1-13-11198
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.01.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-13-11198
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid Sergei Prošini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Sergei Prošin (36606050283; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
09.01.2018.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
prokurörile,
Vangla
Lääne-Harju
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 29.12.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Prošini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 14.03.2014.a kohtuotsusega tunnistati Sergei Prošin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ka karistati teda 9-aastase vangistusega. Ringkonnakohtu 29.10.2014.a otsusega jäeti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus muutmata. Karistuse kandmise algus oli 29.06.2013.a ja lõpp on 29.06.2022.a. Sergei Prošini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Vangistuse ajal on töötanud, osales riigikeele õppes, kinnipeetavale on antud luba kuni vanglast vabanemiseni järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Sergei Prošini kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et Sergei Prošinil on lähedastest isikutest elukaaslane ja ema. Isik esitas enda vabanemisjärgseks elukohaks Xxxx, kus ta elas ka enne vanglasse sattumist. 09.11.2017 teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse eelpool nimetatud aadressile. Antud aadressil elavad isiku elukaaslane ja nende 3 ühist last. Eluaseme omanik on OÜ Xxxx. OÜ Xxxx juhatuse liige andis kirjaliku nõusoleku toetamaks Sergei Prošini vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist nimetatud aadressile. Elukaaslane ja täisealine poeg andsid samuti kirjaliku nõusoleku toetamaks Sergei Prošini vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist eelpool nimetatud aadressile. Teostatud elukoha kontroll kinnitas, et elukoht vastab elektroonilise
järelevalve nõuetele. Sergei Prošinil on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla võimalik jätkata töötamist laotöölisena ettevõttes OÜ Xxxx. Seda kinnitas 13.11.2017.a kriminaalhooldusametnikuga toimunud telefonivestluses Xxxx OÜ juhatuse liige. Sergei Prošin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Sergei Prošini vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Sergei Prošini võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Prošini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning kannab seega esimest vangistust. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 4 aastat ja 7 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Sergei Prošini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Sergei Prošinile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 8 %, mis on madal näitaja. Pärast vabanemist on Sergei Prošinil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Sergei Prošin, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises
elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.