Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edgar Igitovi poolt 04.02.2018 koostatud kaebusest nähtub, et 19.12.2017 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses mõisteti temalt välja menetluskulud summas 1887 eurot. Venekeelse tõlke otsusest sai ta kätte 30.01.2018 ning ta soovib vaidlustada kohtuotsust menetluskulude osas. Sugulased ei saa teda materiaalselt aidata. Ta on terve aasta vanglas, kus ta töötada ei saa. Kui ta vanglast vabaneb, peab ta otsima tööd, kuid see on tema §-i tõttu raske. Seetõttu on tal raske maksta sellist suurt summat. Ta palub tühistada Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.12.2017 otsus osas, millega temalt mõisteti välja menetluskulud summas 1887 eurot ning viidates KrMS § 180 lõikele 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus märgib, et Viru Maakohtu 19.12.2017 kohtuotsus nr 1-17-8257 on tehtud kokkuleppemenetluses, Edgar Igitov ja tema kaitsja on allkirjastanud 13.12.2017 kokkuleppe, nõustudes ühtlasi 1887 euro suuruse menetluskulu väljamõistmisega. Süüdistatav ja tema kaitsja jäid kokkuleppe juurde ka 13.12.2017 toimunud kohtuistungil. Tartu Ringkonnakohus on 09.01.2018 kohtumääruses nr 1-17-8257 leidnud, et apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis tsiviilhagisid rahuldades (või ka süüdistatavalt menetluskulu hüvitist välja mõistes) rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole E. Igitovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega tsiviilhagides esitatud nõuete (ega menetluskulu) katteks välja mõistetud summade suurust vaidlustada. Kohus selgitab, et KrMS § 180 lõikele 3 tuginedes võib kohus menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates jätta osa menetluskulusid riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuid nimetatud säte kuulub kohaldamisele üksnes kohtuotsuse tegemisel, mitte jõustunud kohtuotsuse täitmise staadiumis. Käesolevaks ajaks on Edgar Igitovi suhtes tehtud kohtuotsus jõustunud ning kohtul puudub võimalus KrMS § 180 lõikele 3 tuginedes otsusega välja mõistetud menetluskulude suuruse muutmiseks või osaliselt nende riigi kanda jätmiseks. 14.01.2018 on Edgar Igitov esitanud Tartu Ringkonnakohtule taotluse, milles palub võimaldada tal väljamõistetud summad tasuda ühe aasta jooksul, sest ta viibib vanglas ning tal puudub lähiajal võimalus tasumiseks. Kohus märgib, et KrMS § 424 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Samas leiab kohus, et Edgar Igitov on oma 04.02.2018 koostatud kaebusega, milles ta taotleb jätta osa menetluskulusid riigi kanda, loobunud 14.01.2018 taotlusest võimaldada menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul, sest 04.02.2018 koostatud kaebuses leiab ta, et tal ei teki üldse lähiajal võimalust menetluskulude tasumiseks, seda ka mitte pärast vangistusest vabanemist. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine või ositi tasumise võimaldamine. Tartu Ringkonnakohus on Edgar Igitovi 04.02.2018 kaebuse edastamisel Viru Maakohtule viidanud KrMS §-le 418, mille lg 1 sätestab, et süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud

täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. Eelpool nimetatud menetluskulude sissenõudmisest loobumise alustest võiks käesoleval juhul kohalduda ainult KrMS § 418 lg 1 p 2, mille kohaselt võib menetluskulude sissenõudmisest loobuda kui menetluskulude sissenõudmine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist. Samas märgib kohus, et resotsialiseerumise ohustamise all on silmas peetud asjaolusid, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks kohtuotsuse jõustumise järgselt või mis on uute asjaoludena ilmnenud alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Edgar Igitov teadis kokkuleppe allkirjastamisel, et kokkuleppe kinnitamisel mõistab kohus temalt kohtuotsusega välja menetluskulud summas 1887 eurot ning et tal tuleb kanda karistust vanglas. Seega ei saa lugeda tema poolt esitatud asjaolusid, milleks on vangistuses viibimine ning see, et tema §-iga on tal raske pärast vangistust tööd leida, sellisteks, mis on saanud süüdimõistetule või kohtule teatavaks alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Eeltoodust tulenevalt ei too nimetatud asjaolude esinemine kaasa osade menetluskulude sissenõudmisest loobumist. Kohus juhindus määrust koostades KrMS §-dest 385, 387, 418, 423, 424 ja 432. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.