatrit, mida müüs keegi Soomes. X15 pidi minema Rootsi paati vaatama, kuid seda ei õnnestunud osta, müüja ei tulnud kokkusaamisele. X15 tuli niisama tagasi. Mart Tõnusoo nõudis ettemaksu 4000-5000 eurot, et saaks teise pakkumuse puhul paati hoida kuni Veiko Valts ja Priit Villemson seda näha saavad. Nad saatsid X15 Rootsi paati vaatama, kuid ei olnud veel kohale jõudnud, kui Mart Tõnusoo teatas, et paati nad ei saa. Ettemaksuks makstud raha andis Mart Tõnusoo tagasi. Augustis helistas Veiko Valtsile Mart Tõnusoo, et on müügiks pakkuda kaater 50 000 euro eest, mis on jõudnud Haapsallu. Veiko Valts ja Priit Villemson tulid Haapsallu paati vaatama. Mart Tõnusoo sõnul magas kaatri omanik hotellis. Kui Veiko Valts vaatas koos Priit Villemsoniga paati üle, tuli politsei ja hakkas pärima, kes kaatrit müüb, kuna paat pidi olema kahtlane. Ka see kaater jäi ostmata, kuna sellega oli mingi teadmata probleem. Süüdistatav Priit Villemson ei tunnistanud ennast süüdi kaatrite vargustes, selgitas, et ta ei ole Mart Tõnusoolt tellinud kaatrite vargust. Ta sai Tõnusooga tuttavaks seoses viimase poolt sõidukite remondi, müügi, ostu, vahendamisega tegelemisega. Priit Villemson tundis ka X15t, kes aitas teda sõidukite transportimisega Euroopa riikidest. Kuna Priit Villemson kaatri omandamise katsetel tegutses koos Veiko Valtsiga, siis ütlused selles osas ühtivad.

I Ajavahemikul 26.09.2014 kuni 10.12.2014 xxxx Pori linnast Soome Vabariik K OYle kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX punast värvi tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxx vargus. Selles kuriteoepisoodis esitatud süüdistuse kohaselt pani selle varguse toime Aleksei Jakovlev grupis X3 ja Mart Tõnusooga.

23 (68)

1-16-6452 Kohus lõpetas 17.01.2017 määrusega kriminaalmenetluse X3 suhtes KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel seoses parandamatu haigestumisega (kohtutoimik 2.köide tl 89-90) ning X3 suri 17.03.2017 (20.köide tl 31). Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega ei anna kohus hinnangut tema kuriteo toimepanemises osalemise tõendatuse osas ega aruta käesolevas kohtuotsuses X3 süüküsimust. Kohus leiab, et süüdistatava Aleksei Jakovlevi süü nimetatud sõiduki varguses on tõendamist leidnud rahvusvahelise õigusabi korras Soome Vabariigi Pohjanmaa prokuratuuri poolt saadetud materjalidega. Soome Vabariigi Pohjanmaa prokuratuuri 08.04.2016 õigusabitaotlusest nähtuvalt (4. köide tl 150-163) taotles Soome prokuratuur kriminaalasjades vastastikuse õigusabi Euroopa konventsiooni ja kriminaalasjades vajaliku rahvusvahelise õigusabi seaduse alusel Põhja Ringkonnaprokuratuurilt kriminaalmenetluse ülevõtmist ja kahtlustatavate suhtes meetmete kohaldamist neile süüdistuse esitamiseks. Pori linnast punast värvi Volkswagen Caravelle tehasetähisega viimaste numbritega xxxxx varguse kohta alustati Soomes kriminaalmenetlus ning Europoli kaudu edastati 28.05.2015 Põhja Prefektuuri teade (4.köide tl 122-123), et Soomes on toimunud viie Volkswagen mudelit kaubiku vargus, milliste toimepanemises kahtlustatakse Aleksei Jakovlevi ja X3i. Süüdistuses nimetatud Volkswagen Caravelle varguse kohta alustati kriminaalmenetlus nr 5650/R/100567/14 (p 5). Pohjanmaa prokuratuuri otsuse kohaselt (4.köide tl 167-170) jõudis Soome prokuratuur järeldusele, et tegemist on professionaalselt teostatud varguste skeemiga, mille käigus on Soome erinevatest kohtadest mitme aasta jooksul varastatud peamiselt Volkswageni marki mahtuniversaale ja kaubikuid ning järelhaagiseid. Sõidukid on toimetatud Rootsi kaudu Eestisse ja toimepanijad on Eesti kodanikud ning neil on alaline elukoht Eestis. Siinkohal on oluline märkida, et käesolevas kriminaalasjas Aleksei Jakovlevile ja Mart Tõnusoole süüks arvatud vargustest on peamiselt kõik toimunud Soome Vabariigis ajavahemikul 2014.aasta septembrist 2015.aasta oktoobrini ning varguste objektiks on olnud Volkswageni erinevate mudelite väikebussid ja üks järelhaagis. Pohjanmaa prokuratuuri 08.04.2016 õigusabitaotlusest nähtuvalt (4.köide tl 152-163) viidi Soome Vabariigis läbi kohtueelset uurimist, mille käigus on tuvastatud, et Aleksei Jakovlev ja X3 panid sõiduki varguse toime koos ja viisid selle vale numbrimärgi XXXXXX all laevaga Turust Rootsi ning sealt Kapellskäri kaudu edasi Paldiskisse. Soome Vabariigi osavastusest Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotlusele (4.köide tl 172 -202, tõlge tl 191) nähtuvalt tehti menetlusega kindlaks, et sõiduk varastati kaupluse hoovist aadressil xxxx Pori ajavahemikul 26.09.2014 kuni 10.12.2014. Eeluurimise käigus on kindlaks tehtud, et nimetatud sõiduk viidi numbrimärgiga XXXXXX 22.11.2014 laevaga Turust Stockholmi. Sõidukiga koos on samas laevabroneeringus olnud X3. Auto värv, tolmukapslid ja muud eritunnused langevad kokku Porist varastatud autoga. Et tegemist oli Pori linnast varastatud sõidukiga, kinnitab lisaks ka see asjaolu, et sõiduk XXXXXX saabus Soome 08.11.2014 ja selle juht on Aleksei Jakovlev. Tookord oli nimetatud registreerimisnumbriga liikunud auto värv hõbedane (hall ja autol ei ole tolmukapsleid ega udutulesid). Sellist järeldust kinnitab OÜ Viking Line Eesti OÜ vastus päringule (5.köide tl 106), mille kohaselt sõitis Aleksei Jakovlev Tallinnast Helsingisse 08.11.2014 (Tallinnast kell 08:00) Viking XPRS-i laevaga ja broneeringust nähtuvalt oli ta sõitnud sõidukiga registreerimisnumbriga XXXXXX ning vastavalt AS-i Tallink Grupp poolt esitatud andmetele (5.köide tl 104) sõitis Aleksei Jakovlev tagasi Helsingist Tallinnasse järgmisel päeval, s.o 09.11.2014 (19:30 – 21:30) sõidukiga registreerimisnumbriga XXXXXX, mis on tundemärkide järgi sama auto kui eelmisel päeval Soome saabunud XXXXXX. Sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX näol on tegemist Mart Tõnusoo kasutuses olnud sõidukiga, 24 (68)

1-16-6452 mis tuleneb ka teistes kuriteoepisoodides kogutud tõenditest, sh kaassüüdistatavate ja tunnistajate ütlustest, varjatud jälgimise protokollidest jne. Samas on tuvastatud, et X3 liikus 22.11.2014 varastatud sõidukiga, mille numbrimärk oli asendatud teise sõiduki Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX suunal Soome- Rootsi, mida kinnitavad DS OÜ andmed selle kohta, et X3 väljus 23.11.2014 Kapellskärist suunaga Paldiskisse sõidukiga XXXXXX (5.köide tl 109). Kohus märgib, et laevafirmade andmetel sõitis Aleksei Jakovlev Eesti ja Soome vahet ajavahemikul 2014.aasta september – detsember mitmel korral, kuid ei ole kordagi fikseeritud, et peale 09.11.2014 oleks Aleksei Jakovlev Eesti-Soome piiri ületanud sõidukiga registreerimisnumbriga XXXXXX. Eelpool toodud tõendite pinnalt saab järeldada, et Aleksei Jakovlev sõitis Soome Vabariiki 08.11.2014 Mart Tõnusoo kasutuses olnud sõidukiga, kasutades teise sõiduki numbrimärki XXXXXX eesmärgiga jätta viidatud numbrimärk Soome kuni tekib vajadus varjata varastatud sõiduki identiteeti selle sõiduki üle piiri toimetamisel, vahetades originaali teise sõiduki numbrimärgi vastu. Pori linna politsei menetlusteate kohaselt (2.köide tl 143-144) avastas kannatanu punase Volkswagen Caravelle XXXXXX firma hoovist kadumise alles 10.12.2014, mistõttu varguse toimumise ajaks märgiti ajavahemik 26.09.2014 kella 17.00-st 10.12.2014 kella 15.30-ni. Samas on tuvastatud, et X3 lahkus varastatud sõidukiga Soome Vabariigist 22.11.2014 ning suundus Rootsi, kust järgmisel päeval saabus Eestisse, sõiduki küljes oli juba Eesti numbrimärk XXX. Samas o n asitõendi vaatlusprotokolliga (5. köide tl 130-201), millega vaadeldi Aleksei Jakovlevi elukohast ära võetud GPS seadet ja saadi andmed Aleksei Jakovlevi liikumise kohta Soome Vabariigis, tuvastatud, et 21.11.2014 viibis ta muu hulgas Pori linnas, s.o punase Volkswagen Caravelle varguse toimepanemise kohas ning 23.11.2014 suundus Helsingi sadamasse. Seejuures on oluline märkida, et Aleksei Jakovlev käis Pori linnas päev enne seda, kui X3 toimetas varastatud sõiduki Soomest Eestisse Rootsi kaudu. Aleksei Jakovlev tuli aga 23.11.2014 Helsingist Tallinna, mida tõendab Eckerö Line vastus 5.köide tl 108. Kohus leiab, et Aleksei Jakovlevi süüd varguses tõendab ka asjaolu, et tema elukohast leiti läbiotsimisel seade (14.köide lk 158), mille kohta andis ta kohtueelses menetluses ütlusi, et seda seadet ta kasutas väikebusside Volkswagen T5 varastamiseks. Aleksei Jakovlev selgitas üksikasjalikult, et seade sisestatakse OBD pesasse, siis tuleb üles tõsta valge nupp, selliselt murtakse immobilaiseri kaitse ning mootor käivitub (20.köide tl 98). Kohus märgib, et Soomest varastatud sõidukite toimetamine Eestisse läbi Rootsi, kasutades Eesti sõidukite registreerimisnumbreid, on olnud süüdistatavate väljakujunenud praktika, mis tuleneb ka teistes kuriteoepisoodides kogutud tõenditest ning mille eesmärgiks oli vajadus varjata varastatud sõiduki edasitoimetamise teekonda, nimelt sõiduki Eestisse toomise asjaolusid. Soome politsei poolt läbi viidud eeluurimise käigus tuvastati, et läbi Rootsi oli X3 Soomest ära viinud kolm VW kaubikut, kasutades laevaliiklust Kappelskär- Paldiski ning iga kord erinevate Eesti registreerimisnumbrite all: 27.10.2015 XXXXXX, 23.11.2014 XXXXXX ja 05.12.2014 XXXXXX (4.köide tl 172-202). Seda kinnitavad ka DS OÜ poolt esitatud broneeringu kinnitused (5. köide tl 109). X3, kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel (2.köide tl 124-140, kinnitas, et ta on 2014.aasta sügisel koos Aleksei Jakovleviga mitmel korral Soomes vargil käinud ning Mart Tõnusoo poolt talle antud juhiseid täitnud, sõites Soomes varastatud sõidukitega läbi 25 (68)

1-16-6452 Kappelskäri (Rootsi) Tallinnasse ja kasutades sõidukite vedamiseks Eestisse teise sõiduki registreerimisnumbrit. Selles kuriteoepisoodis varguse objektiks olnud sõiduk Volkswagen Caravelle punast värvi avastati vastavalt 02.06.2015 sündmuskoha vaatlusprotokollile ja sellele lisatud skeemile (4.köide tl 1 -3) seismas Harjumaal Rae vallas xxxx juures platsil. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt fikseeriti platsil seismas ülalnimetatud Pori linnast varastatud punast värvi väikebuss Volkswagen Caravelle, vin-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx, T5 keremudeliga, millel puuduvad numbrimärgid ja numbrialused, halli värvi istmel L-kujulise mustriga. Tegemist on Mart Tõnusoo tuttava X2i töökoja juures oleva parklaga. X2 kinnitas kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes, et sel ajal töötas ta autoremondilukksepana A OÜ-s, mis asus Rae vald, xxxx, enne oli aadressiks xxxx (kohtuistungiprotokolli lk 66). Samuti kinnitas tunnistaja X2, et punast värvi väikebussi Volkswagen Caravelle T5 oli talle remonditöökoja territooriumile toonud Mart Tõnusoo, sõidukil ei olnud laadijat, aku oli tühi ja buss seisis. Sõiduk oli väga ilusas seisukorras, numbrimärgid puudusid. Tunnistaja X2i ütlused Mart Tõnusoo puutumuse osas Soome Vabariigist varastatud ja Eestisse toimetatud punase Volkswagen Caravelle- ga ühtivad tunnistaja X23e kohtuistungil antud ütlustega (kohtuistungi protokolli lk 108), mille kohaselt tema koos X2iga töötamise ajal xxxx külas asuvas autoremonditöökojas tõi Mart Tõnusoo sinna korduvalt autosid remonti, sealhulgas Volkswagen busse ja nimelt seisis hoovis ka punane väikebuss numbrimärkideta. Mart Tõnusoo tahtis sellega midagi teha, aga sõiduk jäi lihtsalt seisma ning teda liigutati üksnes ühest kohast teise. Kohus nõustub süüdistuse väitega, et käsitletavas kuriteoepisoodis punast värvi väikebussi Volkswagen Caravelle varguse oli Mart Tõnusoo toime pannud Aleksei Jakovleviga ühiselt ja kooskõlastatult, kusjuures Mart Tõnusool oli juhtiv roll. Kohtupraktikas omaksvõetud teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et iga kaastäideviijana käsitatav isik peaks realiseerima ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse, teoühtsust silmas pidades, olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Mart Tõnusoo puhul on tõendamist leidnud, et tema oli mitte üksnes teoplaani väljatöötaja ning tema panus varguse koosseisu realiseerimiseks oli oluline, vaid varguse toimepanemise kulgemine oli tema kontrolli all, mistõttu on alust väita, et Mart Tõnusoo valitses tegu oma aktiivse ja olulise panusega. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Aleksei Jakovlev sõitis varguse toimepanemiseks Soome Mart Tõnusoo kasutuses olnud sõidukiga. Samuti tuleneb X3 ütlustest, et kõik sõidud Soome, kus tema koos Aleksei Jakovleviga väikebusse varastas, olid korraldatud Mart Tõnusoo poolt, Mart Tõnusoo ostis pileteid, andis söögiraha X3ile, näitas varguse toimepanemise kohta, kontrollis varastatud sõiduki toimetamist üle piiri. Pealegi järeldub Mart Tõnusoo osalus varguste toimepanemises, nimelt konkreetses kuriteoepisoodis, kus varguse objektiks oli punast värvi Volkswagen Caravelle, tema poolt osundatud sõidukiga seotud edaspidisest tegutsemisest. Ometi ei saa Mart Tõnusoo ütlusi selles osas pidada usaldusväärseteks, kui ta väitis, et kõnesoleva sõiduki pakkus talle müügiks Aleksei Jakovlev ning Mart Tõnusoo oli üksnes vahendaja. 02.06.2015 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (4.köide tl 1-3) seisis punane Volkswagen Caravelle Harjumaal Rae vallas xxxx 26 (68)

1-16-6452 kinnistu juures platsil. Varjatud jälgimise protokolli kohaselt (jälitusprotokoll 4.köide tl 5-6) asus väikebuss sealsamas ka 06.07.2015. Seega ei ole kuidagi usutav, et müügiks ettenähtud sõidukit hoitakse peaaegu aasta otsa silmapaistmatus parklas ning ei astutagi samme seda potentsiaalsele ostjale pakkuda. Seevastu leiti nähtuvalt DNA -ekspertiisi aktist (4. köide tl 102 113) nimetatud sõiduki mootoriruumis oleva stantsitud VIN -koodi piirkonnast võetud proovist Eduard Valigura DNA jälgi, kellele oli samas kriminaalasjas esitatud süüdistus varastatud sõidukite VIN -koodide võltsimises. Sellest järeldab kohus, et ka punast värvi väikebussi Volkswagen Caravelle identiteeti püüti muuta, mis sõiduauto seadusliku müügi puhul tavapärane ei ole. On oluline märkida, et kui sõiduk seisis X2i autoremonditöökoja juures, ei olnud auto küljes numbrimärki, kuid 02.09.2015 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt (4.köide tl 7-12), teostatud varjatud jälgimise käigus fikseeriti ajavahemikul 19.08.2015 kuni 21.08.2015 sama väikebuss VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx liikumas Tallinnas ning seekord oli sõidukile pandud Itaalia registreerimisnumber XXXXXX. Varastatud sõidukit juhtis X4 ja teda saatis väikebuss Volkswagen Multivan registreerimisnumbriga XXXXXX, mida juhtis Mart Tõnusoo. Varjatud jälgimisega on tuvastatud, et 21.08.2015 pargiti varastatud punane Volkswagen Caravelle xxxx – Mart Tõnusoo elukoha maja hoovi. 21.08.2015 teisaldati Tallinnas Lehola ristmikult sõiduk VW Caravelle punast värvi VIN-kood lõpuga xxxxx (4. köide tl 14 teisaldamise akt) Põhja prefektuuri parklale. Pori linna politsei menetlusteate kohaselt (2.köide tl 143 -144) jäid sõiduki mõlemad võtmed omaniku, s.o K OY valdusesse ning pärast sõiduki avastamist Eestis anti võtmed üle Eesti politseile (4. köide tl 46). Uurimiseksperimentidega on tõendatud, et Soome Vabariigi politsei poolt edastatud punase Volkswagen Caravelle autovõtmetega said avatud kesklukustus ja küljeuksed. Kui prooviti sama autovõtmega autot käivitada, hakkas mootor tööle, kuid kohe lõpetas töö. Samas selgus pärast mootori käivitamist teise autovõtmega, et immobilaiser rakendub (4. köide tl 47-54 ja 55-60). Uurimiseksperimendi tulemuse alusel võib järeldada, et sõiduki elektroonikat on muudetud, mis on eksperdi arvamusel võimalik armatuurlaual asuva OBD pistiku kaudu. Siinkohal viitab kohus taas asjaolule, et selline seade, millega Aleksei Jakovlevi ütluste kohaselt murtakse immobilaiseri kaitse seadme OBD pesasse sisestamise kaudu, oli ära võetud läbiotsimise käigus tema elukohast. Hinnanud kõiki arutatavas kuriteoepisoodis uuritud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Aleksei Jakovlevi ja Mart Tõnusoo süü sõiduki varguses on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanule kuuluv ja süüdistuses nimetatud ajavahemikul varastatud sõiduk leiti 02.06.2015 Harjumaal Rae vallas xxxx kinnistu juures platsil. 21.08.2015 teisaldati sõiduk Põhja prefektuuri parklasse. Kannatanu K OY on 26.01.2015 andnud sõiduki (Soome numbrimärk XXXXXX) ja selles üleandmise hetkel oleva varustuse omandiõiguse üle kindlustusseltsile Pohjantähti Keskinäinen Vakuutusyhtiö (2. köide tl 162), kindlustusfirma Pohjantähti Keskinäinen Vakuutusyhtiö oma esindaja KR kaudu soovis sõiduki neile tagastamist. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 18 lg 1 kohaselt määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Soome Vabariik on arutatavas kuriteoepisoodis andnud kriminaalmenetluse üle Eesti Vabariigile. Sellest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et endine sõiduki omanik, kelle valdusest oli sõiduk ära võetud, on omandiõiguse üle andnud kindlustusfirmale, leiab kohus, et sõiduk Volkswagen 27 (68)

1-16-6452 Cara velle punast värvi VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxx tuleb tagastada uuele omanikule, kelleks on Pohjantähti Keskinäinen Vakuutusyhtiö.

II Ajavahemikul 28.10.2014 kuni 03.11.2014 xxxx Lohja linnast Soome LAOY-le kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle hallikas -beeži värvi tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxx vargus. Selles kuriteoepisoodis on süüdistus esitatud Aleksei Jakovlevile ühiselt ja kooskõlastatult varguse toimepanemises X3 ja Mart Tõnusooga. Sõiduki varguse kohta alustati Soomes kriminaalmenetlust ning Europoli kaudu edastati 28.05.2015 Põhja Prefektuuri teade (4.köide tl 122-123), et Soomes on toimunud viie Volkswagen mudelit kaubiku vargus, milliste toimepanemises kahtlustatakse Aleksei Jakovlevi ja X3 i. Süüdistuses nimetatud Volkswagen Caravelle VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varguse kohta alustati kriminaalmenetlust nr 5530/R/43023/14 (p 4). Sõiduki õige numbrimärk Soomes on XXXXXX. Samas teates märgitakse, et autod on varastatud ilma võtmeteta, kahtlustatavad kasutasid mingeid seadmeid autode turvasüsteemidest mööda pääsemiseks. Lohja linna Länsi -Uusimaa politsei poolt õigusabikorras edastatud menetlusteate kohaselt (2. köide tl 167 -168) varastati Volkswagen Caravelle numbrimärgiga XXXXXX LAOY hoovist ajavahemikul 28.10.2014 – 03.11.2014, sõiduk oli lukustatud, võtmed jäid omaniku kätte ning sündmuskohal valvekaameraid ei olnud. Pohjanmaa prokuratuuri otsuse kohaselt (4.köide tl 167 -170) jõudis Soome prokuratuur järeldusele, et tegemist on professionaalselt teostatud varguste skeemiga, mille käigus on Soome erinevatest kohtadest mitme aasta jooksul varastatud peamiselt Volkswageni marki mahtuniversaale ja kaubikuid ning järelhaagiseid. Sõidukid on toimetatud Rootsi kaudu Eestisse ja toimepanijad on Eesti kodanikud ning neil on alaline elukoht Eestis. Sõiduki varguse kohta Soomes alustatud kriminaalmenetlus ning kogutud materjalid edastati Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse ülevõtmiseks. Pohjanmaa prokuratuuri 08.04.2016 õigusabitaotlusest nähtuvalt (4.köide tl 158-163) viidi Soome Vabariigis läbi kohtueelset uurimist, mille käigus on tuvastatud, et kuriteo toimepanemises on alust kahtlustada Aleksei Jakovlevi ja X3i. Tegemist on kvalifitseeritud vargusega, mitte mootorsõiduki ärandamisega, teo toimepanemise aeg on 28.10.2014 ning toimepanemise koht – xxxx. Samas ei ole välistatud, et vargus võis aset leida mõni päev varem (osavastus Põhja Ringkonnaprokuratuur õigusabitaotlusele 4.köide tl 193). Soomes läbiviidud menetluse käigus tuvastat i, et Aleksei Jakovlev ja X3 on väikebussi Volkswagen Caravelle (Soome numbrimärk on XXXXXX) varastanud koos ja viinud selle vale numbrimärgi XXXXXX all laevaga Turust Rootsi ja sealt Kapellskäri kaudu edasi Paldiskisse. Aleksei Jakovlevi liikumist Tallinn-Helsingi vahel sõiduki varguse toimepanemise ajavahemikul kinnitavad laevafirmade poolt esitatud andmed (5. köide tl 106, 108): Viking Line Eesti OÜ andmetel sõitis Aleksei Jakovlev Viking XPRS-ga Tallinnast Helsingisse 23.10.2014 kell 08:00 sõidukiga XXXXXX ja Eckerö Line andmetel tuli Aleksei Jakovlev sama sõidukiga 26.10.2014 (väljumisaeg kell 08:30) Helsingist Tallinna tagasi. Samuti on tuvastatud (DS OÜ vastus 5. köide tl 109), et järgmisel päeval, s.o 27.10.2014 sõitis X3 varastatud sõidukiga suunal Kapellskär – Paldiski. DS OÜ kinnituse kohaselt (5. köide tl 112) kasutas X3 sõidukina väikest bussi. X3 lahkus seega varastatud sõidukiga Soomest 26.10.2014, s.o samal päeval, kui Aleksei Jakovlev naasis Eestisse X3le kuuluva sõidukiga r/n XXXXXX.

28 (68)

1-16-6452 X3 kohtuistungil avaldatud ütlustest (2. köide tl 127- 130) nähtub, et 2014. aasta sügisel ütles Mart Tõnusoo talle, et Soomes kuskil kiirtee ääres seisab üks auto ja see tuleb Eestisse tuua. Selle eest lubas Mart Tõnusoo maksta talle 300 eurot. X3 koos Mart Tõn usoo ja Aleksei Jakovleviga läksid kolmekesi X3 sõiduautoga Volkswagen Multivan registreerimisnumbriga XXXXXX praamiga Soome, sealt 100 km lääne suunas. Laevapiletid ostis Mart Tõnusoo. Soomes nad ööbisid talus, järgmisel päeval ütles Mart Tõnusoo, et nad lähevad koos Alekseiga asju ajama, tagasi tulid kella 00.00 paiku ja järgmisel päeval andis Mart Tõnusoo X3le ühe Volkswagen Caravelle T5 väikebussi dokumendid ja ütles, et X3 peab selle bussiga minema Turu kaudu Rootsi ja sealt Kapellskärist Tallinnasse. Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev sõitsid X3 autoga tagasi Tallinnasse Helsingi kaudu. Väikebuss, mille X3 viis Eestisse läbi Rootsi, oli Eesti registreerimisnumbriga. Mart Tõnusoo andis X3le raha söögi, kütuse ja piletite ostmiseks. Kui X3 oli veel Rootsis , tellis Mart Tõnusoo talle hotelli ööbimiseks. Jõudes Paldiskisse, ootasid X3i seal juba Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev, sadamast sõitis Aleksei Jakovlev varastatud bussiga ja Mart Tõnusoo oma autoga. Mart Tõnusoo maksis X3le 500 eurot. Kohus märgib, e t X3 ütlused ühtivad täielikult kirjalike tõenditega Aleksei Jakovlevi ja X3 liikumisest suunal Tallinn-Soome-Rootsi ning ka selles osas, et Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev läksid Soome X3 sõidukiga registreerimisnumbriga XXXXXX ning varastatud väikebussile sai külge pandud Eesti registreerimisnumber. Oluline on siinjuures märkida ka seda, et ülekuulamise käigus X3le näidatud fotode hulgast tundis ta ära väikebussi Volkswagen Caravelle hallikas-beeži värvi, kui sõiduki, mille ta tõi Mart Tõnusoo palvel Soomest. Tegemist on LAOY hoovist varastatud Volkswagen Caravelle väikebussiga, mida kinnitavad kannatanu poolt Soome politseile edastatud kindlustusdokumendid (5.köide tl 6-12). Lisaks X3 ütlustele tõendab Aleksei Jakovlevi viibimist varguse toimepanemise ajal Soomes sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 30.06.2016 (3. köide tl 185 – 201), millest nähtuvalt tegi Aleksei Jakovlev tema telefoni kõneeristuse kohaselt viimase kõne 22.10.2014 kell 22:29 Mart Tõnusoole, viibides veel enda elukoha piirkonnas. Järgmised kõned alates 23.oktoobrist kuni 26.oktoobrini 2014 olid suunatud kõned, mis näitavad, et Aleksei Jakovlev ei viibinud Eestis. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga leiab samuti kinnitust asjaolu, et Aleksei Jakovlev ja Mart Tõnusoo olid nii enne varguse toimepanemist kui ka selle järgselt pidevas kontaktis. Nimelt järeldub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et Aleksei Jakovlev saabus Vanasadama A-Terminali 26.10.2014 kell 11:00 sõidukiga Volkswagen Multivan r/n XXXXXX, mis jäi Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) fotole ning pärast Aleksei Jakovlevi saabumist 26.10.2014 koju, kui tema telefon oli juba kodu xxxx masti all, helistas Aleksei Jakovlevile kell 11:59 Mart Tõnusoo. Mart Tõnusoo telefoni kõneeristusest järeldub, et nad suhtlesid Aleksei Jakovleviga vahetult enne X3 saabumist Rootsist varastatud väikebussiga - 27.10.2014 kell 19:04 ja kell 19:36. X3 sõitis Soomest varastatud Volkswagen Caravelle’ga, mille külge oli pandud teise sõiduki numbrimärk XXXXXX, laevaga Sirena Seaways Rootsist Eestisse. Laev saabus Paldiski sadamasse 27.10.2014 kell 20:05, mida tõendab ANTS andmekogu väljavõte ja foto, millele on jäädvustatud sõiduk hallikas -beež Volkswagen väikebuss numbrimärgiga XXXXXX (3.köide tl 189). Fotolt on näha varastatud väikebussi tagaosa, mis varastatud sõiduki varguseelsete fotodega võrreldes, samade tunnustega – tagumise istmerea kolm peatuge on samasuguses asendis, bussi taga on konks. Sama numbrimärgiga sõiduki liikumist piiriületusel Soome Vabariiki alates 01.03.2014 fikseeritud ei ole. ANTS väljavõtte ja Paldiski Põhjasadamas Eestisse sissesõidul kell 21:03 tehtud foto alusel on tuvastatud X3 varastatud sõidukiga Paldiskisse saabumise aeg, Mart Tõnusoo telefoni kõneeristusest on näha, et Mart Tõnusoo viibib Paldiskis asuva tugijaama mõjupiirkonnas ajal, kui X3 väljub kell 21:03 sõidukiga VW Caravelle r/n XXXXXX sadama piirkonnast. Samast kõneeristusest on näha, et Aleksei Jakovlev suhtles Mart Tõnusooga 27.10.2014 kell 19:01 ja kell 19:36 xxxx 29 (68)

1-16-6452 mobiilimasti piirkonnas (katab Aleksei Jakovlevi elukohta), peale seda on Aleksei Jakovlevi numbrile tehtud kõne ning telefon asus juba Tutermaa piirkonnas (Tutermaa Saue), mis näitab seda, et Jakovlev käis Paldiskis koos Tõnusooga. Sama kinnitas ka X3. Kohus leiab, et uuritud tõendite põhjal saab järeldada, et Aleksei Jakovlev ja Mart Tõnusoo on tegutsenud varguse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult. Nad on varguse toimepanemise eesmärgil koos Soome läinud, Aleksei Jakovlev, kes on ennast selles osas ka süüdi tunnistanud, sh tunnistas, et tema elukohast läbiotsimisel leitud seadet kasutas ta väikebusside Volkswagen varguste toimepanemiseks, oli võõra vara äravõtmisel teadlik kaassüüdistatava Mart Tõnusoo olulisest osalusest varguse toimepanemisel. Aleksei Jakovlev oli teadlik, et Mart Tõnusoo andis X3le juhiseid, kuidas varastatud sõiduk Eestisse tuua, mida tõendab Aleksei Jakovlevi viibimine koos M. Tõnusooga Paldiski sadamas X3l vastas. Mart Tõnusoo andis kohtuistungil ütlusi, et tema kokkupuude hallikas -beeži väikebussiga Volkswagen Caravelle (õige numbrimärk XXXXXX) oli seotud üksnes selle transportimisega Soomest Eestisse, bussi pakkus talle Aleksei Jakovlev. Reaalselt pidi bussi Eestisse toimetama X3 ning M. Tõnusoo andis bussi peale selle Tallinnasse jõudmist kellelegi, kes sellele vastu tuli (kohtuistungi protokolli lk 272). Kohus ei pea süüdistatava ütlusi usutavateks. Refereeritud tõenditest tuleneb üheselt, et Mart Tõnusoo oli varguse toimepanemise korraldaja, tema juhtimisel said koosseisu asjaolud realiseeritud. Tema poolt antud juhiste alusel korraldati varastatud sõiduki toomine Eestisse, kasutades teise sõiduki numbrimärki ja dokumente, tema käest sai X3 kõik vajalikud dokumendid sõiduki transportimiseks läbi Rootsi Eestisse, Mart Tõnusoo organiseeris ja maksis kinni X3 ööbimise Rootsis ja oli tal vastas, kui T. Lomp varastatud sõidukiga Paldiski sadamasse jõudis. Kohtu hinnangul oli Mart Tõnusoo osalus varguse toimepanemisel oluline, läbi tema aktiivse tegutsemise, mis on kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud, võib järeldada, et ta hoidis varguse toimepanemist enda kontrolli all, seega valitses tegu. Mart Tõnusoo ütlused, et tema asi oli varastatud sõiduk piiriületamise järgselt vastu võtta ja teisele isikule üle anda, on ebausaldusväärsed juba seetõttu, et tunnistaja X23 andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tegi sõidukile hooldust ja vahetas rehve (kohtuistungi protokolli lk 109) ning sama autoremonditöökoja töötaja X2 kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et sõiduki tõi Mart Tõnusoo ja see leidis aset mitte varem kui 2015. aastal, kuna Mart Tõnusood tunneb ta alates sellest ajast (kohtuistungi protokolli lk 69). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud X24 (kohtuistungi protokolli lk 36) kinnitas, et väikebuss Volkswagen Caravelle r/n XXXXXX sai tuttavalt X25ilt laenu tagatiseks ja sõiduk oli X24i kasutuses kuni politsei selle ära võttis. Sõiduk paigutati 17.02.2016 valvega hoiukohta (6.köide tl 176). Samas on alust järeldada, et varastatud sõiduki omandas X24 Mart Tõnusoo käest, kuna Mart Tõnusoo elukohas xxxx Tallinn 10.02.2016 teostatud läbiotsimise käigus leiti kaks müügilepingublanketti X25i allkirjadega (asitõendi vaatlusprotokoll 20.köide tl 126-129) ning pealegi on kohtulikul uurimisel tuvastatud, et Mart Tõnusoo ja X24 olid tuttavad, mis järeldub 09.11.2015 jälitustoimingu protokollist (12.köide tl 9-13), mille kohaselt varjatud jälgimise käigus said 31.08.2015 kell 14.09 kokku Mart Tõnusoo, kes tuli enda kasutuses olnud Volkswagen Multivan’iga r/n XXXXXX „Imagoauto“ autoremonditöökotta , asukohaga xxxx Tallinn, ja X24 , kes tuli sinnagi väikebussiga Volkswagen Caravelle r/n XXXXXX. Seega nii Mart Tõnusoo kui ka X24i ütlused selle kohta, et nad ei tunne teineteist, ei ole tõesed. Lisaks sellele järeldub samast varjatud jälgimise protokollist veel asjaolu, et koos X24iga tuli kokkusaamisele ka X26, kes istus Volkswagen Caravelle r/n XXXXXX kõrvalistuja kohal. Varjatud jälgimise protokollist nähtuvalt vestlesid kolm meest kuni X24 ja X26 sõitsid kell14.18 Volkswagen Caravelle’ga r/n XXXXXX ä ra. Oluline seejuures on aga see, et 27.10.2014 kell 19:37; 19:44 ning kell 21:38, s.o nii enne X3 varastatud sõidukiga Paldiski sadamasse jõudmist kui ka vahetult pärast seda, oli Mart Tõnusoo korduvalt kontaktis X26’ga (sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 3.köide tl 189 pöördel). 30 (68)

1-16-6452 Asjaolu, et X24 ilt äravõetud sõiduki Volkswagen Caravelle r/n XXXXXX näol on tegemist Soomest Lohja linnast varastatud sõidukiga, leiab kinnitust liiklustrassoloogia ekspertiisiaktiga nr 15E-LT0123 (6 köide tl 168- 174). Sõiduki identifitseerimisandmete kontrollimisel ekspertiisi käigus on ekspert tuvastanud tehasetähise võltsimise – on muudetud neli viimast tekstimärki. Nn tehaselipik on valmistatud ja paigaldatud tehaseväliselt ning VIN-plaat on vahetatud. Ekspert on jõudnud järeldusele, et väikebussi algupärane tehasetähis on xxxxxxxxxxxxxxxx, mis vastab Soomest Lohja linnast varastatud LAOY-le kuuluvale sõidukile. Soome kindlustusfirma OV Oy (varasema nimega PV Oy) kinnitas, et on maksnud kindlustushüvitist 28.10.2014-03.11.2014 varastatud kaubiku Volkswagen Caravelle reg. nr XXXXXX eest 13 822,58 eurot (20. köide tl 119 -120). Kuna kindlustushüvitis on makstud, on eseme omandiõigus Soome kindlustuslepinguseaduse § 75 ning kindlustustingimuste alusel läinud üle OV Oy -le. Kindlustuse esindaja VS kinnitas, et nad soovivad sõiduki tagastamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sõiduk tuleb tagastada omanikule, kelleks on OV Oy. III Ajavahemikul 01.11.2014 kuni 02.11.2014 SS OY-le kuuluva järelhaagis Muuli 1800 reg nr XXXXXX tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxx vargus. Süüdistuse kohaselt varastasid järelhaagise Aleksei Jakovlev koos X3ga ja Mart Tõnusoo juhtimisel. Soome Vabariigi Pohjanmaa prokuratuuri 08.04.2016 õigusabitaotluse kohaselt taotles Soome prokuratuur kriminaalmenetluse ülevõtmist kriminaalasjas 5650/R/87425/14 (p 4), kus kriminaalmenetlust alustati seoses 01.11.2014 Soome Vabariigis Somero linnas, aadressilt xxxx SEOY- le kuuluva kattega järelhaagise, reg numbriga XXXXXX vargusega, järelhaagis toimetati Soomest Eestisse (4. köide tl 150- 163). Soome Vabariigis läbiviidud menetluse käigus, kahtlustati varguse toimepanemises X3i ja Aleksei Jakovlevi. Uurimise käigus on tuvastatud, et X3 saabus Soome ilma järelkäruta, Soomest lahkudes, on tal olnud järelkäru, mille tundemärgid langevad kokku varastatud järelkäru tundemärkidega. Vastavalt Europoli kaudu edastatud andmetele (4. köide tl 123) on Soome Vabariigis toimunud viie Volkswagen kaubiku varguste jada ja ühe haagise vargus, milles kahtlustatakse Aleksei Jakovlevi ja X3i. Haagis Muuli 1800 KU/262+64, tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varastati ajavahemikul 01.11.2014 – 02.11.2014 (p 3). Soome politsei osavastusest õigusabitaotlusele (4. köide tl 194 p 5) nähtuvalt varastati SS OY hoovist kinnine haagis registreerimisnumbriga XXXXXX. Kannatanu teatas, et laupäeva öösel

1-16-6452 oli kaasas haagis Soome registreerimisnumbriga XXXXXX. Aleksei Jakovlev saabus Tallinna sama laevaga samal ajal. Eelnevalt käsitletud tõendid haakuvad X3 ütlustega (2. köide tlk 127), mille kohaselt helistas talle 2014.aasta sügisel Mart Tõnusoo ja ütles, et Soomest on vaja tuua üks käru. Mart Tõnusoo broneeris piletid X3le ja Aleksei Jakovlevile praamile. X3 sõitis Soome oma autoga. Jõudes Helsingisse, suundusid nad Salo poole. Teel rääkis Aleksei Jakovlev Mardiga, seejärel ütles, et tal on vaja kuskil ära käia. Aleksei Jakovlev tuli tagasi ja ütles, et nüüd lähevad nad käru järgi. Nad sõitsid veel kilomeetri tööstushoone – angaari juurde, angaari juures seisis käru eesti registreerimisnumbriga, Aleksei Jakovlev pani käru registreerimisnumbri kindalaekasse ja nad sõitsid tagasi Helsingisse, sealt laevaga Tallinnasse. Laevast tulid välja eraldi. Said uuesti kokku sadama väravate juures, Linnahalli territooriumil ootas neid Mart Tõnusoo. Seejärel istus Aleksei Jakovlev Mart Tõnusoo autosse, X3 jäi oma autoga ja nad sõitsid koos Mustamäele garaažide juurde, kuhu X3 jättis käru. Mart Tõnusoo andis talle 300 eurot ja X3 sõitis minema. Sideettevõtjalt saadud andmete 30.06.2016protokollist nähtuvalt on fikseeritud samad asjaolud ning Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu (ANTS) väljavõte – Tallinna Vanasadamas 01.11.2014 kell 15:55 Eestist väljasõidul ja 02.11.2014 kell 09:32 riiki sissesõidul tehtud fotod näitavad sama sõidukit reg/nr XXXXXX, kuid tagasi tulles on sõ iduki küljes haagis Muuli reg/nr XXXXXX (3.köide tl 191 -192). Kohus leiab, et sarnaselt eelmistes kuriteoepisoodides tuvastatuga on Aleksei Jakovlev ja Mart Tõnusoo haagise varguse toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult. Aleksei Jakovlev on isik, kes haagise kannatanu valdusest ära võttis ning ühtlasi oli ta teadlik Mart Tõnusoo osalusest kuriteo toimepanemisel. Mart Tõnusoo oli varguse korraldaja, X3 ütlustele tuginedes, et Mart Tõnusoo andis temale ja Aleksei Jakovlevile suunised, kus haagis asub, võib järeldada, et varguse objekt oli Mart Tõnusoo poolt eelnevalt välja valitud, Mart Tõnusoo töötas välja ka haagise Eestisse toimetamise viisi, organiseeris vale numbrimärgi, tegi ära kõik vajalikud toimingud sõiduks varguse toimepanemise kohta. Kohtu hinnangul on Aleksei Jakovlevi ja Mart Tõnusoo tegevus käsitatav kooskõlastatult tegutsemisena, nad tegutsesid ühise teoplaani täideviimise eesmärgil teadmisega, et igaüks täidab temale nn usaldatud osa ühtsest koostegutsemisest. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollis sisalduv kõneeristus näitab, et 01.11.2014 suhtles X3 väga aktiivselt Mart Tõnusooga (iga 2 minuti tagant) kella 11:23-st kella 14:03-ni, s.o vahetult enne Soome minekut ja vahepeal (kell 12:53) suhtles Mart Tõnusoo ka Aleksei Jakovleviga. Sama pilt ka 02.11.2014, kui X3 ja Aleksei Jakovlev jõudsid tagasi Tallinna. Nad tulid laevaga kell 09:30 ning Mart Tõnusoo kõneeristusest nähtuvalt asus Mart Tõnusoo abonentnumber kell 09:34 Tallinna sadamat katva tugijaama piirkonnas ajal, kui tal on kontakt Aleksei Jakovleviga. Aleksei Jakovlevi telefoni kõneeristusest on näha, et 02.11.2014 kell 09:30, kui ta süüdistuse kohaselt tuli koos varastatud järelhaagisega, kell 09:09 asub isik tugijaama Paljassaare-6 mõjupiirkonnas, tugijaam asub Paljassaare tee 28, Kopli poolsaar katab Helsingi-Tallinn vahelise laevatee ja kell 09:34 (kui ta teeb Tõnusoole kõne) asub isik Tallinna sadamat katva tugijaama Reisisadam- 8 piirkonnas (3.köide tl 193-194). Sellest tulenevalt järeldab kohus, et lisaks Mart Tõnusoo kaalukale panusele teosse valitses ta tegu läbi selle, et hoidis varguse ja muu sellega seonduva kulgemise kontrolli all. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid 04.05.2015, asitõendi vaatlusprotokoll 16.04.2015, asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 05.05.2016 (6.köide tl 183 -188; 6.köide tl 199-202 ja 7.köide tl 2- 3; 7.köide tl 4- 23) tõendavad asjaolu, et Mart Tõnusoo kodu hoovis, aadressil xxxx Tallinn asus 2-teljeline järelhaagis, millel on metallist kate. On tuvastatud, et järelhaagiselt on eemaldatud eritunnused – soome kannatanu ettevõtte SEOY S kleebised ja haagisel puudub registreerimisnumbrimärk. Fotolt on näha kleebise jäljendit, mis kinnitab seda, 32 (68)

1-16-6452 et kleebist on püütud eemaldada. On alust järeldada, et tegemist on sama järelhaagisega, mis varastati Soomest - tagaosal olev kleebis, mis ülesõidul Eestisse kandis kirjet Muuli (haagise mark) on xxxx hoovis oleval kärul eemaldatud, kleebise kujutis on samasugune kui Soome piiriületusel oleval haagisel. Samuti on mittetraditsioonilisel kohal haagise porilaua peal lisatuli nii xxxx seisval kui ka Soome piiri ületaval haagisel. Süüdistatav Mart Tõnusoo ütlusi selle kohta, et haagise ostis ta Aleksei Jakovlevilt 300 euro eest, ei pea kohus usaldusväärseteks. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt (6.köide tl 183188) asus haagis Muuli Mart Tõnusoo kodu hoovis 16.04.2015, samas aga jälitustoimingu protokollist nähtuvalt (6.köide tl 189 -194) on varjatud jälgimisega tuvastatud, et Aleksei Jakovlev kasutas koos oma isa X1iga haagist 24.04.2015, vedades seda om a sõiduki Volkswagen Passat r/n XXXXXX järel. Järelikult ei saanud Mart Tõnusoo osta haagist Aleksei Jakovlevilt, kuna see oli Mart Tõnusoo valduses varem, kui seda valdas Aleksei Jakovlev. Asjaolu, et Mart Tõnusoo elukohast äravõetud järelhaagise näol on tegemist süüdistuses märgitud ajavahemikul varastatud asjaga, leiab kinnitust ka liiklustrassoloogia ekspertiisi aktiga nr 15E-LT0044, mille kohaselt leitud haagise mark ja mudel on Muuli 1800KU ja haagisele kinnitatud tehaselipikul on muudetud 15.kohal olevat tekstimärki – algne number „1“ on muudetud „4“ -ks (7.köide tl 42-47). Mart Tõnusoolt äravõetud haagis Muuli paigutati valvega hoiukohta 04.05.2015 (6.köide tl 195). Soome kindlustusfirma OV Oy (varasema nimega PV Oy) kinnitas, et on maksnud kindlus tushüvitist 28.10.2014-03.11.2014 varastatud haagise Muuli reg. nr XXXXXX 1 977,42 eurot (20. köide tl 119- 120). Kuna kindlustushüvitis on makstud, on eseme omandiõigus Soome kindlustuslepinguseaduse § 75 ning kindlustustingimuste alusel läinud üle OV Oy-le. Kindlustuse esindaja VS kinnitas, et nad soovivad haagise tagastamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et haagis tuleb tagastada uuele omanikule. IV Ajavahemikul 02.12.2014 kella 18.00-st kuni 03.12.2014 kella 11.00-ni xxxxx Isokyröst, Soome Vabariigist TLOY-le kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxxxx musta värvi vargus. Musta värvi Volkswagen Caravelle (Soome registreerimisnumber XXXXXX) varguse kohta alustati Soome Vabariigis kriminaalmenetlust nr 5710/R/42820/14 (4.köide tl 123 pöördel p 2). Tegemist on ühega viie Volkswagen mudelit väikebussi varguste jadast, mis on toimunud 2014.aasta augustist 2015.aasta veebruarini. Varguste toimepanemises kahtlustatakse Aleksei Jakovlevi ja X3i. Soome Vabariigi 08.04.2016 õigusabitaotluse (4.köide tl 160) p 5 kohaselt tehti uurimistoimikus 5710/R/42820/14 kindlaks, et tegemist ei ole mootorsõiduki ärandamisega vaid kvalifitseeritud vargusega, mis pandi toime 02.12.2014 ja toimepanemise kohaks märgitud Isokyrö . Aleksei Jakovlev ja X3 on koos varastanud sõiduki Volkswagen Caravelle numbrimärgiga XXXXXX ja viinud selle vale numbrimärgi XXXXXX all Tornio kaudu Rootsi ja sealt Kapellskäri kaudu edasi Paldiskisse. Soome Vabariigis läbiviidud menetluse käigus tuvastati, et X3 on viinud sõiduki numbrimärgiga XXXXXX Soomest Rootsi ja Rootsist Eestisse. Andmed kuriteos kahtlustatavate reiside kohta Soome, Eesti ja Rootsi vahel toetavad kahtlusi nende süü kohta. Kuriteos kahtlustatavate mobiilsides kasutatavad SIM kaardid on teo toimepanemise ajal olnud sündmuskoha piirkonnas. 33 (68)

1-16-6452 Täpsem informatsioon X3 ja Aleksei Jakovlevi Eesti-Soome-Rootsi vahel liikumise kohta tuleneb Soome Vabariigi osavastusest Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotlusele (p-s 6 4.köide tl 194-195). Sellest nähtub, et laevanimekirjade andmetel tuli Aleksei Jakovlev Soome 29.11.2014 pärastlõunal sõidukiga XXXXXX , X3 tuli Soome 02.12.2014 pärastlõunal, laevabroneeringus ei olnud sõidukit. Aleksei Jakovlev lahkus Soomest 03.12.2014 hommikul sama sõidukiga, millega tuli Soome. 03.12.2014 lahkus Soomest Rootsi (Tornio-Haaparanta) Volkswagen marki kaubik registreerimisnumbriga XXXXXX. DFDS laevaseltsilt saadud andmetel oli X3 broneeringus sõiduk XXXXXX, kontaktnumbriks on X3 andnud +xxxxxxxxxxxx. Nimetatud telefoninumbri positsioneerimisel tuvastati, et sellelt numbrilt on Isokyrös Tervajokis oli tehtud „vastamata väljuv kõne“ numbrile xxxxxxxxxx, mis sobib Aleksei Jakovlevi kasutuses olnud numbriga, kuna sündmused algavad Helsingi Verkkosaari tugijaamast 29.11.2014 kell 15:12. Sama number positsioneeriti 30.11.2014 kell 16:22 – 18:39 ja 02.12.2014 kell 21:44 Tervajoki Kylkkälänraitti 43-s asuvas tugijaamas, kust on sündmuskohale maad alla kilomeetri. Kui sama number positsioneeriti taas 03.12.2014 kell 08:18 – 08:19, asus see Helsingi Länsisatama tugijaama piirkonnas, siis oli numbrilt ühendus teise teo toimepanemise kohas positsioneeritud numbriga xxxxxxxxxxxxx ( X3 kasutuses olnud), mis asus Rootsis, kuna viimase numbri eelmine positsioneerimine 03.12.2014 kell 07:19 ja kell 11:07 toimus SWEEPi rändlusteenuse operaatori kaudu. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt (3.köide tl 195 -197 pöördel) tõendab Aleksei Jakovlevi ja Mart Tõnusoo kasutuses olnud telefoni kõneeristus asjaolu, et samal ajal, kui Aleksei Jakovlev oli minemas 29.11.2014 kell 12:00 väljuvale laevale „Finlandia“, viibis sadama piirkonnas ka Mart Tõnusoo. Samuti nähtub Mart Tõnusoo kõneeristusest, et 03.12.2014 ajal, kui Aleksei Jakovlev jõudis Tallinna sadamasse Helsingist, viibis Mart Tõnusoo sadamat katvate tugijaamade piirkonnas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab samuti asjaolu, et X3, kes jõudis Rootsist Eestisse laevaga „Sirena Seaways“ 05.12.2014 kell 07:20, tuli sõidukiga Volkswagen registreerimisnumbriga XXXXXX ning ANTS väljavõte – Paldiski Põhjasadama 05.12.2014 kell 09:24 riiki sissesõidul tehtud foto ning enne vargust tehtud varastatud väikebussi foto kõrvutamisel, on näha eritunnuseid (sõiduki tagaluugil vasakul poolel mõlk, kirje Caravelle), mis tõendavad kahel fotol kujutatud auto identsust. Lisaks sellele tõendab X3 kasutuses olnud sõiduki Volkswagen Multivan, mille õige registreerimisnumber on XXXXXX, vaatlusprotokoll (7. köide tl 159 -169) ning kahe sõiduki võrdlemisel tehtud vaatlusprotokoll (7.köide tl 173-175), et X3 kasutuses olnud sõidukil ja tema poolt 05.12.2014 Eestisse XXXXXX numbrimärgi all toodud väikebussil on nii sõiduki esiosal kui ka tagaosal terve rida erinevusi. Nimetatud tõendid kinnitavad veelkord Soome Vabariigis läbiviidud menetluse käigus tuvastatut, et Aleksei Jakovlevi ja X3 poolt 02.12.2014 Isokyröst linnast varastatud TLOY-le kuuluv väikebuss Volkswagen Caravelle toodi Eestisse. X3 ja Aleksei Jakovlevi piiriületusi süüdistuses märgitud ajavahemikul, mil sõiduki vargus aset leidis , kinnitatavad laevafirmade andmed (5. köide tl 108-109). Aleksei Jakovlevi viibimist kuriteo toimepanemise kohas varguse toimepanemise ajal tõendab Aleksei Jakovlevi elukohast 10.02.2016 äravõetud GPS seadme vaatlusprotokoll (7. köide tl 124-132). Toodud tõenditega haakuvad X3 poolt antud ütlused, kus ta räägib musta värvi Volkswagen Caravelle’ga seonduvatest asjaoludest. 2014.aasta lõpus pakkus Mart Tõnusoo talle tööd, oli vaja tuua Soomest üks auto. Auto vedamiseks Eestisse pidi X3 Mart Tõnusoo korraldus el kasutama enda sõiduki registreerimisnumbrit. Mart Tõnusoo ostis X3le ja Aleksei Jakovlevile laevapiletid Tallinnas Kaubama juures, ise läks minema ja X3 ja Aleksei Jakovlev sõitsid viimase sõidukiga Volkswagen Passat sadamasse. Helsingis andis Aleksei Jakovlev X3le raha kõnekaartide ostmiseks. Seejärel sõitsid nad Salo linna suunas ning jõudsid kohale kella 21:0022:00 vahel. X3 jäi autosse ootama, Aleksei Jakovlev tõi musta värvi väikebussi Volkswagen Caravelle, millel ei olnud numbrimärki. Bussile pand i X3 sõiduki numbrimärk. Seejärel vastavalt Mart Tõnusoo antud juhistele läks X3 musta bussiga Kapellskäri, Aleksei Jakovlev 34 (68)

1-16-6452 sõitis oma Passatiga Helsingisse. Kapellskäris ostis X3 talle Aleksei Jakovlevi poolt antud raha eest laevapileti Paldiskisse. Mart Tõnusoo oli kogu aeg ühenduses X3ga, teatas laeva väljumise aja ja ootas teda koos Aleksei Jakovleviga Paldiski sadamas. Seejärel käskis Mart Tõnusoo neile järgi sõita ja nad jõudsid Laagri Statoili juures Hesburgeri parklasse. Seal andis X3 Mart Tõnusoole autovõtme ja Aleksei Jakovlev sõitis bussiga minema. Nädala pärast andis Mart Tõnusoo X3le tema enda auto registreerimisnumbri ja autodokumendid tagasi. Ülekuulamise käigus tundis X3 näidatud fotode hulgast ära väikebussi Volkswagen Caravelle musta värv i, millel on numbrimärk XXXXXX kui sõiduki, mille ta tõi Mart Tõnusoo palvel Soomest. 26.05.2016 liiklustrassoloogilise ekspertiisiakti nr 15E- LTO130 (8.köide tl 20-33) kohaselt jõudis ekspert arvamusele, et väikebuss, millel oli registreerimismärk XXXXXX tehasetähis on vahetatud, selle bussi mudel on Volkswagen Caravelle. Väikebussi, millel oli registreerimismärk XXXXXX ja mille tegelik mudel on Volkswagen Caravelle, tehasetähis on vahetatud. Algupärane tehasetähis on xxxxxxxxxxxxxxxxx. Ülevaatusel tuvast atut arvestades, leidis ekspert, et on reaalne, et vaadeldavale väikebussile Volkswagen Caravelle on paigaldatud väikebussilt Volkswagen Multivan tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxx võetud tehasetähisega paneel, tehasetähist sisaldavad elektroonikakomponendid ning sisustus. Sõiduk Multivan tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis asus OÜ PT territooriumil Võrumaal, teisaldati Rahumäe tee 6 hoiukohta (7.köide tl 187). Fennia Mutual Insurance Company on teatanud, et omanik TLOY on saanud kindlustushüvitise summas 17 241,94 eurot. Sõiduk on kindlustatud kindlustusseltsis Fennia Mutual Insurance Company, kes on sõiduki seaduslik omanik. Uus omanik palus sõiduki anda tagasi (20. köide tl 112). Kuna kindlustushüvitis on makstud, on eseme omandiõigus Soome kindlustuslepinguseaduse § 75 ning kindlustustingimuste alusel läinud üle Fennia Mutual Insurance Company-le. Kindlustuse esindajad RP ja AN kinnitasid, et soovivad sõiduki tagastamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sõiduk tuleb tagastada uuele omanikule. Hinnanud kõiki arutatavas kuriteoepisoodis esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Aleksei Jakovlevi ja Mart Tõnusoo süü sõiduki varguse toimepanemises ühiselt ja kooskõlastatult on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on üheselt tuvastatud, et Aleksei Jakovlev oli isik, kes on väikebussi vahetult kannatanu valdusest ära võtnud. Mart Tõnusoo osales kuriteo toimepanemisel kaastäideviijana ning tema osalus seisnes sarnaselt varem käsitletud kuriteoepisoodides tuvastatuga selles, et tema valitses tegu läbi enda aktiivse ja olulise panuse. Nagu varem sai ka märgitud ei ole teovalitsemise teooriast tulenevalt nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Uuritud tõendite pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et Mart Tõnusoo oli varguse plaani väljatöötaja – varguse potentsiaalne objekt oli tema poolt varem välja valitud, ta saatis Aleksei Jakovlevi ja X3 Soomes konkreetsesse kohta, andes neile juhiseid nii enne Eestist lahkumist kui ka teel varguse toimepanemise kohta, korraldas varastatud sõiduki vedu Soomest Eestisse läbi Rootsi, maksis laevapiletite eest, tema juhiseid täites, võttis X3 kaasa enda auto dokumendid ja numbrimärgi ja pani numbrimärgi varastatud sõidukile, et varjata sõiduki identiteeti. Mart Tõnusoo hoidis sõiduki varguse kulgemist enda kontrolli all kuni X3 tuli varastatud väikebussiga Paldiskisse ja seejärel kuni väikebussi üleandmiseni Mart Tõnusoo kätte. Subjektiivsest küljest iseloomustab tema ja Aleksei Jakovlevi tegevust kooskõlastatus – vastastikune teadmine teise olulisest osast ühise teo 35 (68)

1-16-6452 toimepanemisel, mõlemad said aru, kuidas tegu toime pannakse ja et igaüks neist saab selle kulgemise ka katkestada. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud süüdistatavate käitumise muster on iseloomulik kõigi nelja varguseepisoodi puhul, mis pandi toime Soome kodanikele kuuluvate sõidukite suhtes. Riigikohtu praktikas on aktsepteeritud seisukoht, mille kohaselt kuriteoepisoodide silmnähtav sarnasus ( ) võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina (3-1-1-8-10 p 11, 3-11-87-09 p 11). Käesoleva asja neljas kuriteoepisoodis analüüsitud tõendite pinnalt on tuvastatav varguste toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangemine, mis andis alust ka Soome Vabariigis alustatud menetluses järeldada, et tegemist on professionaalselt teostatud varguste skeemiga, mille käigus on Soome erinevatest kohtadest mitme aasta jooksul varastatud peamiselt Volkswageni marki mahtuniversaale ja kaubikuid. Silmnähtav kokkulangevus väljendub mitte üksnes selles, et varguste objektiks on olnud Volkswagen mudelit väikebussid, vaid ka selles, et varastatud sõidukitele pandi eesti numbrimärgid ja toimetati Soomest Eestisse läbi Rootsi. Kindel varguste toimepanemise skeem võimaldab tõsikindlalt järeldada, et Soome kodanikele kuuluvate Volkswageni väikebusside varguse on toime pannud samad isikud. V 19.06.2015 kella 00.05 paiku Tallinnas , xxxxx juurest X10 ’le kuuluva väikebuss Volkswagen Transporter, reg nr XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, väärtusega 800 eurot, varguse katse. Sõiduki varguskatse toimepanemises on süüdistus esitatud Mart Tõnusoole, kes süüdistuse kohaselt pani kuriteo toime grupis X4iga. X4ile ei ole arutatavas kuriteoepisoodis süüdistust esitatud, ta on süüdistusaktile lisatud tunnistajate nimekirja kohaselt tunnistaja staatuses, mistõttu ei lahenda kohus käesolevas kohtuotsuses tema süüküsimust ega anna tema tegevusele juriidilist hinnangut. Volkswagen Transporter reg.nr XXXXXX omaniku KR ütluste kohaselt ostis ta auto 800 euro eest Soomes autokauplusest, kuid sellega ei saanud sõita rohkem kui 20 km mootori ülekuumenemise tõttu. Eesti ettevõte Kummimees oli nõus auto korda tegema, mistõttu viis kannatanu auto Eestisse. Selgus, et autol on veel probleeme. Siis teatati omanikule auto varastamise katsest. Auto toodi Soome tagasi, varalist nõuet kannatanul ei ole (osavastus õigusabitaotlusele 2.köide tl 192-196). 02.03.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt tegi Mart Tõnusoo 12.06.2015 telefonikõnes X4ile ettepaneku varastada valget värvi soome numbrimärgiga väikebuss ning ütleb, et selleks võib autovõtit sobitada ja tal on võimalik bussile ka dokumendid leida. Muu hulgas käsib Mart Tõnusoo X4il bussilt lukk maha võtta ja tema kätte tuua, selleks annab ta kruvikeeraja. Seejärel annab Mart Tõnusoo korraldusi, kuidas X4 peab bussi vaatlema (16.köide tl 111, tõlge tl 116 117). Samuti räägib Mart Tõnusoo telefonikõnes Aleksei Jakovleviga 11.06.2015, et püüab homme valge bussi võtta (17.köide tl 52, tõlge tl 93). 18.06.2015, s.o üks päev enne seda, kui vargus pidi toimuma, arutab Mart Tõnusoo X8iga, et kas too ei taha odavamat kaubikut T4 baasil (Volkswagen Transporter), et ta läheb just homme ühte ära tooma (17.köide tl 53). Seejärel nähtub 13.01.2016 jälitustoiminguprotokollist, et 16.06.2015 kell 16:14 toimunud telefonikõnes otsustavad Mart Tõnusoo ja X4 valge bussi vargus toime panna, kell 17:37 lepivad kohtumises kokku Valdeku poe juures ning seejärel kuni kella 22:27- ni täpsustavad, kus kes asub, ühtlasi arutavad, et varguse toimepanemiseks on veel natuke liiga valge ja rahvast palju (18.köide tl 104, tõlge tl 124). 07.07.2015 jälitustoimingu protokollidest koos fototabelitega nähtub, et Mart Tõnusoo sai X4iga 16.06.2015 kell 22.30 kokku xxxx asuva maja juures, nad sõitsid Järve keskuse taga 36 (68)

1-16-6452 asuvasse kauba laadimiskohta, kust X4 tuli autost välja ja suundus Pärnu mnt 232/11 asuvasse autoparklasse, kus asus kannatanule kuuluv Volkswagen Transporter. Jälitustoimingu protokollidest järeldub, et X4 üritab 16.06.2015 ja 19.06.2015 kella 00:02 -st kella 00:05-ni bussi ära viia, kuid see tal ei õnnestu. Arutatava kuriteoepisoodi puhul leiab kohus, et Mart Tõnusood tuleb lugeda kaastäideviijaks, sest ta valitses tegu oma väga aktiivse ja olulise panusega. Ta ei võtnud küll osa varguse koosseisu realiseerimisest sündmuskohal, kuid tegutses ühiselt võõra vara äravõtmisel koos teise isikuga vastavalt kooskõlastatud tööjaotusele ja tema panus tagajärje saabumiseks oli kaalukas, vaatamata sellele, et sõiduki mootorit ei õnnestunud käivitada ja kuritegu jäi seetõttu objektiivsetel põhjustel lõpule viimata. Ka kaastäideviimise subjektiivsest küljest oli Mart Tõnusoo tegutsenud kooskõlastatult teise isikuga, nad olid teadlikud vastastikusest olulisest osalemisest ja igaüks teadis, et varguse toimepanemine sõltub nii temast endast kui ka samal määral partnerist.

VI Ööl vastu 26.07.2015 kella 03:54 paikuxxxx, Keminmaast, Soome Vabariigist K TT’ile kuuluva haagissuvila (matkabussi) Fiat Ducato registreerimismärgiga XXXXXX, VIN kood xxxxxxxxxxxxxxxxxx, vargus. Ööl vastu 26.07.2015 matkabussi varguse toimepanemises on süüdistus esitatud Aleksei Jakovlevile ja Mart Tõnusoole. Pohjanmaa prokuratuuri õigusabi taotluse (4.köide tl 161) p 7 kohaselt alustati kriminaalmenetlust 5800/R12919/15 selle kohta, et 26.07.2015 varastati Keminmaast F Oy-le kuuluv matkaauto Fiat Ducato numbrimärgiga XXXXXX. Osavastuses õigusabitaotlusele (4.köide tl 190) teatati, et matkabuss leiti Uurainenist 11.09.2015, oli tuvastatud, et nimetatud autot kasutas X5, kes 23.08.2015 põhjustas liiklusõnnetuse, sõites pärast lauget paremat kurvi teelt välja vastu tee ääres olnud puid. X5 kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et matkabuss Fiat Ducato oli varastatud X4i poolt eesmärgiga sõita sellega mööda Soomet ja Rootsit ringi (kohtuistungiprotokolli lk 139). Matkabussiga sõitmist Soomes ja Rootsis kinnitas ka tunnistaja X27 (kohtuistungiprotokolli lk 59), tema ütlustest nähtuvalt vahetas X4 bussil ka numbrimärgid – pani soome numbrimärgi asemele Venemaa riigi oma. X27 ütlustest nähtuvalt ta läks Soome X4i ettepanekul puhkama, X4 väitis, et tal oli selleks kõik olemas – auto, süüa. Hiljem tuli välja, et X5 i kutsuti ka. Nad läksid Helsingisse laevaga Superstar 31.07.2015 (AS Tallink Grupp vastus päringule 5.köide tl 120-121) ning X4 ootas neid sadamas matkabussis, millega nad kolmekesi edasi sõitsid. X5i ja X27i riimuvatest ütlustest saab järeldada, et matkabussi kasutati Soomes ja Rootsis ringi sõitmiseks mitte niivõrd puhkamise eesmärgil, vaid selleks, et otsida sobivaid merekaatreid, millised saaks varastada ja seejärel edasi müüa. 06.01.2016 jälitustoimingu protokollis sisalduvate ajavahemikul 24.04.2015 – 22.08.2015 aset leidnud kõnede salvestiste põhjal (17.köide tl 51 -159 koos tõlkega) on näha, et Mart Tõnusoo arutab järjekindlalt X4iga kaatrite varastamise erinevaid variante, et selleks peab (tuleb leida transpordivahend liikumiseks) – (17.köide tl 63, tõlge tl 112 pöördel). Kõnedest võib aru saada, et X4l oli algul kasutuses 37 (68)

1-16-6452 üks auto, millel sai kütus otsa ning 24.07.2015 teatab X4 Mart Tõnusoole kavatsusest vahetada ümber eelmine auto, millel sai kütus otsa, bussi vastu (17.köide tl 68, tõlge tl 120 pöördel). 16.11.2015 menetlusteatest kriminaalmenetluses 5800/R12919/15 nähtuvalt on varguse toimepanemise aeg täpselt tuvastatud valvekaamerate salvestise pealt, F OY, K A esindaja K T T teatas politseile, et matkabuss XXXXXX varastati KA hoovist 26.07.2015 kell 03:56, kuna salvestiselt oli täpselt näha matkabussi tagaosa eemaldumist. Võtmed jäid kannatanu kätte. Buss leiti 23.08.2015 Uurainenist oikarist (tee nr 630) välja sõitnuna ja bussile olid paigaldatud valed numbrimärgid XXXXXX (RUS) (4.köide tl 4 -6). Tuginedes tunnistaja X27 ütlustele matkabussile Venemaa numbrimärgi panemise osas ja Soomes läbiviidud menetluses tuvastatule, et X5 põhjustas matkabussi juhtides liiklusõnnetuse, võib üheselt järeldada, et 23.08.2015 leitud matkabuss Fiat Ducato on sama sõiduk, millega sõitsid X4 koos X5i ja X27ga ja mille varastas X4. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et Aleksei Jakovlev viibis koos Mart Tõnusooga Soomes 11.07.2015 kuni 17.07.2015. Seda kinnitavad mitu tõendit järjest. 24.07.2015 asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (8.köide tl 132-154) kinnitab asjaolu, et Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev viibisid 11.07.2015 kell 11.28 Tallinna sadama terminalis. Kuigi Eckerö Line vastuse kohaselt sõitis Aleksei Jakovlev Tallinnast Helsingisse 12.07.2015 laevaga MS Finlandia kell 12.00, järeldub samast vastusest, et X5 sõitis Tallinnast Helsingisse sama laevaga ja samuti kell 12.00, kuid 11.07.2015 (8.k tl 190). Samas on Tallinna sadama A ja B terminali turvakaamerate salvestistelt näha nii Aleksei Jakovlevi kui ka X5i liikumist 11.07.2015 sadama territooriumil enne kella 12.00 ning samuti on näha, et Mart Tõnusoo kasutuses olnud halli värvi Volkswagen buss suundub laevale, möödudes dokumentide kontrollpunkti tõkkepuust. Eckerö Line vastuse kohaselt läks Aleksei Jakovlev Helsingisse autoga XXXXXX. 06.01.2016 jälitustoimingu protokoll sisaldab erinevaid ajavahemikul 10.07.2015-11.07.2015 Aleksei Jakovlevi, X28, X15 ja Mart Tõnusoo, samuti X4i ja X5i vahel toimunud telefonikõnesid (17. köide tl 55 -62 tõlge tl 96 -111), millest saab järeldada, et 11.07.2015 kavandatakse ühine sõit Soome, kusjuures arvestades X5i ütlusi, saab seejuures järeldada, et 11.07.2015 sõitis Soome X5 i asemel hoopiski X4, kuna viimasel oli Soome sissesõidukeeld (kohtuistungiprotokolli lk 131, 132). Aleksei Jakovlevi ja Mart Tõnusoo liikumist Soomes jälgiti Soome politsei poolt. Osavastusest õigusabitaotlusele (4.köide tl 199) on näha, et kahtlust äratas Mart Tõnusoo kasutuses olnud Volkswagen väikebuss r/n XXXXXX, bussiga rännanud isikud võeti jälgimisele 11.07.2015, kui nad Läänesadamasse saabusid, autole sõideti järele mööda autokauplusi kuni 16.07.2015, kui Aleksei Jakovlev ja Mart Tõnusoo kinni peeti. Nad vabastati järgmisel päeva 17.07.2015 ning samal kuupäeval AS -i Tallink Grupp kinnituse kohaselt tulid Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev koos Helsingist Tallinna laevaga Superstar (5.köide tl 120-121). Kohus leiab, et Aleksei Jakovlevi süü matkabussi varguse toimepanemises ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud. Erinevalt varem käsitletud kuriteoepisoodidest on matkabussi varastamise aeg täpselt tuvastatud - 26.07.2015 kell 03:56. Ei ole tuvastatud, et Aleksei Jakovlev oleks kuriteo toimepanemise ajal Soome Vabariigis viibinud. Eelviidatud tõenditest nähtuvalt tuli Aleksei Jakovlev Tallinna tagasi 17.07.2015 ning juuli lõpuni ei ole tema liikumist rohkem Soome-Eesti vahel täheldatud. Süüdistuse kohaselt pani Aleksei Jakovlev matkabussi varguse toime isikute grupis. Kohus aga leiab, et uuritud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et Aleksei Jakovlev oleks tegutsenud sündmuskohal sõiduki äravõtmisel ja ei ole tuvastatud, et ta oleks läbi teist liiki aktiivse tegutsemise osalenud varguse toimepanemises. Kohus märgib, et prokurör ei ole välja toonud, mil viisil saab Aleksei Jakovlevi lugeda kaastäideviijaks, milles seisnes tema osavõtt varguse toimepanemises ja kuidas ta tegu valitses. 38 (68)

1-16-6452 Ainuüksi asjaolu, et Aleksei Jakovlev arutas Mart Tõnusoo ja X4iga, kuidas viimane oleks pidanud vältima matkabussiga kraavi sõitmist ja avarii toimumist (16.köide tl 157, tõlge 161 pöördel), ei saa Aleksei Jakovlevi süüd kinnitada. Tuginedes eelpool tuvastatule, on kohus seisukohal, et Aleksei Jakovlevi tuleb arutatavas kuriteoepisoodis mõista õigeks. Mart Tõnusoo puhul on kohtu hinnangul tuvastatud, et ta tegutses ühiselt X4iga, suunates teda, millist autot varastada, koordineeris ja rahastas varguse toimepanemist. 03.03.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt õpetas Mart Tõnusoo X4it, kuidas peab politseile selgitama, millistel asjaoludel sattus võõras sõiduk tema kätte. Esitatud tõenditest nähtuvalt saatis Mart Tõnusoo läbi X9i Western Union kaudu raha 04.08.2015 ja 16.09.2015 X4 ile, kui viimane asus Soomes, samuti saatis Mart Tõnusoo raha läbi X29i X5ile (AS-i Eesti Post vastus 9 kd, tl 1). Tunnistaja X29 (kohtuistungprotokolli lk 97) kinnitas, et Mart Tõnusoo palvel kandis üle 11.08.2015 X5 ile 80 eurot, 18.09.2015 X4ile 50 eurot. Seega on alust jä reldada, et Mart Tõnusoo valitses tegu ning tema teopanus varguse toimepanemisse oli kaalukas. Lähi Tapiola kindlustus hüvitas F Oy-le tekitatud kahju 3440,32 eurot ning sõiduki omandiõigus läks üle kindlustusseltsile (5.köide tl 126-31). VII, VIII, X Mootorpaadi Buster L PROF, kaatri Buster Super Magnum ja kaatr Buster Magnum vargus. Kolme veesõiduki varguses on süüdistus esitatud Mart Tõnusoole, Aleksei Jakovlevile, Priit Villemsonile ja Veiko Valtsile. Kuna kaatrite vargused on toimunud järjest lühikese perioodi jooksul, isikute ring, keda selles süüdistatakse on sama ja kogutud tõendid haakuvad omavahel, siis ei pea kohus otstarbekaks analüüsida kohtuistungil uuritud tõendeid eraldivõetuna iga konkreetse kaatri kohta, vaid käsitleb tõendeid neid kordamata üheskoos ning annab hinnangu süüdistatavate tegevusele kõigis kolmes kaatrite vargusega seotud kuriteoepisoodis. Veesõidukite varguste osas on süüdistus esitatud selles, et -

ajavahemikul 28.07.2015 kella 16.00-st kuni 05.08.2015 kella 12.30-ni varastati Soomest Oulust xxxx sadamast kaikohalt nr 72 X11’ele kuuluv mootorpaat Buster L PROF, reg nr XXXXXX, kere nr xxxxxxxxxxxxxxxx, koos päramootoriga Yamaha 50, tootenumbriga xxxxxx, kogumaksumusega 19 000 eurot (I kaater);

-

ööl vastu 17.08.2015.a varastati Kirjalast xxxx paadisadamast aadressil xxxxx, Parainen, Soome Vabariik, X12 ja X13’tele kuuluv kaater Buster Super Magnum, reg nr XXXXXX, HIN kood xxxxxxxxxxxxx, koos mootoriga Yamaha F300 BETX 300 HV, kogumaksumusega 64 000 eurot (II kaater) ja

-

ööl vastu 14.09.2015.a varastati Soomest, Oulu xxxx paadisadamast kaikohalt nr 69 Satu Päivikki Aatamila’le kuuluv kaater Buster Magnum, reg nr R37471, HIN kood xxxxxxxxxxxxx koos mootoriga Yamaha 200HPDI 147 KW numbriga xxxxxx, kogumaksumusega 25 000 eurot.

Asjaolu, et veesõidukid olid varastatud, tõendavad järgmised tõendid: Pohjanmaa prokuratuuri õigusabitaotluse kohaselt alustati seoses mootorpaatide ja paadimootorite vargusega Soome Vabariigis kriminaalmenetlused nr 5770/R35871/15, nr 5650/R/64812/15 ja nr 5770/R/43582/15 ja taotleti Põhja ringkonnaprokuratuuri ees alustatud menetluste ülevõtmist (4.köide tl 161-162, p8, 9 ja 11). 39 (68)

1-16-6452 Menetlusteate kohaselt kriminaalmenetluses nr 5770/R35871/15 teatas kannatanu X11 05.08.2015 politseile, et ajavahemikul kella 16.00-st 28.07.2015 kuni 05.08.2015 kella 12.30ni varastati xxxx paadisadamast Oulus mootorpaat. Mootorpaat oli lukustatud kaikohale nr 72. See on Buster L PRO marki ja sellel oli taga 50-hobujõuline Yamaha päramootor. Paadi väärtus koos mootoriga on umbes 20 000 eurot, paat on hallikas-sinist värvi ja selles on kinnine kajut. Koos paadiga läksid kaduma Lowrance marki kajalood, 5 päästevesti, mõla, 20 meetrit köit, vahtkustuti ja ankur. Samast teatest nähtub, et 11.08.2015 teatas kannatanu X11, et talle on helistatud Rootsi politseist, et tema paat on leitud mererannast Kalixist (5.köide tl 34). Menetlusteate kohaselt kriminaalmenetluses nr 5650/R/64812/15 teatasid kannatanud X12 ja X13 17.08.2015, et ajavahemikul 16.08.-17.08.2015 varastati Turu saarestikust Magnum mootorpaat, mille küljes oli 300 -hobujõuline päramootor. Kannatanute sõnul olid nad viimati paadiga väljas eile õhtul, pärast paadisõitu oli paat jäetud kai äärde Hessundi paadisadamas. 19.08.2015 teatas Eesti politsei, et nimetatud paat on ära võetud ja on ametivõimude valduses (5.köide tl 53-54). Menetlusteate kohaselt kriminaalmenetluses nr 5770/R/43582/15 teatas kannatanu SPA 14.09.2015, et samal päeval varastati temale kuuluv mootorpaat Buster Magnum, mis oli lukustatud xxxx paadisadamas kaikohal nr 69. Kannatanu oli pärast viimast kasutamist 10.09.2015 lukustanud paadi vöörist trossi ja lukuga kai külge. Paadi maksumus on 25 000 eurot (5.köide tl 73-74). X5, kellele oli esitatud süüdistus ühe kaatri varguses koos teiste isikutega ja kelle suhtes materjalid eraldati kohtumenetluse käigus, kuna ta soovis kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluse korras, andis kaatrite varguse asjaoludest arutatava kriminaalasja raames ütlusi, millistest nähtub, et tema koos X27iga tuli X4i kutsel Soome 2015.aasta juuli lõpus. X4 tuli neile sadamas vastu matkabussiga Fiat Ducato, millega nad kolmekesi sõitsid algul Soomes ringi, puhkasid, tegid pilte ja seejärel läksid Oulusse. X4 tegi ettepaneku X5ile varastada Busteri tüüpi alumiiniumist kaatreid, väidetavalt oli X4il selles osas kokku lepitud soomlastest omanikega, kes tahtsid kindlustushüvitist saada ja lubasid X4ile varguse eest 3000 eurot. Samuti mainis X4, et kui plaan ei õnnestu, müüb ta kaatrid pärast Mart Tõnusoo kaudu. X4 suhtles Mart Tõnusooga Soomes viibimise ajal pidevalt. X5i ütluste kohaselt jalutasid nad X4iga jõe ääres, kus viimane näitas talle sobivaid kaatreid, seejärel võttis X4 haagissuvilast tööriistu ja läks minema, neil oli X4iga kokku lepitud, et X5 koos X27iga tulevad matkabussiga Rootsi teatud kohta, X4 aga pidi sinna tulema vett mööda kaatriga. Rootsi jõudes, selgus, et X4 jäi purjus peaga paati magama, tal kukkus vette navigaator ja telefon ning lisaks sai kütus ka otsa. X5 pidi talle kanistri tooma, sõitis matkabussis olnud jalgrattaga 30 km mahajäetud kai juurde, kus nad said lõpuks kokku. X4 oli purjus, rääkis, et sõukruvi on katki, mootor tõepoolest töötas müraga. Nad jäid kaatrisse mõlemad magama ja järgmisel päeval suutsid ometi kaatriga jõuda matkasuvila juurde, sidusid kaatri kivide külge ja sõitsid matkabussiga minema. X4 helistas kellelegi ja pärast ütles, et kaatrile tullakse järele. Kaater seisis nädal aega enne kui politsei selle ära võttis. Seejärel naasid nad X27iga Eestisse. Järgmine kord läks X5 Soome koos X4iga 2015. aasta augustis, sadamas peeti nad kinni. X5i kinnipidamise põhjuseks oli maksmata trahv, talle anti trahvidokumendid kätte ja lasti vabaks, X4iga oli aga asi keerulisem. Enne seda, kui teda viidi ära politseijaoskonda, teatas ta, et helistas kellelegi ja oodaku X5 väljas, talle tullakse järele. Tuli Aleksei Jakovlev hõbedase Mercedesega, siis helistas X4, ütles, et ta lasti vabaks ja nad kolmekesi sõitsid haagissuvila juurde. Seal nad läksid lahku, X5ile anti suund, kuhu sõita, X4 sõitis ära A.Jakoleviga Mercedesega. Uuesti said nad kokku järgmise päeva hommikul, jätsid Aleksei Jakovleviga hüvasti ja Aleksei Jakovlev sõitis minema. X5 ja X4 jätkasid sõitmist mööda Soomet kuni X5 jäi matkabussi rooli magama ja sõitis sellega vastu puud (kohtuistungi protokolli lk 130-140). X5i ütlustega riimuvad ka tunnistaja X27i ütlused, kes muu hulgas kinnitas kohtuistungil, et X5 tõi X4 ile kaatrite käivitamiseks mõeldud võtme, mis andis talle „ . X4 i sõnul tal oli Mart Tõnusoolt tellimus varastada kaatreid ja Mart Tõnusoo korraldas ka edasimüüki. X4 40 (68)

1-16-6452 nimetas Mart Tõnusood oma „ . Kui X4 oli kaatriga tulnud Rootsi ja selgus, et sõukruvi on katki läinud, teatas X4 sellest Mart Tõnusoole, kes pidi kaatrile järele tulema, nad ootasid mõnda aega, keegi kaatrile järele ei tulnud ja nende nähes võttis politsei kaatri ära. Pärast ebaõnnestunud vargust läksid nad taas järgmist kaatrit otsima. Seekord valiti võimsam mudel, X4 ütles, et tal on juba juhtimiskogemusi, oskab sellega sõita. Ee stisse tulid nad X5iga 14.augustil, X4 jäi Soome. Pärast X4 helistas, et tuli kaatriga Haapsallu, kuid tal tekkisid jälle probleemid. X5i ja X27 ütlused ühtivad ka teiste uuritud tõenditega. Nii kinnitavad laevafirmadelt saadud andmed, et X5 ja X27 sõitsid Baltic Queen laevaga 31.07.2015 Tallinnast Helsingisse ja tagasi tulid 14.08.2015. Aleksei Jakovlev sõitis 15.08.2015 Tallinnast Helsingisse kell 08.00 Viking XPRS- ga ja 16.08.2015 tuli Eestisse tagasi (AS Tallink Grupp vastus 5 köide tl 120-121, tl 106). 06.01.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt teatas X4 Mart Tõnusoole 23.07.2015, et tal on sihikul üks sobiv Magnum Oulus, on jäänud veel tross läbi lõigata ja tal isegi on, millega seda teha (17.köide tl 66 pöördel, tõlge tl 118 pöördel). 07.08.2015 Mart Tõnusoo ja X4i vahel toimunud telefonikõnes kinnitas X4, et jättis varastatud kaatri Kalixi (Rootsis), mis langeb kokku nii ajaliselt kui ka sisuliselt mitte üksnes X5i ja X27i ütlustega, vaid ka sellega, et kannatanule X11 teatati 11.08.2015 paadi leidmisest mererannast Kalixist (17.köide tl 72, tõlge tl 127). 06.01.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt oli X4 kaatrite varguse toimepanemise ajavahemikul pidevalt ühenduses Mart Tõnusooga, mis samuti kinnitab mh tunnistaja X27i ütlusi, et X4 tegutses Mart Tõnusoo juhtimisel ja tema tellimust täites. 09.08.2015 kirjeldab X4 telefonikõnes Mart Tõnusooga varastatud kaatrit L Prof, et see on viiekümnene (mootori võimsus 50 hobujõudu), heas seisus, seitsmenda aasta väljalase, kuid on vaja sõukruvi vahetada, lendas kivide otsa, muu hulgas mainib, et navigaator on uppunud (17. köide tl 74, tõlge tl 130 pöördel). Kirjeldatud asjaolude osas leiduvad kokkulangevused X5i ütlustega. Süüdistatavatele Veiko Valtsile ja Priit Villemsonile merekaatrite osas esitatud süüdistuse kohaselt tellisid nad kaatrite vargused Mart Tõnusoolt, millega panid vargused toime, lähtuvalt teoplaanist mitmest isikust koosneva grupi poolt. Süüdistatavate Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi ütlustest nähtuvalt nad ei eitagi fakti, et 2015.aasta kevadel pöördusid Mart Tõnusoo poole ühise ettepanekuga omandada Buster tüüpi merekaater. Nii Veiko Valts kui Priit Villemson selgitasid aga kohtuistungil, et nad ei kavatsenud tellida kaatri vargust, vaid plaanis oli kasutada Mart Tõnusoo teenust kui transpordivahendite kogenud ostu-müügi vahendajat, nad kinnitasid mõlemad, et tundsid Mart Tõnusood pikka aega ja Mart Tõnusoo aitas Priit Villemsonil kunagi autode registris arvele võtmisega. Kokku oli Mart Tõnusoo pakkunud neile kuu jooksul kolm kaatrit. Kuna kahel korral asus kaater Rootsis, oli neil X15ga kokkulepe, et too läheb treileriga Rootsi ja toob kaatri Eestisse. Kahel korral aga kaatrit kokkulepitud kohal ei olnud. Ühel korral jäi ostu -müük ära seoses pagulaste väidetavate rahutustega, mistõttu oli linn politseinikke täis, teine kord teatas Mart Tõnusoo, et müüja ei tulnud kohale. Reaalselt nägid Priit Villemson ja Veiko Valts ühte kaatrit, mis toodi Haapsalu sadamasse, kuid ka selle kaatri võttis politsei ära (kohtuistungiprotokolli lk 224-241). Süüdistuse kohaselt varastati X12 ja X13’tele kuuluv kaater Buster Super Magnum (II kaater) 17.08.2015 ning uuritud tõendite pinnalt saab järeldada, et kaatri võttis ära X4, kes sama päeva pärastlõunal tuli selle kaatriga Haapsalu sadamasse. 24.08.2015 jälitustoimingu protokolli ja sellele lisatud fotode kohaselt tuvastati varjatud jälgimisega, kuidas kell 14:56 Haapsalus asuva Veskiviigi sadama juurde sõidab mööda Haapsalu lahte halli ja tumedat värvi kaater, mis randub sadamas oleva kai äär es. Kaatri sees on X4 üksinda, kaatri mudel on Buster Super 41 (68)

1-16-6452 Magnum, millel on taga firma „Yamaha“ paadimootor. Sama varjatud jälgimisega tuvastati Haapsalu sadama autoparklas sõiduauto Toyota Yaris Läti registreerimisnumbriga, mida kasutas Mart Tõnusoo, fikseeriti Mart Tõnusoo kohtumine ja vestlus X4iga. Samal päeval ilmub Mart Tõnusoo Haapsalu sadamas uuesti välja kell 21:00 ja kell 22:09 on fikseeritud, et sadama autoparklas pargib valget värvi maasturauto Range Rover r/n XXXXXX, kust tulevad välja kaks meesterahvast, kelleks on Priit Villemson ja Veiko Valts, nad suunduvad sadamasse, lähevad kaatri peale, proovivad mootorit käivitada, kell 22:12 saabub sadamasse politseipatrull kolme isikuga ning Valts ja Villemson liiguvad kiiresti kaatri pealt kai peale (8.köide tl 106117). X4i poolt varastatud kaatri Buster Super Magnum Haapsalu sadamasse toomist kinnitas ka kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Haapsalu J OÜ sadamakapten X30 (kohtuistungiprotokolli lk 45), kelle ütlustest nähtub, et 17.08.2015 kella 15.00 paiku saabus sadamasse Buster-tüüpi kaater, kaatril oli Soome number, aga seda juhtinud meesterahvas rääkis vene keelt. Buster kaatri Haapsalu sadamasse toomist X4i poolt kinnitab logiraamatu väljatrükk, mille kohaselt on kapteni nimeks märgitud X4 (2 köide tl 110). 02.03.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt toimus X4i ja Mart Tõnusoo 17.08.2015 kaatri Haapsalu sadamasse saabumise päeval vestlus sadamas asuvas trahteri väliterrassil, mille käigus X4 kurtis, et otse enne Haapsalut rikkus laevakruvi ära, aga muidu kaater on vapustav, Mart Tõnusoo avaldas rahulolematust, et kruvi on ära lõhutud, nad arutasid võimalikke lahendusi, kuidas kaatrit kiiremini edasi müüa, Mart Tõnusoo räägib, et võib-olla kolme tunni pärast on võimalik edastada info kaatri reaalsest olemasolust ning õhtuks võib-olla saab kaater maha müüdud. Asjaolu, et võimalike ostjate all olid mõeldud Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi, tõendab 24.08.2015 jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt oli varjatud jälgimisega fikseeritud, kuidas Priit Villemson ja Veiko Valts käisid kaatrit vaatamas. Veiko Valtsi kaitsja tõi välja argumendi, et tegemist ei saa olla Veiko Valtsiga kooskõlastatud vargusega, kuna Eestisse toodud kaatrit pakuti müügiks ka teistele potentsiaalsetele ostjatele. Kohus ei saa sellega nõustuda. X6u ütlustest ja 06.01.2016 jälitusprotokollist nähtuvalt pakuti Haapsalu sadamasse saabunud kaatrit tõepoolest muu hulgas X6ule, kes seda sadamas vaatamas käis, kuid kohtu hinnangul ei lükka see ometi ümber süüdistuse järeldust, et kaatreid varastati Veiko Valtsi ja Priit Villemsoni tellimusel. Nii tuleneb 06.01.2016 jälitustoimingu protokollist, et kui 23.07.2015 teatas X4 Mart Tõnusoole sobiva kaatri leidmisest ja oma valmisolekust see ka varastada, kuid ei ole veel kindel, kas see õnnestub tal täna, järgnes sellele Mart Tõnusoo ja Priit Villemsoni vaheline telefonikõne, kus Priit Villemson pärib, kas , millele vastab Mart Tõnusoo Edasistest kõnedest aga tuleb välja, et X4 jäi kaatriga kärestiku tõttu järvel kinni (17. köide tl 68). 08.08.2015 räägib Mart Tõnusoo X4iga sellest, et too vaataks suuremat Magnumit ja X4 vastab, et tal on kõik juba järele vaadatud, rohkem ei lase Mart Tõnusoo endale pikemalt sellest rääkida (17. köide tl 73, tõlge tl 129). Järgmisel päeval – 09.08.2015 lepivad X4 ja Mart Tõnusoo kokku kohtumises ja X4 palub kaasa võtta suured tangid, millega saab metallsarrust lõigata, muu hulgas mainib, et siin on väga palju lahedaid kaatreid, kuid Mart Tõnusoo ei lase tal jällegi pikemalt rääkida (17. köide tl 73 pöördel, tõlge tl 129 -130). Samal päeval täpsustab Mart Tõnusoo telefonikõnes Veiko Valtsi käest, kas on vaja PROF või L PROF mudelit (17. köide tl 74 pöördel). 10.08.2015 arutab Mart Tõnusoo Priit Villemsoniga käru rentimise võimalusi ja Priit Villemson küsib, et kas oleks Mart Tõnusool endal võimalik kaatrit Eestisse tuua (17.köide tl 77). Samal päeva – 10.08.2015 teatab Mart Tõnusoo Veiko Valtsile, et just kontakteerus ja homme või ülehomme on ta seal, kinnitab, et tegemist on kinnise PROF’iga (17. köide tl 80). 14.09.2015 pärib Mart Tõnusoo kell 19:26 telefonikõnes Priit Villemsonilt, kas käru on veel Rootsis ning kell 19:36, s.o kümne minuti pärast annab teada, et tahab operatiivselt temaga kohtuda, et võib -olla talle sobib (17.köide tl 16 pöördel). Kohtu hinnangul oli jutt kolmandast X4i poolt Raati paadisadamast 42 (68)

1-16-6452 varastatud kaatrist, kuna õigusabi korras saadud materjalide kohaselt oli vargus toime pandud ööl vastu 14.09.2015 ning Mart Tõnusoo ja X4i vahelistest telefonikõnedest 15.09.-16.09.2015 võib aru saada, et kaatriga ei saanudki X4 kaugele sõita, mootori õli sai otsa. Mart Tõnusoo annab talle juhiseid, et seda saab traktorist võtta ja annab teada, et homme tuleb läbi Rootsi üks inimene, kellele ei tohiks rääkida õli vahetamisest (17. köide tl 19 -20, tõlge tl 44-45). Mart Tõnusoo, Veiko Valtsi ja Priit Villemsoni vahelistest telefonikõnedest 18.09.-19.09.2015 järeldub, et kohtumine ja paadi üleandmine ei toimunud (17. köide tl 24-28). Eelmainitud tõenditega riimuvad X15 ütlused, ta on kinnitanud kohtuistungil, et Priit Villemsoni ettepanekul läks ta 14.08.2015 Rootsi paati tooma, Priit Villemson ostis talle laevapiletid ja võttis rendile järelhaagise. Kokkusaamisele aga keegi ei tulnud, ta jättis järelhaagise Rootsi ja naasis Tallinna. Samuti järeldub X15 ütlustest, et ta on veel käinud kaatril järel Rootsis 16.09.2015 ja samuti Priit Villemsoni ettepanekul (III kaatri episood). Ka seekord ootas V.X15 paati 2-3 tundi ja keegi kokkusaamisele ei tulnud. X15 liiklust Eesti-Rootsi vahet tõendab AS Tallink Grupp vastus, millest nähtuvalt sõitis X15 14.08.2015 kell 23:55 väljuva laevaga suunal Paldiski Kapellskär, reisis üksinda ja auto number XXXXXX ja haagis XXXXXX. Broneering on tehtud xxxxx. X15 on sõitnud 18.08.2015 kell 12:00 väljuva laevaga suunal Kapellskär Paldiski üksinda, auto number on sama, haagist ei ole märgitud (DFDS Seaways OÜ 5.köide tl 114). X15 on sõitnud suunal Tallinn Stockholm-Tallinn 16.09.2015 laevaga Romantika ja 20.09.2015 laevaga Victoria I suunal Stockholm Tallinn (5.köide tl 118121). Kohus märgib, et uuritud tõendite pinnalt võib teha järelduse, et ajaliselt sai kaatrite varguste jada alguse siis, kui Priit Villemson ja Veiko Valts avaldasid soovi omandada Buster tüüpi alumiiniumkerega kaatrit, kusjuures kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et kõik süüdistuses märgitud kaatrid vastasid sellele kriteeriumile. Süüdistatavate ütlusi, et nad ei teadnud, et pakutakse varastatud kaatreid, ei saa usaldusväärseteks lugeda mitmel põhjusel. Nii teadsid nii Veiko Valts kui Priit Villemson, et pakutav paat asub välisriigis, kuid Veiko Valtsi ega Priit Villemsoni ütlustest ei tulene, et nad oleks otsinud võimalusi osta kaater Eestis. Samuti nad teadsid vähemalt kahe kaatri osas, et sellele pidi järgi minema Rootsi, kusjuures Mart Tõnusoo jutu järgi oli kaatri omanik soomlane. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et nad ei ole kordagi selle asjaolu kahtluse alla seadnud ning ei ole kordagi Mart Tõnusoo käest küsinud paadi päritolu kohta, omaniku kontaktandmeid vms, vaid saatnud kaatrit tooma X15, kindlustades talle laevapiletid, majutuse hotellis ja sobiva vahendi, millega saaks paati transportida. Ei ole usutav Veiko Valtsi ja Priit Villemsoni väide nagu oleks Mart Tõnusoo nende ettekujutuse järgi olnud veesõiduki ostu -müügitehingu vahendaja, kuna telefonikõnedest järeldub, et kaatri üleandmise asjaolude arutamisel asus kogu aeg Mart Tõnusoo ise Eestis, mistõttu oli arusaadav, et Soomes või Rootsis tegeleb kaatritega keegi teine. Asjaolu, et tegemist oli varastatud asjadega, kinnitavad süüdistatavate endi ütlused selle kohta, et kaatrit pakuti neile turuhinnast oluliselt odavamalt. Jälitustoimingu protokollis sisalduv suhtlus Mart Tõnusoo ja süüdistatavate vahel näitab, et telefonis arutatakse kaatritega seonduvat nö läbi lillede, vältides asjade nimetamist oma nimedega ja süüdistavad püüavad sellel teemal üldse vähem rääkida, mis ei ole tüüpiline, kui tegemist oleks tavalise ostu -müügitehinguga. Lisaks sellele on oluline märkida, et mõlemal korral, kui X15 saadeti Rootsi paati vaatama, ei tulnud väidetav kaatri omanik kohale. Juba esimese ebaõnnestunud kohtumisega kaasnenud asjaolud olid niivõrd küsitavad, et pidid tekitama Priit Villemsonis ja Veiko Valtsis kahtluse, et paat võib olla varastatud. Veelgi enam, nähtuvalt 24.08.2015 jälitustoimingu protokollist (8. köide tl 106-117) kui Veiko Valts ja Priit Villemson käisid kaatrit vaatamas Haapsalu sadamas, saabus kohale politseipatrull ja Priit Villemson ja Veiko Valts toimetati politseibussi, mille järgselt nad lahkusid sadama territooriumilt. Kohus märgib, et siis oli juba üheselt arusaadav, et müügiks pakutavad kaatrid on varastatud, kuid sellest hoolimata ei loobunud Priit Villemson 43 (68)

1-16-6452 ja Veiko Valts kaatri omandamisest Mart Tõnusoo kaudu, vaid järjekordse sobiva kaatri pakkumisel saatsid V.X15 taas kaatrile järele Rootsi. Hinnanud Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi tegevust kaatrite vargusega seonduvalt, asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole pelgalt kuriteo toimepanemisele kihutamisega. Kihutamine seisneb teise isiku kallutamises õigusvastasele teole, mis sisuliselt tähendab tulevasel täideviijal tahtluse tekitamist. Teovalitsemise teooria järgi ei valitse kihutaja tegu, vaid see jääb täideviija hooleks. Arutatavate kuriteoepisoodide puhul tähendaks see, et Veiko Valts ja Priit Villemson oleks pidanud tekitama Mart Tõnusool tahtlust panna toime kaatri vargust. Arvestades aga Mart Tõnusoo tegevust kaatrite vargusele eelnenud ajavahemikul väikebusside varguste toimepanemisel, on alust väita, et kavatsus vargused toime panna oli tal juba varem olemas ning seda ei saanud enam tekitada. Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi soov omandada kaatrit üksnes korrigeeris Mart Tõnusoo plaani asuda varastama veesõidukeid. Kohtu hinnangul on Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi tegevus kaatrite varguse toimepanemisel vaadeldav kaastäideviimisena ja nad on vargused toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult Mart Tõnusooga. Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi panust kaatrite varguse toimepanemisse tuleb lugeda kaalukaks, nad olid varguste algatajateks, määrasid seega, kas tegu üldse toime panna ja hoidsid sündmuste kulgemist enda kontrolli all. Jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt hoidis Mart Tõnusoo Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi jooksvalt kursis kaatrite mudeli ja varustuse osas, nad arutasid koos isiku ja haagise saatmist paadi toimetamiseks Eestisse. Priit Villemson ja Veiko Valts tegutsesid ühise teoplaani realiseerimise eesmärgil võrdväärsete partneritena, kelle pädevusse kuulus muu hulgas ka otsustada varguse toimepanemise katkestamine. Seega leiab kohus, et Veiko Valts ja Priit Villemson valitsesid tegu läbi enda aktiivse ja olulise panuse. Mart Tõnusood tuleb kohtu hinnangul lugeda kaastäideviijaks, sest ta valitses tegu oma väga aktiivse ja olulise panusega. Jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt toimus kaatrite varguste toimepanemise ajal aktiivne suhtlus tema, Priit Villemsoni, Veiko Valtsi ja X4i vahel, ta koordineeris grupi liikmete tegevust vastavalt väljakujunenud tööjaotusele, andis juhiseid X4ile, millist kaatrit valida, määras varguse toimepanemise koha, edastas talle kaatri varastamiseks vajaliku võtme, otsustas, kuidas varastatud kaatriga toimida ja millist versiooni rääkida juhul, kui X4 Soomes politsei kätte jääb. Nii tuleneb 03.03.2016 jälitustoimingu protokollist, mis toimus pärast matkabussi sõidukõlbmatuks muutumist, et Mart Tõnusoo annab suuniseid X4ile, et too ei pea enam riskima, võib Oulusse minna läbi Rootsi, kuigi see variant on kallim ja pikem, on see juba kolmas või neljas katse varastada kaatrit. Selles telefonikõnes annab Mart Tõnusoo teada, et Rootsis on olemas konkreetne inimene (X15), kes suudab kaatri treileriga ära vedada, see peab olema XXL või Magnum, seejuures peab paat olema juba varastatud (16. köide tl 146 -149, tõlge 151 -153). 02.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt andis X4 Mart Tõnusoole aru, mis on Haapsalu sadamasse toodud kaatriga juhtunud, seejuures annab Mart Tõnusoo juhiseid, kuidas peab kõnekaardid vahetama, üks ära viskama, ta annab asemele teise numbri. Samuti käsib Mart Tõnusoo Rootsi ära minna, (16.köide tl 129 -131, tõlge 139-140). Lisaks sellele, on ka matkabussi varguse kuriteoepisoodis, mis oli seotud kaatrite vargustega, kohus tuvastanud, et Mart Tõnusoo toetas rahaliselt Soomes viibinud X4it ja X5i, saates neile erineval viisil raha. Seega on kohus seisukohal, et Mart Tõnisoo tegutses võõra vara äravõtmisel ühiselt koos teiste isikutega vastavalt kooskõlastatud tööjaotusele ja tema panus tagajärje saabumisse oli kaalukas. Ka kaastäideviimise subjektiivsest küljest oli Mart Tõnusoo tegutsenud kooskõlastatult teiste isikutega, nad olid teadlikud vastastikusest olulisest osalemisest ja igaüks teadis, et varguse toimepanemine sõltub nii temast endast kui ka samal määral partnerist.

44 (68)

1-16-6452 Aleksei Jakovlevi osas on prokurör loobunud süüdistusest kolmanda kaatri varguse episoodis, prokuröri loobumine süüdistusest on kohtule siduv, mistõttu ei peatu kohus tõendite analüüsil, vaid Aleksei Jakovlev tuleb selles osas mõista õigeks. Samas on kohtu hinnangul alust järeldada, et Aleksei Jakovlevi süü ülejäänud kahe kaatri varguses ei ole tõendamist leidnud. Matkabussi varguse episoodis on kohus analüüsinud Aleksei Jakovlevi kohta kogutud tõendeid, matkabussi vargus pandi toime samal ajavahemikul ning kohus on juba tuvastanud, et Aleksei Jakovlev ei viibinud esimese kaatri varguse ajal Soomes. Viking Line Eesti OÜ andmetel sõitis Aleksei Jakovlev Viking XPRS-ga Tallinnast Helsingisse 15.08.2015 ning tagasi tuli 18.08.2015 (5.köide tl 106). X5i kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt tuli Aleksei Jakovlev Soome siis, kui X4 peeti tollis kinni ja peale tema vabastamist sõidutas X4i ja X5i kohta, kuhu jäeti matkabuss, seejärel nad käisid koos X4iga kuskil ära ja järgmisel päeval sõitis Aleksei Jakovlev tagasi. Kohus märgib, et Aleksei Jakovlevi kahe kaatri varguse toimepanemises osalemise kohta kogutud tõendid ei võimalda järeldada, milline oleks võinud olla tema panus süüdistuses märgitud ajavahemikul kaatrite äravõtmisse, ammugi ei ole võimalik kaaluda selle panuse olulisust ning millisel teisel moel oleks ta tegutsenud ühise teoplaani realiseerimisel. Asjaolu, et ta sõidutas X4i matkabussi asukohta, mille järgselt X 4 sõitis matkabussiga kaatrit varastama, ei tõenda teo – kaatri varguse - valitsemist. Prokurör tõi välja Aleksei Jakovlevi kaatrite varguse osalemise kasuks rääkiva tõendina jälitustoimingu protokollis sisalduvas telefonikõnes Mart Tõnusoo ja X4i vahel vihje sellele, et Aleksei Jakovlev nägi kaatrit, millega X4 tuli Haapsalu sadamasse (II kaater). Sellega seostas prokurör Aleksei Jakovlevi ja tema õe X31 vahel 19.08.2015 toimunud telefonikõne, kus Aleksei Jakovlev mainib muu hulgas, et pärast neid sõite on ikka miinuses (16. köide tl 2 -3, tõlge 34 pöördel). Prokuröri arvates on jutt Soome sõidust teise kaatri varguse toimepanemiseks, mis aga väga ei õnnestunud, kuna Haapsalu sadamasse toodud kaater osutus vigastatuks. Kohus märgib, et eelmainitud telefonikõnest Mart Tõnusoo ja X4i vahel nähtub aga, et viimane vigastas sõukruvi vahetult enne Haapsalu sadamasse jõudmist, mistõttu ei pruukinud Aleksei Jakovlev seda teada enne varguse toimumist. Veelgi enam, pani Aleksei Jakovlev süüdistusest nähtuvalt järjest toime väikebusside vargusi ning peaaegu kõik vargused on aset leidnud Soome Vabariigis. Sellest tulenevalt ei saa Aleksei Jakovlevi ja X31 vahel toimunud vestlusse puutuvalt teha ühemõttelist järeldust, et nö miinusesse jäämine oleks seotud ebaõnnestunud kaatri vargusega. Kaastäideviimine ei ole võimalik, kui süüdlane ei valitse tegu. Aleksei Jakovlevi puhul ei ole tõendamist leidnud, et tema panuseta ei oleks süüteo plaan ellu viidud, tema teisejärgulisest tegevusest, Soomes 15.08.-18.08.2015 viibides, ei piisa varguse täideviimise seisukohalt selleks, et lugeda teda kaatrite varguse täideviijaks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Aleksei Jakovlevi tuleb kaatrite varguses mõista õigeks. Mootorpaat Buster Super Magnum koos paadimootori ja paadi juurde kuuluvate tarvikutega anti üle X12 ja X13’te poolt volitatud isikule (8.köide tl 105). Kannatanule X33 seoses mootorpaadi vargusega tekitatud kahju hüvitas Soome kindlustusselts Keskinäinen Vakuutusyhtiö Fennia ning paadi omandiõigus läks üle kindlustusseltsile (5. köide tl 97). Mootorpaat Buster Magnum koos paadimootoriga anti üle X33 poolt volitatud isikutele (5. köide lk 79-82). IX Ajavahemikul 12.09.2015.a kella 14.00-st kuni 13.09.2015 kella 12.00-ni aadressil xxxx, Kempele, Soome Vabariigist X14 ’le kuuluva väikebussi Volkswagen Transporter, reg XXXXXX, VIN xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 1991, väärtusega 1950 eurot vargus. 45 (68)

1-16-6452 Selles kuriteoepisoodis on süüdistus esitatud Mart Tõnusoole selles, et ta on varguse toime pannud grupis X4iga, kuid sarnaselt V kuriteoepisoodi puhul käesolevas kohtuotsuses märgituga, ei anna kohus hinnangut X4ile tegevusele temale süüdistuse esitamata jätmise tõttu. Pohjanmaa prokuratuuri 08.04.2016 õigusabitaotlusest nähtuvalt alustati kannatanu X14`le kuuluva sõiduki Volkswagen Transporter numbrimärgiga XXXXXX 12.09.2015 Kempele linnas toimunud vargusega kriminaalmenetlus nr 577/R/43959/15 (4.köide tl 162) ning Pohjanmaa prokuratuuri otsuse kohaselt anti kriminaalmenetlus 11.01.2016 Eesti Vabariigile (4.köide tl 169). 16.11.2015 menetlusteatest nähtuvalt teatas KEA, et Kempelest aadressilt xxxx on A-S hoovist varastatud VW Transporter 1991.aasta mudel, registreerimisnumber XXXXXX. Võtmed on kaupluses alles (osavastus Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotlusele 5.köide tl 63-70). Kohus märgib, et nõustudes prokuröriga, tuleb arutatavat kuritegu käsitleda ühes kontekstis samal ajal toimunud kaatrite ja matkabussi vargustega. Kohus on eelnevalt lugenud Mart Tõnusoo süü matkabussi varguses tõendatuks ja järeldanud, et matkabuss oli vajalik transpordivahend kaatrite varguse toimepanemiseks. Samuti on kohus eelnevalt lugenud tuvastatuks, et matkabuss muutus sõidukõlbmatuks peale seda, kui X5 põhjustas liiklusõnnetuse, sõites bussiga 23.08.2015 vastu puud. 17.03.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt mainib Mart Tõnusoo 24.08.2015, s.o liiklusõnnetuse järgselt toimunud telefonikõnes X34ga, et isegi kui matkabussiga ei ole võimalik sõita, tasub kõik, mis seal sees on, tõsta ümber sarnasesse suurde autosse (30. köide tl 8 pöördel). Sellest tulenevalt võib järeldada, et tekkis vajadus uue sellise transpordivahendi järele, millega saaks mööda Soomet ringi sõita ja kuhu mahuks ära matkabussi sisustus. Asjaolu, et sobiva transpordivahendi olemasolu oli kaatrite vargusega vahetus sõltuvuses, leiab kinnitust Mart Tõnusoo telefonikõnest 24.08.2015 X3ga, kes pärib, , mille peale Mart Tõnusoo hädaldab, et (17. köide tl 9 pöördel). 15.09.2015 toimunud telefonikõnes X4iga (17. köide tl 19 tõlge tl 43 pöördel) arutab Mart Tõnusoo aga juba, et laadimise võib homsele edasi lükata, samuti annab korralduse käia poodides otsimas õli või varastada traktorist, millest, arvestades X33le kuuluva kaatri varguse toimepanemise aega 14.09.2015, võib järeldada, et õli oli vaja kaatri äravõtmiseks ning X4il on juba ringi liiklemiseks olemas transpordivahend. Kohus leiab, et Mart Tõnusoo süü Volkswagen Transporteri ajavahemikul 12.09.-13.09.2015 varguse toimepanemises on tõendamist leidnud. Soome Vabariigis läbi viidud menetluse käigus on tuvastatud, et Mart Tõnusoo kasutuses olnud sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX tuli Soome Rootsist 11.09.2015 kell 09:26 Tornio kaudu. 14.09.2015 jälgiti Mart Tõnusood kell 15:05-15:47 kuni Helsingi läänesadamani ning fikseeriti, et 14.09.2015 kell 15:05 tulid Vantaa Liesikuja parklasse pargitud sõiduki XXXXXX juurde Mart Tõnusoo ja X32 , seejärel ostis Tõnusoo pileti ja läks laeva peale (osavastus õigusabitaotluse le p 11 - 4.köide tl 197). Sama kinnitavad DS OÜ vastused, kust nähtub, et Mart Tõnusoo sõitis 09.09.2015 kell 23:55 laevaga Paldsiksist Kapellskäri autoga reg nr XXXXXX , reisis üksinda, pileti tellis X4 e-maililt xxxxx, telefon xxxxxxx (5. köide tl 109). Mart Tõnusoo sõitu suunal Paldiski- Kapellskäri kinnitab 17.03.2016 jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt helistas 09.09.2015 kell 15:16 Mart Tõnusoo DS esindusse ja tellis samal päeval väljuvale laevale endale pileti koos sõidukiga (17. köide tl 13). Samas mainis ta telefonikõnes 09.09.2015 kell 21:46 X35iga, et tal läheb päris pikalt aega kohale jõudmiseks (17.köide tl 15). Sellest tulenevalt on tõendamist leidnud, et Mart Tõnusoo asus Soomes sõiduki varguse toimepanemise ajal. Tema süüd Volkswagen bussi varguse toimepanemises tõendab 46 (68)

1-16-6452 ka telefonikõne 18.09.2015 kell 16:45 X36 ́ga, mille käigus ta selgitab, et üks tuttav on välismaal hädas generaatori rihmaga Volkswagen Transporteri jaoks, 1991. aasta väljalase ja palub sõpra aidata (17. köide tl 24 pöördel). Kõnest selgub, et Mart Tõnusoo on kursis kõigi sõiduki omadustega, mis annab tunnistust selles, et ta on ise bussi näinud. Vastavalt registreerimistunnistusele Volkswagen Transporter kohta on sõiduk liiklusest kõrvaldatud ja registrist kustutatud 11.09.2015 (3.köide tl 18). Seega varalisi nõudeid sõiduki vargusega seonduvalt ei ole esitatud. XI ajavahemikul 26.10.2015 kuni 28.10.2015 xxxx, Weilheimist, Saksa Liitvabariigist A&S PG GW’le kuuluva väikebussi Volkswagen Multivan, reg nr XXXXXX, VIN koodiga xxxxxxxxxxxxxxxx , väljalaskeaasta 2015, väärtusega 53 490 eurot vargus. Sõiduki varguse toimepanemises on süüdistus esitatud Aleksei Jakovlevile ja Mart Tõnusoole. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabelitega (9. köide tl 124-139) leiti 02.11.2015 Tallinnas xxxx asuva hotelli Dzingel taga olevas parklas sõiduk Volkswagen Multivan Saksamaa numbrimärgiga XXXXXX. Sõiduki vaatlusel tuvastati selle VIN -kood xxxxxxxxxxxxxxx, sõiduki seest leiti muu hulgas kaks registreerimisnumbrit XXXXXX, päikesesirmi vahelt sõiduki registreerimistunnistus, GPS -seade kindalaekas, sõiduk fotografeeriti ja võeti DNA proovid (9.köide tl 144-166). Sõiduk teisaldati Rahumäe tee 6 politseiparklasse (9. köide tl 142). Asjaolu, et 02.11.2015 Tallinnas xxxx olevas parklas leitud sõiduki Volkswagen Multivan näol on tegemist Saksamaalt varastatud sõidukiga, kinnitab Müncheni juhtiva vanemprokuröri vastus õigusabitaotlusele, mille kohaselt sõiduki VIN -koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx õige registreerimisnumber XXXXXX, sõiduk vastab 28.04.2015 väljastatud loas kirjeldatud tüübile täielikult ja sõiduki omanik A&S PG (3.köide tl 31-53). Numbrimärgi XXXXXX kohta, mis oli sõiduki küljes piiri ületamisel, on tuvastatud, et see ei saanud kuuluda varastatud sõidukile, kuna Berliini juhtiva prokuröri vastus õigusabitaotlusele kinnitab, et numbrimärk XXXXXX väljastati teisele sõidukile, nimelt 14.08.2015 sõidukile Volkswagen Multivanile VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx ning andmed numbrimärgi varastamise kohta puuduvad. Sõiduki omanik on MG Berliinist, ülevaatuse kleebis on roheline, kinnitatud tagumisele numbrimärgile ja kantud registreerimistunnistuse I.ossa, sõiduki järgmise ülevaatuse aeg 08/18 (3.köide tl 58-60). Läti Vabariigi Riikliku Maksuameti Tollipolitsei Valitsuse sõidukite ja konteinerite automatiseeritud identifitseerimissüsteemist (SKAIS) registreeringu väljatrükist nähtuvalt ületasid Leedu -Läti piiri üksteise järel sõiduk numbrimärgiga XXXXXX ja mõne minuti pärast XXXXXX (3.köide tl 82). Leedu Vabariigi siseministeeriumi Lazdijai komando kohtueelse uurimise osakonna vastuses kinnitatakse, et Leedu Tolliameti infosüsteemi NASA kontrollimisel on tehtud kindlaks sõiduki Volkswagen Multivan r/n XXXXXX liikumine Poola-Leedu-Läti vahel (3. köide tl 101). Ka teised Leedu Vabariigi poolt õigusabi korras edastatud materjalid koos fotodega tõendavad sõiduki Volkswagen Multivan XXXXXX ja seda juhtinud Mart Tõnusoo viibimist Leedu Vabariigi territooriumil 28.10.2015 (3. köide tl 105127). Edasi ööl vastu 29.10.2015 jälgiti Mart Tõnusoo kasutuses olnud sõiduki Volkswagen Multivan r/n XXXXXX edasist liikumist kuni see peatus 29.10.2015 kell 02:43 Harju 47 (68)

1-16-6452 maakonna kandis ning varjatud jälgimise protokollist nähtuvalt tuli sõiduki kõrvalistuja poolsest uksest välja Aleksei Jakovlev ( 9. köide tl 119 -120). Toodud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et sõiduki varguse, mille külge pandi teine numbrimärk XXXXXX, Saksamaal on toime pannud Aleksei Jakovlev koos Mart Tõnusooga. Seejuures, arvestades asjaolu, et varastatud sõidukist leitud navigaatoris TOMTOM valitud marsruut Saksamaalt Eestisse oli sisestatud vene keeles, võib järeldada, et varastatud sõidukiga Saksamaalt sõitis Aleksei Jakovlev Mart Tõnusoo sõiduki r/n XXXXXX saatel. Navigaatori sisestatud liikumise trajektoor (Saksamaa-Poola-Leedu-Läti-Eesti) langeb kokku Lätist ja Leedust õigusabi korras saadud andmetega piiri ületamise kohta (GPS seadme vaatlusprotokoll koos fotodega 10. köide tl 7-15). 11.01.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt plaaneris Mart Tõnusoo varguse toimepanemist Saksamaal juba 2015.aasta oktoobri keskpaigas, kuid see lükkus Mart Tõnusoo haigestumise tõttu edasi. Nii räägib Aleksei Jakovlev 17.10.2015 telefonikõnes X37, et tal oli kavas juba täna minna Leedust kaugemale, kuid . Samal päeval tund aega pärast toimunud telefonikõnest Aleksei Jakovlevi ja Mart Tõnusoo vahel selgub, et haige inimese näol ongi tegemist Mart Tõnusooga (18. köide tl 69, 70, tõlge tl 79, 80 pöördel). 22.10.2015 toimunud telefonikõnes palub Mart Tõnusoo oma naist X38it vaadata, palju Münchenis sooja on (18. köide tl 71). Mart Tõnusoo viibimist varguse toimepanemise ajal Saksamaal tõendab samuti tema elukohas xxxx teostatud läbiotsmise käigus leitud teatis liiklusalase õigusrikkumise toimepanemise kohta, nimelt selgub, et 27.10.2015 ületas sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX Schleifreisen kiirteel suurimat lubatud kiirust 25 km/h võrra, selle eest määrati rahatrahv 70 eurot, millele lisanduvad kulud summas 28,50 eurot (10. köide tl 18-19). Kohus leiab, et Aleksei Jakovlevi süüd sõiduki Volkswagen Multivan varguse toimepanemises Saksamaal tõendab ka asjaolu, et tema elukohast leiti läbiotsimisel seade (14.köide lk 158), mille kohta ta andis kohtueelses menetluses ütlusi, et seda seadet ta kasutas väikebusside Volkswagen T5 varastamiseks. Aleksei Jakovlev selgitas üksikasjalikult, et seade sisestatakse OBD pesasse, siis tuleb üles tõsta valge nupp, selliselt murtakse immobilaiseri kaitse ning mootor käivitub (20.köide tl 98). Mart Tõnusoo süüd eelmärgitud sõiduki varguse toimepanemises tõendab DNA ekspertiisiakt nr 15E-GE1591, mille kohaselt leiti Mart Tõnusoo DNA jälgi varastatud sõiduki parempoolse esiukse välimiselt lingilt, vasakpoolse tagaukse välimiselt lingilt ja numbrimärgilt võetud proovidest (9. köide tl 167- 174), sõiduki juhiukse välisküljel avastatud kolm sõrmejälje fragmenti on jäetud samuti Mart Tõnusoo vasaku käe keskmise, nimetu ja väikese sõrmega (sõrmejäljeekspertiisi akt nr 15E -SS0125 9. köide tl 187-189). Tuginedes ekspertiisiaktides toodud ekspertide arvamustele saab järeldada, et Mart Tõnusoo oli isik, kes pani varguse toimepanemise ajal varastatud sõidukile vale numbrimärgi, mis hõlbustas sõiduki Saksamaalt ära vedamist ja mitme riigi piiri ületamist. Süüdistatava Eduard Valigura ütlustest nähtuvalt võltsis ta Saksamaalt varastatud sõiduki tehnilisse passi kantud sõiduki numbrimärgi tähti ja numbreid (20. köide tl 40-51), mis haakub Saksamaa kriminalistide arvamusega selles, et tehnilisse passi kantud sõiduki ehtne number XXXXXX asendati numbriga XXXXXX (10. köide tl 4- 7).Oluline on siinjuures märkida, et tulenevalt Eduard Valigura ütlustest andis talle sõiduki dokumendid võltsimiseks üle Mart Tõnusoo. Kohus leiab, et hinnanud kõiki arutatavas kuriteoepisoodis uuritud tõendeid kogumis, on tõendamist leidnud, et Aleksei Jakovlev ja Mart Tõnusoo on sõiduki varguse toimepanemisel 48 (68)

1-16-6452 tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt väljatöötatud teoplaanile, mõlemad valitsesid sündmuste käiku ja neid tuleb käsitleda kaastäideviijatena. S õiduk Volkswagen Multivan koos registreerimisnumbrite XXXXXX, tehnilise passi ja sõidukivõtmega tagastati omaniku poolt volitatud isikule (10. köide tl 1-2). Kohus leiab, et süüdistatavate käitumisele kõikides varguste toimepanemisel esitatud süüdistuses on antud õige juriidiline hinnang KarS § 199 lg 2 p 6,7,9 järgi. Arvestades kuriteoepisoodide rohkust ja nende toimepanemise intensiivsust, on alust järeldada, et varastamine on kõigi süüdistatavate puhul kujunenud elustiiliks. Nimetatud järeldust kinnitab asjaolu, et varguse objektiks on olnud transpordivahendite teatud mudelid, milliseid on võimalik kiiremini edasi müüa ja hankida seega endale nii igapäevast elatist kui ka sissetulekuid. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tuvastatud süüdistatavate tegevus näitab nende selget soovi omastada võõrast vara ja eesmärki saada varalist kasu teiste isikute arvelt ja tegude vahel on nähtav sisemine seos. Kohus on tuvastanud iga eraldi varguseepisoodi kohta, et vargused on süüdistatavad toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult, st kõik vargused on toime pandud grupis KarS § 199 lg 2 p 7 tähenduses. Samuti pidades silmas ööl vastu 17.08.2015 Soomes varastatud X12 ja X13’tele kuuluva kaatri Buster Super Magnum ja ajavahemikul 26.10.2015 kuni 28.10.2015 Saksamaal varastatud A&S PG GW’le kuuluva väikebussi Volkswagen Multivan väärtust (vastavalt 64 000 eurot ja 53 490 eurot), mis KarS § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kahju, on süüdistatavate tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 6 järgi. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et kõik vargused on süüdistatavad toime pannud kavatsetult. Nad olid teadlikud sellest, et tegemist on võõra varaga ja tegutsenud kindla eesmärgiga omastada see. XII Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud kompaktlaaduri Avant 513 seerianumber xxxxx, rohelist värvi, väärtusega 6680 eurot omandamine ja hoidmine ajavahemikul 2014.a juuli kuni 22.02.2016. Traktori Avant ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises on süüdistus esitatud Mart Tõnusoole ja Andrus Tealasele. Aleksei Jakovlevi osas on prokurör loobunud süüdistusest, mistõttu tema süüküsimust kohus ei käsitle. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et tõstuki Avant näol, mille omandamist ja hoidmist heidetakse Mart Tõnusoole ja Andrus Tealasele ette, on tegemist eelnevalt varastatud esemega. Seda kinnitavad: TK avaldus selle kohta, et ööl vastu 02.07.2014 varastati Tallinn xxxx asuvast jäätmejaamast kompaktlaadur Avant 513 (9. köide tl 76,78); TK järelevalvespetsialisti X39i kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et laadur varastati ööl vastu 02.0.7.2014 ja tagastati aasta hiljem (kohtuistungiprotokolli lk 35); tunnistajate X16i ja X27i laaduri varguse toimepanemise asjaoludest kohtuistungil antud ütlused (kohtuistungi protokolli lk 102 ja 58). Süüdistatav Andrus Tealane kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et Mart Tõnusoo palvel ja temaga koos transportis 2014.aastal traktori Avant Põltsamaale remonditöökotta. Nad laadisid tõstuki A.Tealasele kuuluvasse töökaubikusse ja viisid Põltsamaale remonti. Järgmine kord viis ta sama laaduri koos Mart Tõnusooga X2i juurde lennujaama taga olevasse töökotta

49 (68)

1-16-6452 2015.aastal, kus laaduri ette taheti sahk panna. Kus traktor vahepeal asus, ta ei tea (kohtuistungi protokolli lk 215-218). Süüdistatava Andrus Tealase ütlusi laaduri Avant transportimise kohta Põltsamaal asuvasse remonditöökotta, kinnitas tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud X40, kelle ütlustest nähtub, et umbes 2015.aasta kevadel tulid tema töökotta Andrus Tealane, keda ta tundis hüüdnime Päku all, bussiga ja Mart Tõnusoo oma autoga ja A.Tealase bussis asus räämas kopasüsteemi traktor, kuid kopp puudus. Traktorit oli vaja korda teha, puhastada, värvida. Mart Tõnusoo palvel pesi tunnistaja tõstuki puhtaks ja värvis selle üle Mart Tõnusoo poolt toodud värviga , samuti pani traktorile Avant-kleebised, mille tõi talle Mart Tõnusoo. Kui traktor valmis sai, viis selle ära kas Andrus Tealane või X8 (kohtuistungi protokolli lk 105). Samuti kinnitas Andrus Tealase ütlusi traktori Avant edasise transportimise kohta kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud X2, kelle ütlustest nähtub, et Andrus Tealane tõi Rae vallas xxxx kinnistul asuvasse autoremonditöökotta rohelist värvi traktori, millisele tuli kopp ette panna. Tunnistaja istus toas, tegi puldiga tõkkepuu lahti ja lasi A.Tealase sisse. Tunnistaja ütluste kohaselt ei jõudnud ta traktoriga mingeid töid teha, kui politsei võttis selle ära (kohtuistungi protokolli lk 70). Asjaolu, et traktor oli teisaldatud Põltsamaalt Mart Tõnusoo elukoha hoovi, kinnitas kohtuistungil antud ütlustes X8. Nii järeldub tema ütlustest, et viis oma bussiga koos Mart Tõnusooga rohelist värvi traktori Avant Põltsamaalt, kus traktor remondis oli, Mart Tõnusoo elukohta xxxx, hiljem nägi ta sama traktorit X2i autoremonditöökojas xxxx külas (kohtuistungi protokolli lk 126). Hoidmise all KarS § 202 tähenduses mõistetakse asja valdamist, mis tähendab asja faktilist valdamist, kui isikul on võimalus asja valitseda. Kohtu hinnangul on alust käsitleda süüdistatavate tegevust laaduri Avant puhul hoidmisena. On tuvastatud, et Andrus Tealane ja Mart Tõnusoo on traktorit transportinud vähemalt kahel korral, traktor on seega olnud nende valduses, kui neil oli tegelik võim asja üle ja soov seda võimu teostada. X16 i ütluste kohaselt pani ta laaduri Avant varguse toime koos X4iga, vargus pandi toime ööl vastu 02.07.2014. 19.11.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt algas vahetult pärast varguse toimumist 02.07.2014 hommikust aktiivne suhtlemine X4i, Mart Tõnusoo ja A.Tealase vahel. Nii on näha, et X4 hakkas suhtlema Mart Tõnusooga 02.07.2014 kell 10:26 ning viimane oli ühenduses samal päeval kell 13:00, 15:38 ja 15:57 ka Andrus Tealasega (9. köide tl 84 -89). Sellest tulenevalt on alust järeldada, et nii Mart Tõnusoo, kes on X4iga koos korduvalt vargusi toime pannud kui ka Andrus Tealane pidid teadma, et traktor Avant on äsja varastatud. Süüdistatavate väide nagu oleks Mart Tõnusoo traktori Avant ostumüügitehingu juures vahendaja, ei ole usutav. Mart Tõnusoo ütluste kohaselt sai ta traktori Avant X4i käest. X4it tundis Mart Tõnusood mitu aastat ning teadis, et too ei tööta kuskil ega oma kindlat sissetulekut, Mart Tõnusoo oli ise talle raha andnud või korraldanud rahalisi ülekandeid teiste isikute kaudu, samuti oli Mart Tõnusoo teadlik sellest, et X4i ainsaks sissetulekuks oli varguste toimepanemise järgselt omastatu. Seega oli Mart Tõnusoo teadlik, et traktor Avant ei kuulu X4ile ja võis üksnes olla tema poolt varastatud. Seda kinnitavad muu hulgas tunnistaja X16i ütlused selle kohta, et X4 müüs traktori varguse toimepanemise järgselt tuttavale, keda nimetas B ossiks või Ülemuseks, X16 ise sai sellest 100 eurot. Samuti Mart Tõnusoo kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et traktori omanikku ta ei teadnud ja traktori üleandmisel ta selle päritolu kinnitavaid dokumente ei saanud (kohtuistungiprotokolli lk 278 pöördel). Asjaolu, et traktori omanikku ei olnud olemas, kinnitavad tunnistaja Raivo Rannaväli ütlused, kes kohtuistungil kinnitas, et käis traktorit vaatamas Suur -Sõjamäe kandis asuvas parklas, traktor oli üle värvitud ja ilma lisaseadmeteta, Mart Tõnusoo sõnul müüb seda tema tuttav (kohtuistungiprotokolli lk 72-73). Kõrvutades tunnistaja ütlusi Mart Tõnusoo eelviidatud ütlustega, on alust järeldada, et müüja all mõtles ta X4it.

50 (68)

1-16-6452 Analüüsitud tõenditest nähtuvalt ei piirdunud Andrus Tealase seos tõstukiga Põltsamaale remondiks viimisega, ta on sama traktorit aasta hiljem vedanud teise töökotta, kus tõstukile pidi sahk ette pandama. Tunnistaja X39i ütlustest nähtuvalt oli laadur üle värvitud, lihvitud ja sellele pandi uus mootor ja uued kleepsud. Seega ei ole samuti usutav, et Andrus Tealane pidas Mart Tõnusood traktori ostu -müügi vahendajaks, kuna müügiks mõeldud asja ei parendata vahendaja kulude arvel. KarS § 202 -s sätestatud koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning piisab, kui hoidja peab võimalikuks vara süüteolist päritolu. Kohtu hinnangul on Andrus Tealase puhul tuvastatud, et hoides traktorit Avant, ta pidas võimalikuks, et tegemist on varastatud esemega. Traktor Avant võeti ära xxxx külast ja teisaldati 22.02.2016 Rahumäe tee 6 Tallinn parklasse ( 9 köide tl 96). Kohus leiab, et Andrus Tealane on toime pannud kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise grupis Mart Tõnusooga ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 202 lg 2 p 1 järgi. XIII Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud Citroen C4 Picasso reg nr XXXXXX omandamine ja hoidmine alates 01.05.2015 kuni 09.07.2015 Tallinnas xxxx asuva garaažiühistu xxxx garaažiboksis nr 29, seejärel 09.07.2015 kuni 04.09.2015 Tallinnas xxxx hoovis ja peale seda kuni äravõtmiseni politsei poolt 10.02.2016 Mart Tõnusoo garaažis xxxx, Tallinn. Selles kuriteoepisoodis heidetakse Aleksei Jakovlevile ja Mart Tõnusoole ette eelnevalt varastatud s õiduki Citroen C4 Picasso omandamist ja hoidmist Tallinnas xxxx asuvas garaažiboksis ja Tallinnas xxxx Mart Tõnusoo garaažis, samuti koos Eduard Valiguraga Tallinnas xxxx hoovis ning Eduard Valigurale sama sõiduki hoidmist enda töökoha hoovis Tallinnas xxxx Tunnistaja X22i kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et sõiduk Citroen C4 Picasso oli talt ära varastatud (kohtuistungiprotokolli lk 48). Süüdistatav Mart Tõnusoo ei eitanud, et omandas sõiduki X4ilt ja Aleksei Jakovlevi loal pani selle tema kasutuses olnud garaaži, sõidukil oli vaja teha remonditöid. Sama kinnitas ka Aleksei Jakovlev. Süüdistatav Eduard Valigura, kelle kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldati kohtuistungil KrMS § 294 p 2 alusel, kuna ta keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmast, kinnitas, et ta pidi Mart Tõnusoo palvel muutma Citroeni VIN -koodil numbreid. 2015.aasta suvel nad sõitsid koos Mustamäel Maxima lähedal asuvasse ja Aleksei Jakovlevile kuuluvasse garaaži, kus Mart Tõnusoo andis talle VIN -koodi uued numbrid. Siis ta värvis auto tagumist ust, pahteldas seal olevat mõlki ja muutis kolm või neli numbrit VIN -koodis, kuid see väga ei õnnestunud, värv hakkas mullitama. Seejärel Mart Tõnusoo ütles, et sõiduk tuleb ümber paigutada Eduard Valigura töökoha hoovi xxxx ning mingil hommikul nägi Eduard Valigura tööle jõudes autot, mis seisis xxxx territooriumil. Seal tegi ta VIN-koodi numbrid lõpuni valmis, lihvis ja värvis need uuesti üle (20. köide tl 40 -41, tõlge 49 pöördel). Sõiduki Citren C4 Picasso omandamist Mart Tõnusoo poolt tõendab 28.05.2015 jälitustoimingu protokoll koos fotodega, mille kohaselt varjatud jälgimisega tuvastati, kuidas Mart Tõnusoo tuli 01.05.2015 sõiduautoga Toyota Yaris Läti Vabariigi registreerimisnumbriga XXXXXX xxxx tänaval asuvasse garaažiboksi, kust X4 tõmbas köie abil Citroeni 51 (68)

1-16-6452 garaažiboksist välja, et seda saaks edasi pukseerida ja seejärel liigub Mart Tõnusoo sõiduautoga Toyota Yaris pukseeritava Citroeni ees kuni nad jõuavad xxxx asuva garaažiühistu juurde. Citroenil on Austria numbrimärk XXXXXX (10. köide tl 43 -52). Sõiduki Citroen C4 Picasso hoidmist Aleksei Jakovlevi kasutuses olnud garaažiboksis xxxx Tallinnas tõendavad 28.05.2015 ja 06.07.2015 jälitustoimingu protokollid. Nii nähtub 28.05.2015 jälitustoimingu protokollist ja sellele lisatud fototabelitelt, et 01.05.2015 pärast sõiduki Citroen C4 Picasso pukseerimist xxxx asuva garaažiühistu xxxx territooriumile tuleb sinna sõiduautoga Volkswagen Passat r/n XXXXXX Aleksei Jakovlev, kes teeb garaažiboksi nr 29 ukse lahti ja mõne aja pärast pukseeritakse Citroen garaažiboksi sisse (10. köide tl 4352). 06.07.2016 jälitustoimingu protokollist nähtub, kuidas 02.07.2015 garaažiboksi nr 29 pargitud sõiduki Citroen juhikohal istus ja askeldas midagi Aleksei Jakovlev (10. köide tl 71). Sõiduki Citr oen C4 Picasso hoidmist xxxx hoovis tõendab 09.07.2015 jälitustoimingu protokoll koos fototabelitega, millest nähtuvalt on viidatud territooriumile pargitud Citroen, millel on seekord juba Prantsusmaa registreerimismärk XXXXXX (10. köide tl 76 -78). Sõiduki Citroen C4 Picasso hoidmist xxxx maja hoovis tõendab 03.12.2015 jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt asus sõiduk xxxx territooriumil 20.11.2015, kusjuures sõidukil oli küljes registreerimismärk XXXXXX (10. köide tl 85). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad X41 ja X42 kinnitasid, et Citoren seisis Tallinnas xxxx territooriumil, kus asub hauakivide töökoda, Eduard Valigura tegeles seal hauakivide töötlemisega. Tunnistaja X42 ütluste kohaselt rääkis talle Eduard Valigura, et sõiduk on tema sõbra Mardi oma (kohtuistungiprotokolli lk 49, 93). Tunnistaja X44 andis kohtuistungil ütlusi, et nägi oma naabrimehe Mardi xxxx hoovis 2015.aasta sügisel Citroeni Picassot (kohtuistungiprotokolli lk 55). 29.12.2015 jälitustoimingu protokollist nähtub Mart Tõnusoo- X4-Aleksei Jakovlevi vaheline suhtlus 01.05.2015 selle kohta, kuidas Citroeni paremini transportida Aleksei Jakovlevi garaažiboksi juurde (15. köide tl 70 -73, tõlge 101 -107), samuti nähtub 07.07.2015 Mart Tõnusoo, Aleksei Jakovlevi ja Eduard Valigura vahel toimunud telefonikõnedest, kuidas nad arutavad Citroeni ümberpaigutamist „Kunstniku“, s.o Eduard Valigura töökoha hoovi xxxx Tallinnas (15. köide tl 84 -85, tõlge lk 130-131). Kohus leiab, et süüdistatavad olid teadlikud asjaolust, et sõiduk Citroen C4 Picasso oli eelnevalt varastatud, sõidukil puudus originaalvõti ja registreerimisnumber, uuritud tõenditest tuleneb üheselt, et sõidukil vahetati pidevalt numbrimärke. Samuti viitab sõiduki ebaseaduslikule päritolule kahtlemata asjaolu, et muudeti sõiduki identiteeti, võltsides VIN-koodi numbreid. Lisaks sellele ütles X4 Mart Tõnusoole telefonikõnes 26.04.2015 väga selgelt, et poisid varastasid Citoreni C4 musta värvi, kusjuures varastasid koos autovõtmega, kuid pärast läks võti neil kaduma, mistõttu nad arutavad võimalusi, kuidas mootorit käima panna (15. köide tl 149, tõlge 154 pöördel). Kohus leiab, et süüdistatavad panid arutatava teo toime kavatsetult, seades eesmärgiks omandada ja hoida sõidukit, mille kuritegelik päritolu oli neil ka teada. Eduard Valigura kaitsja asus seisukohale, et sõidukit ei antud Eduard Valigurale hoidmiseks, vaid see oli pargitud xxxx üldkasutatavale territooriumile, mistõttu ei saa KarS § 202 sätestatud koosseisu täitmist Eduard Valigurale ette heita. Kohus sellega ei saa nõustuda. Eelkäsitletud tõenditest nähtuvalt toimetati Citroen C4 Picasso xxxx territooriumile selleks, et Eduard Valigura, kelle töökoht oli samal territooriumil asuvas hauakivide töökojas, pidi sõiduki VINkoodi võltsimise lõpuni tegema, millega ta ka teatud ajaperioodi jooksul tegeles. Tuginedes Eduard Valigura ütlustele, sõiduk toimetati E. Valigura töökohta Mart Tõnusooga eelneval 52 (68)

1-16-6452 kokkuleppel, kes andis talle ühtlasi ka sõiduki võtme. Seega on kohtu hinnangul üheselt tuvastatud, et varastatud Citroen C4 Picasso oli Eduard Valigura valduses, kuni see ära võeti. Aleksei Jakovlevi ja Mart Tõnusoo tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 202 lg 2 p 1,2 järgi, nad on isikud, kes on varem varguse toime pannud ja neile arutatavas kriminaalasjas süüks arvatud teod toime pannud grupis. XIV Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud väikebussi Volkswagen Caravelle registreerimisnumbriga XXXXXX hoidmine 2015.aasta suvel Tallinnas xxxx territooriumil. Seda kuriteoepisoodi heidetakse ette Eduard Valigurale. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et sõiduk Volkswagen Caravelle, registreerimisnumbriga XXXXXX oli varastatud ajavahemikul 26.09.2014 kuni 10.12.2014 Pori linnast Soome Vabariik, mistõttu ei ole vaidlust selle üle, et tegemist oli kuriteo tulemusena saadud varaga. Süüdistatav Eduard Valigura, kellele on sõiduki omandamises ja hoidmises süüdistus esitatud, andis ütlusi, et ei mäleta Volkswagen Caravelle’ga seonduvaid asjaolusid, kuid arvab, et see võis nii olla. Tunnistaja X41 - AS MI juhatuse esimees, kellele kuulub kinnistu xxxx Tallinnas, andis kohtuistungil ütlusi, et ta nägi mingit punast värvi Volkswagen bussi, kuid ei seosta seda Eduard Valiguraga. xxxx oli avatud territoorium, kuhu oli kõigil ligipääs (kohtuistungi protokolli lk 54). Samuti kinnitas tunnistaja X42, et mingil suvisel ajal nägi punast mikrobussi, mis seisis teise firma ruumide juures ning ta ei ole näinud, et Eduard Valigura oleks selle bussi juures midagi teinud (kohtuistungi protokolli lk 94). Kohus leiab, et isegi juhul, kui lugeda varastatud Volkswagen Caravelle asumist xxxx territooriumil tõendatuks, on alusetu käsitleda seda omandamise ja hoidmisena Eduard Valigura poolt. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli xxxx territooriumile vaba ligipääs, kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et Eduard Valigural oleks sõidukiga kokkupuuteid olnud, ta ei teadnud, kes selle parkimisplatsile tõi, kes ära viis ning tal ei olnud autovõtit. Seega ei saanud ta kohtu hinnangul asja valitseda ning sõiduk ei olnud tema valduses. Sellest tulenevalt tuleb Eduard Valigura arutatavas kuriteoepisoodis mõista õigeks. Eeltoodu alusel mõistetakse E. Valigura süüdi üksnes Citroen C4 Picasso omandamises ja hoidmises (XIII episood). Arvestades seda, et Eduard Valigura ei ole varem toime pannud KarS § 202 lg 2 p -s 2 loetletud kuritegu, tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 202 lg 2 p 1 järgi. XV Eduard Valigura poolt sõiduauto Citroen C4 Picasso tehasetähise (VIN-koodi) võltsimine ajavahemikul 2015.aasta mai kuni 04.09.2015 Tallinnas xxxx garaažiühistu xxxx garaažiboksis nr 29, Tallinnas xxxx korteris ja Tallinnas xxxx territooriumil ja väikebussi Volkswagen Multivan registreerimismärgiga

XXXXXX

registreerimistunnistuse võltsimine ajavahemikul 26.10.2015 kuni 31.10.2015 Tallinnas xxxx korteris. 53 (68)

1-16-6452 Süüdistatav Eduard Valigura, kelle ütlusi kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja andis kohtueelses menetluses ütlusi, milliste kohaselt võltsis ta Mart Tõnusoo palvel sõiduki Citroen C4 Picasso VIN-koodi numbreid siis, kui sõiduk seisis Aleksei Jakovlevi garaažis ja seejärel oma töökoha juures xxxx territooriumil. Mart Tõnusoo andis talle VIN -koodi uued numbrid, mille järgi pidi Eduard Valigura võltsingu tegema, kuid kvaliteet ei olnud hea ning pärast sõiduki ümberpaigutamist xxxx tegi Eduard Valigura VIN-koodi plaadikese ümber. Samuti tunnistas E. Valigura, et oli Mart Tõnusoo palvel võltsinud Saksa tehnilist passi, Mart Tõnusoo märkis tavalise pliiatsiga ära, millistesse kohtadesse on vaja t eha parandusi (20. köide tl 37-69). Ülekuulamise käigus näidati Eduard Valigurale Saksamaal varastatud sõiduki Volkswagen Multivani tehniline pass ning Eduard Valigura täpsustas, millised numbrid ja kus kohas on võltsinud. Kohus märgib, et tegemist on tehnilise passiga, mis tagastati koos sõidukiga Volkswagen Multivan (XI episood) ja mille kohta avaldasid ka Saksamaa kriminalistid arvamust, et tehnilisse passi kantud sõiduki ehtne number XXXXXX asendati numbriga XXXXXX (10. köide tl 4-7). Eduard Valigura süüd dokumentide võltsimises tõendab 30.09.- 02.10.2015 jälitustoimingu protokoll koos fototabelitega, millest nähtuvad võltsimisega seotud Eduard Valigura liigutused sõiduki Citroen C4 Picasso ümber ja kogu selle protsessi käik ajavahemikul 25.07.-04.09.2015, sealhulgas kuidas Aleksei Jakovlev ja Mart Tõnusoo on vahetevahel seda kontrollimas käinud (11. köide tl 1 -171). 05.01.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt heidab Mart Tõnusoo ette Eduard Valigurale 24.08.2015 toimunud telefonikõnes, et kolme kuu jooksul ei saa viimane selle tööga hakkama, seejärel selgub edasisest suhtlusest, et Eduard Valigura palub Mart Tõnusool hankida talle vajalikke abivahendeid (15. köide tl 136 -137 pöördel, tõlge lk 142-143). 11.01.2016 jälitustoimingu protokoll tõendab Eduard Valigura süüd Saksamaal varastatud sõiduki tehnilise passi võltsimises, nimelt täpsustab Eduard Valigura 30.10.2015 telefonikõnes Mart Tõnusooga, milliseid tähti ja millises kohas peab ta ümber tegema (18. köide tl 72 pöördel, tõlge lk 82). Eduard Valigura süüd sõiduki Citroen C4 Picasso tehasetähise võltsimises tõendab liiklustrassoloogia ekspertiisiakt nr 16E-LT0027 koos fotodega (10. köide tl 110-113). Eksperdiarvamuse kohaselt oli sõiduauto originaaltehasetähise peale paigaldatud käsitöönduslikult valmistatud plekilõik tähisega xxxxxxxxxxxxxxxx, kusjuures algupärane tehasetähis on xxxxxxxxxxxxxxx, samuti olid sõiduautole paigaldatud tehaseväliselt valmistatud nn tehaselipik ja VIN-plaat. Kohus leiab, et tegemist on dokumentide võltsimisega KarS § 344 tähenduses, kuna vaadeldava koosseisu puhul peetakse silmas kõiki dokumente, välja arvatud tähtsat isiklikku dokumenti, millised on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Ka automootori kerele stantsitud number on dokument, mille abil tuvastatakse sõiduki identiteet. Sellest tulenevalt on sõiduki tehasetähise (VIN -koodi) ja sõiduki tehnilise passi näol tegemist dokumentidega, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtu hinnangul pani Eduard Valigura teo toime kavatsetult, ta võltsis VIN-koodi ja tehnilist passi, seega pidi aru saama, et selliselt võltsib ta sõidukite identiteeti, millega võib omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Eeltoodu alusel on Eduard Valigura tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 järgi. 54 (68)

1-16-6452 XVI Mart Tõnusoo poolt 06.09.2012 kindlustusjuhtumi esilekutsumine kindlustushüvitise saamise eesmärgil (kindlustuskelmus) Kindlustusjuhtumi esilekutsumine on üks kindlustuskelmuse objektiivse külje alternatiiv, kui kindlustuslepingust tulenev kindlustusandja kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitada tekkinud kahju on tingitud mitte kindlustusriskist, vaid sellest, et süüdlane kutsub sündmuse ise esile. Arutatavas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Mart Tõnusoole selles, et ta lavastas 06.09.2012 Tallinnas Keemia ja Mehaanika tn ristmikul avarii selliselt, et sõiduauto Opel Vectra, mida juhtis X4 sõitis otsa X18 poolt juhitud sõiduautole Saab 9- 3 esiosale. Pärast seda X17, kes sai eelnevalt, so 28.08.2012.a., ostu-müügilepingu alusel sõiduauto Opel Vectra reg nr XXXXXX omanikuks kirjutas Mart Tõnusoo juhtimisel alla liiklusõnnetuse aktile, milles tunnistas oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ja pöördus 07.09.2012 kindlustusfirmasse Inges Kindlustus AS, samuti pöördus X18 08.09.2012 Eesti Liikluskindlustuse Fondi sõidukikahju hüvitise taotlusega, kus kirjutas, et ta oli sõiduki Saab 9-3, reg nr XXXXXX, mis kuulub SA OÜ -le (esindaja X8) kasutaja ning märkis, et 06.09.015 toimunud avariis on süüdi sõiduki Opel Vectra, reg nr XXXXXX juht X17. 17.10.2012 hüvitas AS Inges Kindlustus firmale PG OÜ, kes oli liiklusõnnetuse toimepanemise hetkel sõiduauto Saab 9-3, reg nr XXXXXX omanikuks, alusetult tekitatud kahju summas 4400 eurot ning 31.01.2013 maksis AS Inges Kindlustus hüvitust SA OÜ-le (esindaja X8), kes 14.11.2012 oli auto Saab 9-3 P G OÜ-lt välja ostnud, alusetult tekitatud kahju summas 2000 eurot. Asjaolu, et 06.09.2012 aset leidnud liiklusõnnetus oli lavastatud, tõendavad kaassüüdistatavate X18, X8i ja X17 kohtuistungil antud ütlused. X8 andis ütlusi, et sõiduauto Saab 93 r/n XXXXXX kuulus S A OÜ-le, kuid vahetult enne avariid, sai auto ümber vormistatud PG OÜ -le. Plaan oli autost lahti saada, siis Mart Tõnusoo tegi ettepaneku lavastada liiklusavarii. X8 viis Mart Tõnusoo kokku X18ga, kes pidi Saabi roolis olema avarii hetkel. X18 kutsus X8i kohale, kui auto seisis juba tänava ääres, teisel pool tänavat seisis sõiduauto Opel, mis sõitis Saabile otsa. Teise liiklusõnnetuse osapoole organiseeris Mart Tõnusoo. Tema samuti rääkis X8ile toimunu versiooni, et viimane saaks seda kindlustusele esitatavas avalduses õigesti kirjeldada. Süüdistatava X18 ütlustest nähtuvalt osales ta lavastatud liiklusõnnetuses X8i ettepanekul, kuna tema oli r ahalistes raskustes. Kus ja kuidas avarii teha, näitas Mart Tõnusoo, X18 sõitis Saabiga Keemia tänavalt Endla tänava poole, teine sõiduk Opel tuli vasakult ja rikkudes parema käe reeglit, sõitis Saabi esiosasse sisse. Sõiduki Opel juhiks oli Mart Tõnusoo poolt organiseeritud vene poiss, kes tunnistas ennast liiklusõnnetuse põhjustamises kohe süüdi. Mart Tõnusoo või X8 näitas kohapeal, kuhu tuleb alla kirjutada, nad täitsid vajalikud paberid ja läksid laiali. Süüdistatav X17 andis ütlusi, et tema osales liiklusõnnetuse lavastamises X4i ettepanekul, enne oli vaja X17 nimele vormistada sõiduauto, millega ta pidi avarii tegema. Sündmuse käigus oli 55 (68)

1-16-6452 sõiduauto Opel roolis X4, teise osavõtjana oli sõiduauto Saab. X17 täitis vajalikud paberid ja sõitis minema. Kindlustusjuhtumi esilekutsumist kinnitavad ka AS Inges Kindlustuse materjalid (1. köide tl 176), mille hulgas X17 liiklusõnnetuse kirjeldus, kus ta tunnistab oma süüd; skeemid ja aktid, X8i poolt SA OÜ esindajana esitatud sõidukikahju hüvitise taotlus ja sündmuse kirjeldus; kalkulatsioonid, ostu-müügileping, mille kohaselt müüs SA OÜ 13.06.2012 sõiduauto Saab 93 r/n XXXXXX PG OÜ- le ja 14.11.2012 ostis SA OÜ sama sõiduki PG OÜ-lt tagasi. Lavastatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati AS-le Inges Kindlustus varalist kahju kogusummas 6400 eurot, millest 4400 maksis kindlustus 17.10.2012 PG OÜ -le (1 köide tl 22) ja ülejäänud 2000 eurot SA OÜ -le (1. köide tl 41, 77). Kohus leiab, et Mart Tõnusoo süü temale vaadeldavas kuriteos esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Kohtupraktikas on aktsepteeritud seisukoht, mille kohaselt kindlustuskelmuse toime pannud isikuks ei pea olema üksnes kindlustuslepingu sõlminud isik, s.o kindlustusvõtja, vaid kindlustuskelmuse tunnuste realiseerimine on võimalik ka kaastäideviimise vormis, vaatamata sellele, et KarS § 212 ei näe kvalifitseeriva koosseisulise tunnusena ette kuriteo toimepanemist grupis (RKKKo 3-1-1-105-13). Tuginedes kaassüüdistatavate ütlustele, on tuvastatud, et Mart Tõnusoo oli 06.09.2012 toimunud liiklusõnnetuse lavastamise mitte üksnes algatajaks, vaid korraldas selle toimumise algusest lõpuni, tagades mõlema poole osavõtu, töötades läbi sündmuse üksikasjad, alustades liiklusõnnetuse toimumise kohast ja lõpetades kindlustusele esitatavate versioonide paikapidavusega. Seega on põhjendatud käsitleda Mart Tõnusood kindlustuskelmuse kaastäideviijana. Kuna X18 hüvitas Inges Kindlustus AS-le tekitatud kahju, siis tsiviilhagi puudub. XVII Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlevi poolt 31.08.2015 kindlustusjuhtum esilekutsumine kindlustushüvitise saamise eesmärgil (kindlustuskelmus) Esitatud süüdistuse kohaselt lavastati 31.08.2015 kella 12:26 Tallinnas Karuse tänaval liiklusõnnetus selliselt, et sõiduk Honda Civic, reg nr XXXXXX, mida juhtis Aleksei Jakovlev, sõitis tagant otsa sõidukile BMW 530I, reg nr XXXXXX , mille roolis oli X4 . Juba enne liiklusõnnetuse lavastamist kirjutasid X6u ettepanekul X7 X4i juhtimisel ja X19 Mart Tõnusoo juhtimisel kindlustusandja jaoks seletuse, et liiklusõnnetus toimus 28.08.2015 kella 13.10 ajal Tallinnas Kagu tn ja Võidu tn ristmikul X7u juhitud sõiduauto BMW, reg nr XXXXXX ja X19 juhitud Honda Civic, reg nr XXXXXX vahel ning X19 on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Kohtuistungil andsid ütlusi X6, X7 ja X19, kes kinnitasid, et liiklusõnnetus sõidukite Honda Civic ja BMW vahel lavastati Mart Tõnusoo poolt väljatöötatud plaani alusel ning eesmärgiga remontida kindlustusseltsi arvel X6ule kuuluva BMW tagastange. Selleks vormistas X7 oma venna X6u palvel sõiduki BMW KI OÜ nimele. Avarii lavastamiseks ettevalmistamisel vormistas X19 PZU Kindlustusega liikluskindlustuse lepingu sõidukile Honda Civic r/n XXXXXX (1. köide tl 177). M ja X7u ning X19 ütlustest nähtuvalt korraldas Mart Tõnusoo vastavate dokumentide vormistamise, millised pidid esitatama kindlustusele kindlushüvitise saamiseks, seletades ja näidates, kuhu ja mida peab kirjutama. 05.11.2015 jälitustoimingu protokollist ja sellele lisatud fotodest on näha, kuidas 28.08.2015 toimus tulevase liiklusõnnetuse kõigi osalejate kohtumine, mille käigus täitsid X7 ja X19 56 (68)

1-16-6452 mingeid pabereid Mart Tõnusoo kasutuses olnud bussis Volkswagen Multivan r/n XXXXXX (12. köide tl 1-5). 09.11.2015 jälitustoimingu protokollist ja sellele lisatud fotodest on selgelt näha, kuidas lavastatud liiklusõnnetus täpselt toimus. Nii on näha, et Karuse tänaval saavad kokku sõidukid Volkswagen Multivan r/n XXXXXX, BMW r/n XXXXXX ja Honda Civic r/n XXXXXX. X4 istub BMW juhiistmele, seejärel tuleb Viljandi maantee poolt Honda Civic ja peatumata sõidab tee äärde pargitud sõidukile BMW tagant sisse, BMW -l on kokkupõrke tagajärjel tagaosa vigastused ja Hondal esiosa vigastused, kokkupõrke kohale tulevad Mart Tõnusoo ja X19, Honda juhikohalt väljub Aleksei Jakovlev. Mart Tõnusoo sõidab Volkswagen Multivan’iga Honda juurde, Honda kinnitatakse pukseerimisköiega Volkswagen Multivani külge, Honda juhiistmel on X19 , Aleksei Jakovlev lahkub sündmuskohalt BMW- ga (12.köide tl 7-13). Süüdistatavate süüd liiklusõnnetuse lavastamises ja seega kindlustusjuhtumi esilekutsumises tõendavad jälitustoimingu protokollid, kust selgub, et Mart Tõnusoo räägib 26.08.2015 X4ile ja Aleksei Jakovlevile plaanitava avarii üksikasjadest – kes, millise kiirusega ja kust tuleb ja sõidab BMW -le tagant sisse (16.köide tl 158 -159, tõlge 162). Samuti nähtub 03.03.2016 jälitustoimingu protokollist, kuidas 28.08.2015 näitab Mart Tõnusoo X4ile ja X19le, kuidas logistiliselt oleks parem avarii teha Nõmme kandis ja juhendab X19t, mida viimane peab avarii kohta kindlustuses rääkima (16. köide tl 167 -170, tõlge lk 173-174). Kohus leiab, et sarnaselt eelmise kindlustuskelmuse episoodiga on Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev tegutsenud kindlustuskelmuse toimepanemisel kaastäideviijatena koos isikutega, kellel kindlustusjuhtumiga seonduvalt on õigus kindlustushüvitise saamisele. Refereeritud tõenditest nähtub, et Aleksei Jakovlev täitis avarii lavastamisel sõiduki Honda Civic juhi rolli, kes sõitis vastavalt eelnevalt kokkulepitud stsenaariumile sõidukile BMW tagant sisse. Seega oli tema teopanus kindlustusjuhtumi esilekutsumisse väga oluline, kusjuures ta teadis, et ka teise sõiduki juht osaleb avarii lavastamisel võrdselt temaga. Refereeritud tõendid kinnitavad üheselt, et kindlustusjuhtumi lavastamise algatajaks ja korraldajaks oli Mart Tõnusoo. Tema valis välja sobiva koha, kus sõidukite kokkupõrke asjaolud näeks välja eluliselt usutavad, juhendas nii X6ut kui X19t, kuidas kindlustushüvitise saamiseks pöördumisel dokumendid vormistada ja hoidis lavastatud liiklusõnnetuse käiku kontrolli all. Sellest tulenevalt on tegemist ühiselt ja kooskõlastatult toimepandud teoga. Uuritud tõenditest järeldub, et mõlema liiklusõnnetuse lavastamise eesmärgiks seati kindlustushüvitise väljapetmine, mis ka õnnestus. PZU Kindlustus maksis KI OÜ -le, mille omanikuks oli X6, kindlustushüvist summas 2627,62 (1. köide tl 175) Seega on Aleksei Jakovlev ja Mart Tõnusoo kindlustuskelmuse toime pannud kavatsetult. PZU Kindlustus teatas 30.06.2016, et X19lt on alusetult makstud kindlushüvitis välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-15-124569, mistõttu arutatavas kuriteoepisoodis uut tsiviilhagi ei esitatud (1. köide tl 180).

XVIII

Mart Tõnusoo poolt kuritegeliku ühenduse juhtimine ja Aleksei Jakovlevi, Andrus Tealase ja Eduard Valigura kuritegelikku ühendusse kuulumine Kuigi algselt oli ka Priit Villemsonile ja Veiko Valtsile esitatud süüdistus kuritegelikku ühendusse kuulumises, loobus nende osas prokurör süüdistusest kohtuvaidlustes, mistõttu 57 (68)

1-16-6452 arutamata nende süü tõendatust, teeb kohus Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse. Ülejäänud isikutele esitatud süüdistuse kohaselt juhtis Mart Tõnusoo alates 2012.aasta septembrist kuni 10.02.2016 kinnipidamiseni kolmest või enamast isikust koosnevat püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ja suure varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendust, kuhu kuulusid peale X4i, kes ei ole kõnesolevas kriminaalasjas kohtu all, ja X3, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati seoses tema surmaga, veel Andrus Tealane alates 2013.aasta oktoobrist , Aleksei Jakovlev alates 2014.aasta septembrist ja Eduard Valigura alates 2015.aasta kevadest. Enne kui hakata analüüsima, kas tegemist oli kuritegeliku ühendusega KarS § 255 tähenduses, märgib kohus, et ajaliselt saab kuritegeliku ühenduse olemasolust rääkida vaid 2014.aasta septembrist, st kui väidetav ühendus hakkas koosnema kolmest isikust ning on mõttetu analüüsida Mart Tõnusoo süüd kuritegeliku ühenduse juhtimises alates 2012.aasta septembrist, kuna süüdistuse kohaselt ei olnud seal ühtki liiget peale Mart Tõnusoo enda. Kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja sellesse ühendusse kuulumise kriminaliseerimisel on aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (RT II 2003, 1, 1). Selle konventsiooni teise artikli punkti a järgi on kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus toimiv struktuuriga grupp, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, saamaks otse või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu. Konventsiooni teise artikli punkti b kohaselt on raske kuritegu sama artikli punkti a tähenduses kuritegu, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt neli aastat vangistust. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 255 lg 1 redaktsiooni kohaselt on kuritegeliku ühenduse tunnused järgmised: sinna kuulub kolm või enam isikut; see on püsiv; selles on liikmete vahel ülesanded jaotatud ja ühenduse tegevus on suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikust ühendusest KarS § 255 mõttes saab rääkida üksnes juhul, kui ühendusse kuulub vähemalt kolm isikut, sealhulgas ka selle juht (RKKKO 3-1-1-57-09 p 13.1). Kohus, hinnanud arutatavas kriminaalasjas olemasolevaid tõendeid, leiab et ühendus, mille juhtimises süüdistatakse Mart Tõnusood ja kuhu kuulumises süüdistatakse Aleksei Jakovlevi, Andrus Tealast ja Eduard Valigurat, on kuritegelik ühendus KarS § 255 lg 1 tähenduses. Ei ole vaidlust asjaolus, et ühenduse poolt toimepandud kuriteod, mis on arutatavas kriminaalasjas isikutele inkrimineeritud, vastavad nende eest ettenähtud sanktsioonide poolest KarS § 255 lg 1 nimetatud tunnustele. Nii on kohus eelnevalt tuvastanud, et ühenduse liikmed on korduvalt toime pannud vargused, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise ja kindlustuskelmused. Kõigi loetletud kuritegude toimepanemise eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt 3 kolm aastat. Mart Tõnusood ei süüdistata kuritegeliku ühenduse loomises, mistõttu ei ole ühenduse loomise asjaolude tuvastamine käesoleva kohtuotsuse esemeks. Ometi saab eelrefereeritud tõendite pinnalt kuritegeliku ühenduse Mart Tõnusoo juhtimisel lugeda eksisteerinuks vähemalt alates 2014.aasta septembrist, kui sai alguse Volkswagen väikebusside varguste jada Soomes, mille 58 (68)

1-16-6452 toimepanemisel osales vähemalt kolm isikut, Mart Tõnusoo kaasa arvatud. Seega on tegemist ühendusega, kuhu alates 2014.aasta septembrist kuni 2016.aasta veebruarini kuulus koos Mart Tõnusooga alati kolm liiget. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Aleksei Jakovlev, Andrus Tealane, Eduard Valigura on neile süüks arvatud kuriteod toime pannud kuritegeliku ühenduse raames, täites Mart Tõnusoo korraldusi ja kooskõlastades temaga oma tegevust. Seega nad olid ühendusega tugevalt seotud ja eesmärgipäraselt aidanud kaasa ühenduse eesmärkide realiseerimisele, mistõttu on alust järeldada, et nad olid reaalselt kuritegeliku ühenduse liikmed. Pidades silmas eelnevalt iga kuriteoepisoodi kaupa analüüsitud Aleksei Jakovlevi, Andrus Tealase ja Eduard Valigura käitumist, leiab kohus, et neist igaühe panus ühenduse eesmärkide saavutamisse ei olnud juhuslikku laadi, vaid neil oli kindel roll ja ülesanne kuritegeliku ühenduse struktuuris. Nii oli Aleksei Jakovlevi ülesandeks Soomes Volkswagen väikebusside varguse toimepanemine, seejuures kasutati ka veel ühe liikme teenuseid nö musta töö tegemisel – X3 poolt varastatud sõidukite varjatult, nendele mittekuuluvate numbrimärkidega üle piiri toimetamine läbi Rootsi Eestisse. Käesolevas kohtuotsuses ei leidnud kohus tuvastatuks Aleksei Jakovlevi osalust kaatrite varguse toimepanemisel ning jättes mainimata X4it kui võimalikku kuritegeliku ühenduse liiget, näitavad kaatrite varguse toimepanemise asjaolud veelkord seda, et Aleksei Jakovlevi roll ja ülesanded kuritegeliku ühenduse raames piirdusid põhiliselt väikebusside varguste toimepanemisega. Eduard Valigura, kelle hüüdnimi räägib iseenda eest, ülesandeks oli varastatud sõidukite VIN-koodide ja dokumentide võltsimine. Samuti kasutas Mart Tõnusoo vajadusel võimalust hoida Eduard Valigura töökoha territooriumil varastatud sõidukeid (I kuriteoepisood Soomest 2014.aasta sügisel varastatud väikebuss Volkswagen Caravelle punast värvi). Kuigi Eduard Valigurale heidetakse ette 2015.aasta suvel ja oktoobris Citroen C4 Picasso VIN-koodi ja Saksamaal varastatud Volkswagen Caravelle tehnilise passi võltsimist, tuleneb kogutud tõenditest, et 2014.aasta sügisel varastatud sõiduki mootoriruumis avastati Eduard Valigura DNA jälgi, mis viitab sellele, et tema oskusi varastatud sõidukite identiteedi võltsimises kasutati kuritegelikus ühenduses pidevalt. Ka Andrus Tealasel olid kuritegelikus ühenduses omad ülesanded. Kuigi arutatavas kriminaalasjas ei süüdistata Andrus Tealast varguste toimepanemises, ei saa mööda minna sellest, et õigusabi korras Soomest saadud õigusabimaterjalidest nähtuvalt sattus ka Andrus Tealane Soome politsei huviorbiiti seoses 07.02.2015 Lahtis toimepandud väikebussi Volkswagen Transporter vargusega (4. köide tl 195 -196). Sellest tulenevalt on alust väita, et A.Tealase nagu ka Aleksei Jakovlevi ülesandeks ühenduses oli sõidukite vargustes osalemine, ühtlasi on arutatava kriminaalasja tõendite pinnalt tuvastatud, et A.Tealane täitis kuritegelikus ühenduses abilise ülesandeid. Tunnistajate X43, X2i, X40i ütlustest selgub, et Andrus Tealane oli Mart Tõnusooga asjaajamisel tihtipeale kaasas, nö Mart Tõnusoo parem käsi. Näiteks kirjeldas Andrus Tealast kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja X45 kui Mart Tõnusoo autojuhti, kes oli sõidukite registreerimisel tihti Mart Tõnusool kaasas. Samuti tuginedes süüdistatava Veiko Valtsi ütlustele, kaasati Andrus Tealane SM OÜ juhatusse, kui Veiko Valtsil oli vaja ettevõte likvideerida. Veiko Valtsi ütluste kohaselt pandi A.Tealane ettevõtte juhatuse liikmeks nö tankistina, kes ei teadnud firmast midagi ning Veiko Valts ei julgenud teda isegi saata maksuametisse tekkinud probleeme lahendama (kohtuistung protokolli lk 236). Kohtu hinnangul näitavad eelkäsitletud asjaolud, et liikmete vahel olid ülesanded jaotatud. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et kuritegeliku ühenduse olemasolu kinnitab asjaolu, et sinna kuulunud liikme huvi ei seisnud üksnes konkreetses üksikkuriteo toimepanemises, vaid tema huvi on olnud laiahaardelisem ja seotud kuritegeliku ühenduse kaugemale ulatuvate eesmärkidega. Nii sõitis Aleksei Jakovlev Soome X4it välja aitama, kui viimane peeti piiri ületamise järgselt Soomes kinni, jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt võttis Aleksei Jakovlev osa matkabussi sõidukõlbmatuks muutumise tagajärgede arutamisest koos Mart Tõnusoo ja X4iga, pidades silmas seda, et matkabuss oli kaatri varguste toimepanemise vahend, samuti avaldas Aleksei Jakovlev oma rahulolematust selle kohta, et X4 ei ole pärast

59 (68)

1-16-6452 matkabussiga vastu puud sõitmist oma jälgi hävitanud. Eeltoodu iseloomustab ilmekalt, et kuritegeliku ühenduse liikmete vahel olnud side oli nii tihe, et nad olid üksteisest sõltuvad. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et kuritegelikul ühendusel oli kindel struktuur, kus Mart Tõnusoo asus teistest liikmetest kõrgemal, koordineerides teiste liikmete tegevust ja andes neile erinevaid korraldusi ja juhiseid. Asjaolu, et Mart Tõnusoo teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega suhtluses on olnud viisakas, ei välista tema kõrgemat positsiooni. Uuritud tõendid annavad tunnistust sellest, et Mart Tõnusoo oli isikuks, kes otsustas, kust, millal ja mida varastada, kuidas varastatuga toimida, hoida, kellele turustada. Vastavalt sellele tegutsesid teised kuritegeliku ühenduse liikmed ja allusid Mart Tõnusoo korraldustele. Arutatavas kriminaalasjas inkrimineeritud vargused pandi toime Soomes ja Saksamaal, Mart Tõnusoo, kasutades oma sidemeid välismaal, edastas teistele liikmetele, kelle ülesandeks oli varguste toimepanemises osalemine, info, kust mootor- või veesõiduki vargust toime panna ja kuidas see Eestisse toimetada. Näiteks ütles tunnistaja X27 kohtuistungil antud ütlustes, et Mart Tõnusoo oli X4i . Sama leiab kinnitust jälitustoimingu protokollides sisalduvates kõnedes. Nendest selgub, kuidas Mart Tõnusoo on rahaliselt toetanud ühenduse liikmeid, koordineerinud kuritegude toimepanemist, andes teada, kus asub sõiduk, kaater vms, mida on vaja varastada või mida peab igaüks tegema liiklusõnnetuse lavastamisel (16. köide tl 85 – tõlge lk 90, 108 – tõlge 114). Kaatrite varguste toimepanemise ajal andis Mart Tõnusoo pidevalt juhiseid, kuidas Soome minna, omavahel sidet pidada, milliseid SIM-kaarte kasutada, nõudis nende pidevat v ahetamist, andis käske hävitada jälgi (16. köide tl 127- 130, tõlge 139-141). 25.09.2015 toimunud telefonikõnes käsib Mart Tõnusoo Aleksei Jakovlevil minna ruttu ARKi, kust üks inimene peale võtta ja ta Kristiinesse (18. köide tl 143 pöördel, tõlge tl 155). Aleksei Jakovlevi telefonikõnedest nähtuvalt ei ole ta vaba otsustama, kuhu ja kui pikalt ta Eestist ära läheb, vaid on sunnitud lähtuma Mart Tõnusoo plaanidest (17. köide tl 60 -61, tõlge lk 107-108). X3 ütlused (2.köide tl 129) kinnitavad, et kuigi Aleksei Jakovlev ja Mart Tõnusoo ajasid asju koos, andis käsud M. Tõnusoo ning Aleksei Jakovlev ainult täitis seda, mida M. Tõnusoo talle ütles. 10.07.2015 X15ga toimunud telefonikõnest on selgelt näha, et Aleksei Jakovlev ei otsustagi midagi, ta allub täielikult M. Tõnusoo tahtele, kuigi on sellest kõigest väga väsinud (17. köide tl 57 -59, tõlge lk 103 -105). Sama rääkis Aleksei Jakovlev 10.08.2015 X28 ga toimunud telefonikõnes (17. köide tl 78- 79, tõlge lk 138-139). Eduard Valigura on andnud ütlusi, et Mart Tõnusoo oli tema silmis autoriteetne isik, mistõttu ta täitis kõiki Mart Tõnusoo palveid ja ülesandeid. Mart Tõnusoo andis talle raha, vahel andis oma autosid kasutada, aitas tal läbi paljude tuttavate autoremonditöökodades autosid tasuta remontida (20.köide tl 40, tõlge tl 49). Seda on näha ka Eduard Valigura ja Mart Tõnusoo vahelisest suhtlusest, mille käigus andis Eduard Valigura jooksvalt M. Tõnusoole aru, kuidas edeneb varastatud sõidukite dokumentide võltsimine. Eeltoodu näitab, et kõigil ühenduse liikmetel oli kindel koht ühenduse struktuuris ja nad andsid sellest lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerimisse. Kohtupraktikas leitakse, et ülesannete jaotus toetab iseenesest juba ühenduse püsivust. Samuti on kuritegeliku ühenduse olemuslikuks tunnuseks selle liikmete asendatavus, mis tähendab seda, et ühenduse struktuur võimaldab ühenduse liikmetel vahetuda nii, et ühendus jätkab oma tegevust. Kohus märgib, et käsitletava grupeeringu puhul võib säärast vaid oletada, kuna selle eksisteerimise käigus ei ole ühenduse koosseis muutunud. Seevastu on kohus tuvastanud, et Mart Tõnusoo oli ühenduse kindel juht, kes oli võimeline vastavalt vajadusele ühenduse operatiivselt ümberstruktureerima, mõne isiku väljalangemisel teda asendama ja vajadusel kaasama täiendavaid liikmeid. 03.03.2016 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt otsustas Mart Tõnusoo seisuga 25.08.2015 (enne III kaatri varguse toimepanemist), et uute liikmete ühendusse kaasamine hetkel ei ole mõistlik (16. köide tl 111, tõlge 153). Arvestades asjaolu, et ühendusse värbas Mart Tõnusoo kriminaalse taustaga isikuid, kes ei jõudnud peale vanglast vabanemist resotsialiseeruda ja leida võimalust teenida legaalset sissetulekut, on võimalik tõsikindlalt järeldada, et Aleksei Jakovlevile või Andrus Tealasele oleks vajadusel kohe 60 (68)

1-16-6452 asendus leitud, arvestades aga Eduard Valigura poolt ühenduses täidetavate ülesannete eripära, on täiesti kindel, et tema väljalangemise puhul oleks ühendusse värvatud samade oskustega uus liige. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et kuritegelik ühendus on tegutsenud vähemalt poolteist aastat ning oli suunatud varavastaste kuritegude, põhiliselt varguste toimepanemisele. Ühenduse raames pandi toime ka kindlustuskelmused. Varavastaste kuritegude toimepanemise arvel teenitud tulu kasutati uute varguste toimepanemiseks. Nii ütles Mart Tõnusoo 25.08.2015 oma sõidukis Volkswagen Multivan r/n XXXXXX kokkusaamisel X4iga, et turvalisem oleks Soome kaatri varguse toimepanemiseks minna läbi Rootsi, see on kallim variant, kuid ta püüab (16. köide tl 111, tõlge lk 152 pöördel). Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-57-09, et Kohus on tuvastanud, et ühendus, mida Mart Tõnusoo juhtis, oli kuritegelik ühendus KarS § 255 lg 1 mõttes. Eeltoodut arvestades, on kohtu hinnangul nii Mart Tõnusoole kui Aleksei Jakovlevile, Andrus Tealasele ja Eduard Valigurale inkrimineeritud koosseisud täidetud. Samuti on kohtu hinnangul täidetud KarS § 256 ja § 255 lg 1 subjektiivne koosseis, milleks piisab kaudsest tahtlusest. Juhtides kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud erinevate varavastaste kuritegude toimepanemisele, tegutses Mart Tõnusoo eesmärgipäraselt ning ühendusse kuulunud Aleksei Jakovlev, Andrus Tealane ja Eduard Valigura olid teadlikud ühenduse eesmärkidest ja pidid tunnetama, et osalevad kuritegude toimepanemisel ühenduse liikmena, järgides ühenduses väljakujunenud käsuliini. Kohtu seisukoht kaitsjate vastuväidete osas Süüdistatava Mart Tõnusoo kaitsja oli kohtuvaidlustes seisukohal, et antud kriminaalasjas oli jälitustegevuse aeg ca 1 aasta ebaproportsionaalselt pikk. Kohtu poolt jälitustegevuseks väljastatud lubades oli alati viidatud vajadusele koguda tõendeid, mis ei ole muude vahenditega võimalik. Kaitsja taotlusel võimaldas kohus tal tutvuda kaitseaktis märgitud jälitustoimingute aluseks olevate lubade ja taotlustega. Kohus on ise ka tutvunud jälitustoimikutes sisalduvate materjalidega ja kontrollinud kriminaalasjas teostatud jälitustoimingute seaduslikkust. Kohus ei nõustu kaitsja väitega nagu oleks jälitustegevus kestnud ebaproportsionaalselt kaua. Jälitustoimingu tegemiseks loa andmisel on kohtunikud juhindunud KrMS § 1262 lg-s 1 sätestatud alustest ja järginud põhimõtet. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et kõik Soomes ja Saksamaal varastatud mootor - ja veesõidukid tagastati omanikele, sealhulgas need, mis on olnud süüdistatavate kasutuses pika aja jooksul. Varjatud jälgimise tulemusena avastati süüdistatavate poolt hoitud eelnevalt varastatud sõiduki Citroen C4 Picasso ja laaduri Avant asukoht ning need samuti tagastati seaduslikele valdajatele. Kohus ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et puudus vajadus hankida teavet jälitustegevusega hetkest, kui menetlejale oli juba teada varastatud sõidukitest ja kindlustuskelmustest ning need toimepannud isikutest. Jälitustoimingu tegemise aluseks on muu hulgas vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil. Jälitustoimikus sisalduvast materjalist nähtuvalt oli vaja jätkata jälitustoimingutega tõendite kogumist arutatavasse kriminaalasja mittepuutuvates kuriteoepisoodides, kuid millised olid tihedalt seotud sõidukite varastamise ja nende varjamisega.

61 (68)

1-16-6452 Süüdistatava Mart Tõnusoo kaitsja tõstatas küsimuse Soomes ja Saksamaal toimepandud tegude Eestis menetlemise põhjendatuses, nimelt piirab karistusseadus isikulist kehtivust KarS § 7 lg -s 1sätestatud tingimus, mille kohaselt laieneb Eesti karistusvõim välisriigis toimepandud teole üksnes siis, kui see tegu on karistatav ka selles välisriigis, kus tegu toime pandi. Soomest saadud vastuses õigusabitaotlusele on viidatud vaid 26.09.2014 kuriteoepisoodi osas Soomes kehtivale analoogsele regulatsioonile, teiste kuriteoepisoodide puhul mis tahes informatsioon puudub. Sama puudutab ka Saksamaal toimepandud väikebussi vargust. Kohus märgib, et Soomes toimepandud Volkswagen mudelit väikebusside varguste osas alustati kriminaalmenetlused, mis Pohjanmaa prokuratuuri otsuse kohaselt anti edasiseks menetlemiseks üle Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Sellest kohtu hinnangul piisab arvamaks, et teod, mille kohta on kriminaalmenetlus alustatud, on karistatavad ka toimepanemise kohas ehk Soomes. Saksamaal toimepandud väikebussi Volkswagen Multivan registreerimisnumbriga XXXXXX varguse kohta (XI episood) märgib kohus järgmist. Kohus saab KrMS § 60 lg -le 1 tuginedes tunnistada üldtuntuks sellised faktilised asjaolud, mille kohta on keskmise arusaamisega ja kogenud inimestel reeglina olemas teadmine või mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada. Saksamaa Liitvabariigi õiguse kohta annab parima ülevaate Euroopa e -õiguskeskuse portaal, mille Saksamaad puudutav lehekülg (https://e-justice.europa.eu/content_member_state_law-6-de-et.do?member=1) annab viite Saksamaa õigusvaldkonna andmebaasile ja karistusseadustiku (StGB) ingliskeelsele versioonile. Tutvudes mainitud redaktsiooniga (http://www.gesetze-iminternet.de/englisch_stgb/englisch_stgb.html#p2082), selgub, et vargus ja selle spetsialiseeritud koosseisud on sätestatud StGB 19. peatükis (jaotised 242-248c). Süüdistatava Mart Tõnusoo kaitsja asus kohtuvaidlustes seisukohale, et tunnistaja X27i ütlusi ei saa tõendina arvesse võtta, pidades silmas KrMS § 66 lg 21. Teisi sõnu on tunnistaja kohtus rääkinud asjaoludest, millised said talle teada X4i vahendusel, kusjuures X4it kui vahetut tõendiallikat kohtuistungil üle ei kuulatud. Kohus sellega ei nõustu ning leiab, et kaitsja on vääralt tõlgendanud tunnistaja X27i ütluste sisu. X27i, kes reisis 2015.aasta augustis koos X5 ja X4ga varastamiseks sobiva kaatri otsimise l, ütluste kohaselt rääkis talle X4, et tal on vaja varastada kaatreid Mardi tellimusel selleks, et need hiljem maha müüa. Kohtu arvates on tegemist KrMS § 66 lg 21 p 3 kirjeldatud erandiga, mis võimaldab tugineda tunnistaja ütlustele, kui ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tunnistaja X27i ütlustest nähtuvalt kinnitas X4 sisuliselt oma süüd kaatrite varguse toimepanemises ning edastas tunnistajale teabe, mida viimane oleks võinud kasutada tema vastu. Sellest tulenevalt ei näe kohus alust lugeda tunnistaja X27i kohtuistungil antud ütlusi lubamatuks tõendiks. Vara konfiskeerimine KarS § 831lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kriminaalasja kohtueelses menetluses võeti Andrus Tealaselt ja Aleksei Jakovlevilt ära sularaha. Isikutele esitatud süüdistusest nähtuvalt on nad toime pannud tahtlikult kuriteod, neil ei olnud legaalset sissetulekut mitme aasta jooksul, Andrus Tealase ütluste kohaselt töötas ta viimati 1984.aastal. Aleksei Jakovlevi puhul on teada, et ta vabanes 2013.aasta mais vangistuse kandmiselt, töötas P AS-s miinimumpalgaga 400 eurot. Seega on kohtu hinnangul alust äravõetud sularaha lugeda süüteoga saadud varaks, mistõttu kuuluvad rahasummas konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel. Samas leiab kohus, et ei kuulu konfiskeerimisele kohtueelses menetluses arestitud Eduard Valigurale kuuluv vara – sülearvuti FuJitsu Siemens Amilo Pi 1505 koos laadijaga, sõiduauto Volkswagen Golf, r/n XXXXXX ja sõiduauto 62 (68)

1-16-6452 Lincoln, r/n XXXXX, kuna kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et vara oleks saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Tulenevalt tunnistajate X41e ja X42 ütlustest, kasutas Eduard Valigura sõiduautot Lincoln pika aja jooksul, veelgi enam näitab maanteeameti väljatrükk, et sõidukile pandi korduvalt käsutamise keeld alates 2002.aastast (12. köide tl 143), mis viitab sellele, et sõiduk oli E.Valigura omandis ammu enne süüksarvatavate tegude toimepanemist. Sõiduauto Volkswagen Golf r/n XXXXXX kohta andis E.Valigura ütlusi, et selle auto andis talle kasutada Mart Tõnusoo, sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on tegemist üle 20 aastase sõiduautoga, mille väärtus on ilmselgelt sümboolne. KarS § 831 lg 3 võimaldab kohtul jätta vara konfiskeerimata, kui vara väärtus on vara võõrandamis - või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Arvestades sõiduki eeldatavat väärtust, ei pea kohus mõistlikuks, juhindudes eelmainitust, konfiskeerida sõiduautot. Eduard Valigural oli nii enne vahistamist kui ka pärast tema suhtes tõkendi muutmist elukohast lahkumise keelu vastu ametlik töökoht hauakivide töökojas, mis ei võimalda järeldada nagu oleks sülearvuti FuJitsu Siemens saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Eeltoodu alusel jätab kohus Eduard Valigura arestitud vara konfiskeerimata, vabastab selle aresti alt ja vara tagastatakse E.Valigurale kohtuotsuse jõustumisel. Samal alusel jätab kohus konfiskeerimata Andrus Tealase arestitud sõiduki Audi 80 r/n XXXXXX. Sõiduki väärtus on tulenevalt tehnilise passi andmetest (1991.aasta väljalase) tühine ning juhindudes KarS § 831 lg 3 sättest, on vara võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Kohtuistungil kolmanda isikuna ülekuulatud Aleksei Jakovlevi isa X1 andis ütlusi, et xxxx Tallinnas asuvast korterist äravõetud ja arestitud vara kuulub temale. Tema ütlustest aga selgub, et ta kolis korterist välja 1,5 aastat tagasi, äravõetud esemete kohta, sealhulgas kodutehnika osas ühtegi tõendit selle omandamise kohta tal esitada ei ole. Kohus ei pea usutavaks X1ile väidet, et arestitud vara kuulub temale, arvestades seejuures, et X1 ei teadnud mõningatest korterist äravõetud asjadest üldse midagi ega osanud nimetada teleri mudelit. Kohus leiab, et Aleksei Jakovlevi korteri läbiotsimisel äravõetud ja arestitud vara omanikuks tuleb lugeda Aleksei Jakovlevi ning võrreldes tema tulude suurusega ja arvestades A.Jakovlevi poolt toimepandud varavastaste kuritegude rohkust, on alust eeldada, et viidatud vara on saadud kuriteo toimepanemise arvel. Seega on alust konfiskeerida arestitud vara KarS § 832 lg 1 alusel. Kohtueelses menetluses arestiti ka sõiduauto Volkswagen Passat r/n XXXXXX, mille omanik on tehnilise passi järgi X1. Nimetatud sõiduauto kohta andis X1 selgitusi, et ostis selle 2014.aasta sügisel 3500 euro eest, kasutades lammutatud garaaži eest välja makstud kompensatsiooni – 3000 eurot. Kohus leiab, et kuigi sõiduauto Volkswagen Passat r/n XXXXXX on registreeritud kolmanda isiku X1 i nimele, oli sõiduk omandatud olulises osas Aleksei Jakovlevi kulul, arvestades asjaolu, et esiteks ei katnud lammutatud garaaži eest välja makstud summa omandatud sõiduki väärtust ja teiseks oli sõiduk soetatud 2014.aasta sügisel, mil Aleksei Jakovlev hakkas süüdistuse kohaselt järjest toime panema väikebusside vargusi. Seega esineb alus konfiskeerida nimetatud sõiduk KarS § 832 lg 2 p 1 alusel. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates Mart Tõnusoo süüastet, arvestab kohus järgmist. Mart Tõnusoo on toime pannud kokku 16 erinevat kuritegu, millistest on peaaegu kõik omandivastased teod. Lisaks sellele on 63 (68)

1-16-6452 ta juhtinud kuritegelikku ühendust, mis seadis eesmärgiks varavastaste kuritegude toimepanemise ja mille liikmed tegelesid pooleteise aasta jooksul sõidukite varguste toimepanemise, süüteo tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise ning kindlustuskelmuste toimepanemisega. Mart Tõnusoole esitatud süüdistuse maht on oluliselt suurem, võrreldes teistele süüdistatavatele esitatud süüdistusega. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et sõidukite ostu -müügi-vahendamisega seotud tegevus, mida ta on nimetanud ja millega ta tegeles aastaid, oli illegaalne. Tema elukoha xxxx, xxxx ja garaažibokside läbiotsimisel leiti hulgaliselt erinevate sõidukite registreerimistunnistusi, numbrimärke, pooleldi täidetud ostu -müügilepinguid, sealhulgas tühjad blanketid, kuhu olid pandud ostja/müüja allkirjad. Läbiotsimisel leiti samuti hulgaliselt volikirju, isikutunnistuste ja passide koopiaid, juhilubasid jne. Kõik need esemed ja asjad viitavad sellele, et Mart Tõnusoo on pika aja jooksul tegelenud sõidukite varastamisega ja varastatud sõidukite omandamise, hoidmise ja turustamisega. Mart Tõnusoo kuritegelikku käitumist kinnitab suur kogus mobiiltelefone ja sim-kaarte. Kohtu hinnangul ei ole Mart Tõnusoo käesolevast kriminaalmenetlusest ega ka varasematest karistustest õigeid järeldusi teinud, mida kinnitab muu hulgas Mart Tõnusoo enda kohtuistungil avaldatud väide nagu tema jaoks oleks sõiduki omanik iga isik, kes sõidukit müüb. Seega ei ole Mart Tõnusoo tehtut kahetsenud ning tema karistust kergendavaid/raskendavaid asjaolusid ei esine. Mart Tõnusood on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, karistusregistri andmetel on teda varem karistatud 5-l korral. Viimane kord karistati teda 13.09.2012 otsusega, mis aga ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemise jätkamist. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et eelmised karistused ei ole avaldanud Mart Tõnusoole loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et ta on asunud paranemise teele. Arvestades toimepandud varguste rohkust ja nende toimepanemise intensiivsust, kohus leiab, et Mart Tõnusoo süü on keskmisest suurem. Sellest tulenevalt ja pidades silmas karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et KarS § 199 lg 2 järgi mõistetav vangistus peab olema üle sanktsiooni keskmist määra, ülejäänud kuritegude toimpanemise eest jätab kohus mõistetava vangistuse pikkuse sanktsioonide keskmise määra piiridesse. Aleksei Jakovlevi süü on kohtu hinnangul keskmise suurusega. Ta on toime pannud kokku 8 erinevat kuritegu, olles ühtlasi kuritegeliku ühenduse liige. Ta on oma süüd tunnistanud osaliselt ning jälitusprotokollides sisalduvast telefonivestlusest selgub, et ta on kuritegusid toime pannud Mart Tõnusoo mõju all. Uuritud tõendite pinnalt saab järeldada, et Aleksei Jakovlev ei olnud varguste toimepanemise algatajaks, vaid täitis Mart Tõnusoo juhiseid ja korraldusi, mida hakkas lõpuks juba kahetsema ja oli valmis kuritegeliku ühenduse liikmelisusest lahti ütlema, sõltuvusest Mart Tõnusoost vabanema ja õigusvastasest käitumisest loobuma. Kohtulikul uurimisel ega viimases sõnas aga ei avaldanud Aleksei Jakovlev otse oma kahetsust, mistõttu ei esine tema puhul karistust kergendavaid ega raskendavais asjaolusid. Aleksei Jakovlevi on varem 4-l korral karistatud, viimane kord karistati teda varguste toimepanemise eest 31.01.2013 kohtuotsusega, karistuse kandmiselt vabastati teda ennetähtaegselt, uued teod ta pani toime küll pärast katseaja lõppemist, kuid arvestades toimepandud tegude rohkust ja Aleksei Jakovlevi isikut, leiab kohus, et eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on vangistus ainuvõimalik karistuse liik. Varguste arv ja nende toimepanemise intensiivsus tingivad nende eest karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ulatuses. KarS § 255 lg 1 järgi mõistetava vangistuse pikkuse, arvestades tema süü suurust, peab kohus võimalikuks jätta sanktsiooni alammäära lähedaseks. Ülejäänud

64 (68)

1-16-6452 kuritegude toimpanemise eest jätab kohus mõistetava vangistuse pikkuse sanktsioonide alammäära piiridesse. Andrus Tealase süüastet hinnates, leiab kohus, et arutatavas kriminaalasjas temale esitatud süüdistise pinnalt ei ole tema süü väga suur. Ta kuulus kuritegelikku ühendusse ja pani toime ühe teo, täites Mart Tõnusoo korraldusi. Samas ei saa mööda minna asjaolust, et Andrus Tealase kohta on kohtusse pöördunud Austria prokuratuur seoses süüdistatava poolt Austrias toime pandud vargusega, samuti Soome õigusabimaterjalidest nähtuvalt pani Andrus Tealane ka seal toime varavastased süüteod. Käesolevas kriminaalmenetluses ei esine Andrus Tealase puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Andrus Tealast on varem kriminaalkorras karistatud, kuid karistused on kustunud, teda tuleb lugeda varem karistamata isikuks. Andrus Tealasel puudub kindel elukoht, ta ei ole ametlikult töötanud alates 1984.aastast ning tema ütlustest nähtuvalt puudus tal alaline sissetulek. Viidatud asjaolud välistavad tema karistamise rahalise karistusega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistetava karistuse liigiks saab olla vaid vangistus. Arvestades seda, et Andrus Tealane on toime pannud esimese astme kuriteo, tal puudub kindel elukoht ja ei esine karistust kergendavaid/raskendavaid asjaolusid, on kohus seisukohal, et ta on vabaduses olles jätkuvalt ohuks õiguskorrale ning kohus ei usu, et A. Tealane suudaks ka nüüd oma elu jätkata ilma süütegusid toime panemata, mistõttu on välistatud karistusest tingimuslik vabastamine ning tema suhtes on vaja kohaldada vangistust, mis jääb mõlema kuriteo puhul sanktsiooni alammäära piiridesse. Eduard Valigura süü raskust hinnates, märgib kohus, et see on keskmisest väiksem. Ta on olnud kuritegeliku ühenduse struktuuris madalamal positsioonil, täites Mart Tõnusoo korraldusel teatud osa. Kohtulikul uurimisel ta on avaldanud kahetsust, mille siiruses ei ole kohtul alust kahelda. Eduard Valigura on peale tema suhtes tõkendi muutmist kergemaliigilise tõkendi vastu ilmunud korralikult kohtuistungitele, leidis uue töökoha, sellise käitumisega on E. Valigura kinnitanud oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad. Eduard Valigural ei ole kehtivaid karistusi, tal on olemas kindel elu- ja töökoht ja sissetulek. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus prokuröri karistuse ettepanekuga ning leiab, et E.Valigura puhul on karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid saavutavad vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Arvestades E. Valigura süü raskust, leiab kohus, et mõistetava vangistu se pikkus võib olla sanktsiooni alammäära lähedane. Priit Villemson on toime pannud kolm vargust, mis on teise astme kuritegu. Võrreldes teistele süüdistatavatele esitatud süüdistusega, on temale esitatud süüdistuse maht oluliselt väiksem, kuid raskuse poolest on see keskmine. Kohus on tuvastanud, et ta on vargused toime pannud kaastäideviimise vormis, olles kaatrite varguse tellijaks, mistõttu tema osalust tuleb lugeda kaalukaks. Arvestades kriminaalasja tehiolusid, järeldab kohus, et Priit Villemsonile inkrimineeritud kuriteod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul eripreventiivseid eesmärke silmas pidades otstarbekaks valida mõistetava karistuse liigiks vangistus. Arvestades süüdistuse mahtu, mõistab kohus talle karistuseks vangistuse sanktsiooni keskmises määras. Priit Villemsoni varasemad karistused on kustunud. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht. Karistust kergendavaid/raskendavaid asjaolusid Priit Villemsoni puhul ei ole tuvastatud. Lähtuvalt P.Villemsoni süü suurusest, karistuse üld - ja eripreventiivsetest eesmärkidest ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, on kohus seisukohal, et mõistetava vangistuse võib jätta tema suhtes tingimisi kohaldamata KarS § 73 sätete alusel. 65 (68)

1-16-6452 Veiko Valtsile esitatud süüdistuse maht on samuti väiksem, võrreldes teiste süüdistatavatega. Tema puhul on kohus samuti tuvastanud, et ta oli kaatrite varguse tellijaks, mistõttu tema osalust tuleb samuti lugeda kaalukaks. Sarnaselt Priit Villemsoniga, pidades silmas nende tegutsemise eesmärki, võib järeldada, et inkrimineeritud kuriteod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid V.Valtsi puhul ei esine. Veiko Valtsil on olemas kindel elu- ja töökoht, varasemad karistused on kustunud. Kohus leiab, et eripreventsiooni aspektis ei ole otstarbekas pöörata mõistetavat vangustust täitmisele, vaid Veiko Valtsi karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 alusel on võimalik. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, kaitsjatasud, ekspertiisitasud ja muud kriminaalmenetluses tekkinud kulud. Kohus leiab, et ekspertiisi teostamise kulud tuleb välja mõista proportsionaalselt teo toime pannud isikute arvule. Kuna väljamõistmisele kuuluvad kulud moodustavad kokku küllaltki suure summa, leiab kohus, et nende tasumine korraga käiks süüdistatavatele üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata tasumiseks KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul.

Julia Vernikova kohtunik

Kristina Kams rahvakohtunik

Õie Havi rahvakohtunik

Tallinna Ringkonnakohus 22. augustil 2018.a otsustas: Harju Maakohtu otsus 12.märtsist 2018 Mart Tõnusoo, Andrus Tealase, Aleksei Jakovlevi, Eduard Valigura, Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi suhtes tühistada osaliselt ja nimelt:

1-16-6452

1-16-6452

Riigikohtu kriminaalkolleegium 21. veebruaril 2019.a otsustas:

68 (68)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.