Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-1007
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 16. jaanuari 2018 määrus, millega jäeti I.A. karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.A. (isikukood XXX), määruskaebus
Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 16. jaanuari 2018 määrus, millega I.A. jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektrooniliselt vabastamata Harju Maakohtu 18. veebruari 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
I.A. vabastamise käesoleval ajal välistavad tema isik, toimepandud kuriteo raskus ja käitumine karistuse kandmise ajal. I.A. kannab liitkaristust mõrva, avaliku korra raske rikkumise, varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimase kuriteo pani ta toime kinnipidamisasutuses. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal näitab, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. I.A. l on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui ta ei suuda vangistuses korrale alluda, siis ei suuda ta seda nähtavasti teha ka vabaduses ning seab ohtu ühiskonnaliikmed. I.A. õigusvastast käitumist on põhjustanud alkoholisõltuvus ja düssotsiaalne isiksusehäire. Tema tervislikku seisundit ei ole võimalik ravida, ent on võimalik ravimite ja psühhoteraapiaga kontrolli all hoida. Viimase paari aasta vältel on kinnipeetava tervislik seisund paranenud ja pärast õige ravi leidmist ei ole uusi rikkumisi toimunud. Sellest ajast ei saa siiski teha järeldust, kas I.A. suudab toime tulla vabaduses ees ootava elukorraldusega. Tema isiklikust toimikust nähtub, et ta on psühhiaatrilise toetusravi omal algatusel lõpetanud ning siis on käitumine taas probleeme põhjustanud. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel ei vastaks ka tema kuriteo raskusele. Isiku, kes on korduvalt kandnud karistusena vangistust ning paneb seejärel toime uued kuriteod, mh mõrva, vabastamine 5 aastat enne karistusaja lõppu, ei ole põhjendatud.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.