Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
05.03.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-10252
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Viktor Povarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
viibimiskoht Viru Vangla
isikukood
36903082215,
Karistuse kandmise algus 03.10.2016 ja lõpp 30.03.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg
14.02.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta VIKTOR POVAROV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Viktor Povarovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Povarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 01.12.2016 otsusega tunnistati Viktor Povarov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.10.2016.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Viktor Povarovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, et minna kalamehena tööle xxxx, kuid ta saaks ka xxxx tööd keevitajana, on keevitajana ka varem töötanud. Selgitab, et pidupäevadel ja nädalavahetustel tarbis alkoholi, kuid ei ole kunagi kodus alkoholi tarbinud. Tema ema viibis psühhiaatriahaiglas ravil, mistõttu ei peaks tema juttu uskuma. Sai vanglas ravi alkoholiprobleemide tõttu, narkootikume ei tarvita ning on vanglas vestelnud ka psühhiaatriga. On nõus, et talle määratakse erinevad kontrollnõuded. Vabaduses sai samuti alkoholiravi ja siis üldse ei tarbinud alkoholi. Vanematega läbisaamine on normaalne, suhtlevad telefoni teel. Teadvustab, et kõik on korras, kui ta alkoholi ei tarvita. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõik kuriteod on isikuvastased ja toime pandud alkoholijoobes olles. Isik keeldub täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavatest tegevusetest, kuid muus osas käitumisega probleeme ei ole olnud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel alaline elukoht oma vanemate korteris koos vanematega, kus elas ka enne vangistust, kuid kus pani vanemate vastu toime isikuvastase kuriteo, mille eest hetkel karistust kannab. Vanemad on küll andnud oma nõusoleku poja elama asumiseks nende juurde, kuid nad on avaldanud, et tülid pojaga tekkisid seetõttu, et vanemad ei lasknud poega korterisse, kui poeg oli purjus. Seega on tegemist probleemse elukohaga isikule. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek. Enne vangistust oli isik töötu ja elas vanemate pensionist. Isiku majanduslik toimetulemise oskus on minimaalne, kuna ta on alates 2007. aastast olnud töötu ja teinud mitteametlikult juhutöid. Samuti ei näe isik mõtet Töötukassas arvel olemisel. Kuigi vanemad on poega vangistuse jooksul materiaalselt toetanud ja lubanud toetada ka vabanemisel, on isikul tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 2400 eurot, mis mõjutab majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Kinnipeetaval on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Vabaduses on isik korduvalt läbinud alkoholivastase ravi, kuid tulemusteta. Kinnipeetav on joobes olles kergesti ärrituv ning võib
käituda agressiivselt, mistõttu püsib oht, et isik taas alkoholi kuritarvitanuna ja ärritununa paneb toime isikuvastase süüteo. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei ole kohus veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Isik on ka varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viktor Povarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.