Kohtulahend

Sergei Prošini kasutuses. Nimetatud sõiduauto on Harju Maakohtu 19.11.2013.a. määrusega arestitud ja asub asub parklas Politsei-ja Piirivalveameti logistikabüroos, aadressil Süsta 15 Tallinn. Sõiduauto keskmine müügihind on 28 175 eurot.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse kohtuotsusega.

poolel

on

võimalik

kohtus

tutvuda

Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 07.04.2014.a.

Asjaolud ja menetluse käik: Sergei Prošin ́ile esitatakse käesolevas kriminaalasjas süüdistus selles, et tema pani ajavahemikul 2013.a. veebruarist kuni 29.06.2013.a. Harjumaal korduvalt toime suures koguses narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku käitlemise – suures koguses narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise – alljärgnevalt: 1) Eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval 2013.a. veebruaris või märtsis pöördus XXX Sergei Prošin ́i poole sooviga omandada viimaselt suures koguses narkootilist ainet fentanüüli. Sergei Prošin ja XXX leppisid omavahel kokku viimase poolt tellitava narkootilise aine kogustes ja hinnas ning fentanüüli Sergei Prošin ́ilt XXX üleandmise asjaoludes. Narkootilise aine üleandmine pidi nendevahelise kokkuleppe kohaselt toimuma eelkõige peidikute kaudu, kuid vajadusel ka käest kätte. Sel eesmärgil näitas Sergei Prošin XXX eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ette Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tooma teel paikneva peidiku asukoha. Nimetatud peidikusse pidi Sergei Prošin XXX edasiandmise eesmärgil toimetama eraldi kokkulepitud tähtaegadeks suures koguses narkootilist ainet – igal korral umbes 20 grammi fentanüüli. Narkootilise aine Sergei Prošin ́i poolt peidikutesse panemise ning XXX poolt selle vastavatest peidikutest äravõtmise täpne aeg ja edasiantava fentanüüli kogus kooskõlastati kohtumistel Sergei Prošin`i ja XXX vahel igal korral eraldi. Kirjeldatud viisil – enamasti Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tooma teel asuva peidiku kaudu, harvemini ka otse käest kätte – andis Sergei Prošin ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. XXX ebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet – kokku ligikaudu 400 grammi fentanüüli. XXX ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. edasi antud narkootilise aine Sergei Prošin ise eelnevalt ebaseaduslikult omandas tuvastamata isikult. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. Sergei Prošin`ilt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest – kokku ligikaudu 400 grammist fentanüülist – müüs XXX suurema osa ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. 27.06.2013.a. aiandusühistus XXX, aadressil XXX Narva, asuvas suvilas teostatud läbiotsimise käigus leiti XXX kuuluvast õlakotist ühest eraldi pakendist suures koguses narkootilist ainet – 2,77 grammi fentanüüli, mis sisaldab 0,15 grammi puhast fentanüüli. Ka nimetatud narkootilise aine oli XXX ülalkirjeldatud asjaoludel ebaseaduslikult omandanud Sergei Prošin`ilt 2013.a. juuni alguses. 2) Eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata kuupäeval enne 25.06.2013.a. omandas Sergei Prošin tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 15,65 grammi fentanüüli, mis sisaldab 0,95 grammi puhast fentanüüli. Seejärel Sergei Prošin ebaseaduslikult valdas nimetatud suures koguses narkootilist ainet fentanüüli kuni 25.06.2013.a., hoides seda eeluurimisel tuvastamata kohas.

25.06.2013.a. andis Sergei Prošin Harjumaal Saku vallas Männiku külas Männiku tee ja Tooma tee ristmiku läheduses asuvas parklas XXX ebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet – 15,65 grammi fentanüüli, mis sisaldab 0,95 grammi puhast fentanüüli. Nimetatud kogus narkootilist ainet leiti ja võeti ära 27.06.2013.a. aiandusühistus XXX, aadressil XXX Narva, asuvas suvilas teostatud läbiotsimise käigus XXX kuuluvast õlakotist. 3) Eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal enne 29.06.2013.a. kella 18:40 omandas Sergei Prošin tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 8,12 grammi fentanüüli, mis sisaldab 0,37 grammi puhast fentanüüli. Seejärel Sergei Prošin ebaseaduslikult valdas nimetatud suures koguses narkootilist ainet fentanüüli kuni 29.06.2013.a. kella 18:40ni, hoides seda eeluurimisel tuvastamata kohas. Vastavalt eelnevale kokkuleppele XXX püüdis Sergei Prošin 29.06.2013.a. kella 18:40 ajal kõnealust suurt kogust narkootilist ainet – 8,12 grammi fentanüüli, mis sisaldab 0,37 grammi puhast fentanüüli – Harjumaal Saku vallas Männiku külas Männiku tee ja Tooma tee ristmiku läheduses asuvas parklas ebaseaduslikult edasi anda XXX. Kuriteo matkimise käigus pidasid Keskkriminaalpolitsei ametnikud Sergei Prošin`i fentanüüli üleandmise ajal kinni, mistõttu narkootilise aine ebaseaduslik edasiandmine XXX jäi Sergei Prošin`i poolt lõpule viimata ja nimetatud osateo näol on tegemist kuriteo katsega. Vahetult kinnipidamise järel teostati narkootilise aine üleandmise kohas sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära pakend 8,12 grammi fentanüüliga, mis sisaldab 0,37 grammi puhast fentanüüli. Fentanüül kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,002 grammist (2 milligrammist) fentanüülist puhta ainena. Oma tegevusega pani Sergei Prošin korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise korduvalt, s.o. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on osaliselt põhjendatud – selles ulatuses, milles Sergei Prošin tunnistab oma süüd ja nimelt ei vaidlusta nad 29.06.2013.a. episoodi, kuid seonduvalt sellega tuleb süüdistus ümber kvalifitseerida Kars§ 184 lg.1 järgi, kuivõrd kinnipidamisel oli ära võetud kõigest 8,12 grammi fentanüüli. Ka ei vaidle kaitsja vastu selles osas esitatud kirjalikele tõendile. Samas on täielikult tõendamata ülejäänud episoodid ning

need baseeruvad üksnes XXX ütlustele ning on ilmne, et selliste ütlustega soovis ta kergendada oma olukorda. Samal positsioonil oli ka süüdistatav Sergei Prošin. Kohtulikes vaidlustes prokurör korrigeeris uuritud tõendite pinnalt süüdistust ja nimelt süüdistatakse Sergei Prošinit selles, et ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. andis ta – enamasti Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tooma teel asuva peidiku kaudu, harvemini ka otse käest kätte – XXX ebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet – kokku ligikaudu 400 grammi fentanüüli. XXX ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. edasi antud narkootilise aine Sergei Prošin ise eelnevalt ebaseaduslikult omandas tuvastamata isikult. Nimetatud süüdistuse punkt kuulub korrigeerimisele, vastavalt XXX poolt kohtus antud ütlustele. Enda sõnul ostis XXX Prošinilt alati 10-15 grammi, maksimaalselt 20 grammi. Siinkohal on küllaldaselt alust tõlgendada XXX ütluste alusel mitte päris konkreetselt määratletud igakordsete koguste suurust Prošini kasuks. Seega on küllaldaselt alust väita, et Sergei Prošin andis XXX igal korral ebaseaduslikult edasi vähemalt 10 grammi fentanüülipulbrit. Igal korral sisaldas edasiantav fentanüülipulber vaieldamatult suures koguses fentanüüli. Antud kriminaalasjas reaalselt ära võetud fentanüüli kogused, milliseid Prošin käitles ja nende koguste puhta aine kontsentratsioon ja hulk, mis ületab sadades kordades fentanüüli suure koguse alampiiri, annavad aluse lugeda kõiki Sergei Prošini poolt XXX edasi antud narkootilise aine koguseid suurteks kogusteks. Samuti on XXX kohtus väitnud, et kokku sai ta ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. Prošinilt narkootilist ainet 15-20 korda. Seega on küllaldaselt alust väita, et Sergei Prošin andis ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. XXX fentanüüli ebaseaduslikult edasi vähemalt 15 korda. Seega on prokuröri hinnangul küllaldaselt alust süüdistada Sergei Prošinit selles, et ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. andis ta – enamasti Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tooma teel asuva peidiku kaudu, harvemini ka otse käest kätte – XXX ebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 15 korral kokku vähemalt 150 grammi fentanüüli. XXX ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 18.06.2013.a. edasi antud narkootilise aine Sergei Prošin ise eelnevalt ebaseaduslikult omandas tuvastamata isikult. Samuti 27.06.2013.a. aiandusühistus XXX, aadressil XXX Narva, asuvas suvilas teostatud läbiotsimise käigus leiti XXX kuuluvast õlakotist ühest eraldi pakendist suures koguses narkootilist ainet – 2,77 grammi fentanüüli, mis sisaldab 0,15 grammi puhast fentanüüli. Ka nimetatud narkootilise aine oli XXX süüdistuse kohaselt ebaseaduslikult omandanud Sergei Prošin`ilt 2013.a. juuni alguses. Selles osas kuulub süüdistus samuti korrigeerimisele Sergei Prošini kasuks, kuna XXX ei olnud kohtus päris kindel selles, et ta oli kõnealuse narkootilise aine omandanud Sergei Prošinilt. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära süüdistatavate ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Sergei Prošin süü KarS 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti. Sergei Prošin andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunnistab oma süüd 29.06.2013.a. episoodis, kuid kuulanud ära süüdistatava selgitused, kujunes kohtul arusaam, et sisuliselt eitab Sergei Poršin ka seda episoodi, kuid tema poolt valitud kaitsetaktika ei ole väga õnnestunud ning usutav. Oma ütlustega üritas Porošin pigem kujundada kohtu jaoks

arusaama, et pigem on Prošin ise kannatanu, kes on õnnetult politseile ette „söödetud“. Ja nimelt rääkis siis Sergei Pošin järgnevat. XXX tutvus ta juhuslikult 07.06.2013.a. Ülemiste keskuses kaupluses Zoo, kus XXX tundis müüjalt huvi akvaariumite vastu. Prošin kuulis seda juhuslikult pealt ja pakkus hetk hiljem oma teeneid XXX, kes olevat soovinud enesele koju akvaariumi muretseda. Seejärel sõitsid XXX ja Prošin viimase laste elukohta (XXX), kus Prošin näitas XXX keldris oma akvaariume. Üks sobinudki XXX. Prošin koostas eelarve, andis XXX oma visiitkaardi koos telefoninumbriga. XXX pidi helistama, kuid ei helistanudki. 21.06.2013.a. kohtunud Prošin ja XXX uuesti juhuslikult Sansibari baaris. Prošin oli enese sõnul selle XXX seonduva akvaariumiloo juba unustanud. XXX ütles, et akvaariumi osas on kõik jõus, ta magab välja ning järgmisel päeval kohtub Prošiniga. 22.06.2013.a. XXX ja Prošin viimase sõnul kohtusidki. Läksid jälle keldrisse. Prošinil olnud selle akvaariumiga (mööbliga profiakvaarium) kõik juba valmis tehtud. Prošin pakkus ka eelarvet – 900 eurot akvaarium, 600 eurot seadmed, 400 eurot töö, 390 eurot akvaariumi võimaliku kojuviimise eest. XXX andis 790 eurot avansiks, kuna kogu raha tal ei olnud. Ühtlasi ütles XXX, et jätab ühe paki selle garantiiks, et toob järgmisel korral ülejäänud raha. XXX sõnul olnud pakendis narkootikumid. Prošin ei tahtnud enese sõnul algul pakki võtta ja oli arusaamatuses. Siis üteles Prošin XXX, et kuhu paned, sealt ka ise võtad. XXX panigi paki riita puude vahele. Järgmisel korral pidid Prošin ja XXX kohtuma 29.06.2013.a., mil XXX pidi tulema akvaariumi eest raha tooma ja oma pakki ära viima. Kuni 29.06.2013.a. seisiski see pakk seal puuriidas. Kella seitsmeks õhtul pidi XXX tulema aadressile Tedre tee 2e. Sel päeval nägi ta mööda sõites parklas XXX. Nad kohtusid. Prošin sai XXX aru, et viimane tahab oma pakki saada, kusjuures mitte tervet pakki, vaid väidetavaid narkootilisi aineid sellest pakist. Seejärel jäi XXX ootama, Prošin aga sõitis aadressile Tedre tee 2, tegi paki lahti, võttis sealt 2 pabernutsakut, pani endale taskusse, sõitis tagasi parklasse, kus XXX ootas ja andis viimasele üle ühe pabernutsaku kahest kaasavõetust. Seejärel tuli politsei. Selline verisoon ei ole aga kohtule usutav, see on ebaloogiline, täis vastuolusid ning ei haaku vähimalgi määral kriminaalmenetluses kogutud teiste tõenditega. XXX kohtus antud ütlustest nähtub, et XXX tutvus Sergei Prošiniga umbes pool aastat enne enda kinnipidamist just sel eesmärgil, et Prošinilt fentanüüli osta. XXX sai oma suhtlusringkonnas kelleltki teada, et Sergei Prošinilt on võimalik fentanüüli saada. Poole aasta jooksul, kui nad olid tuttavad, ostis XXX Prošinilt fentanüüli küllaltki tihti – sõltuvalt asjaoludest kord nädalas või 2-3 korda kuus. Alati ostis XXX Prošinilt 10-15 grammi, maksimaalselt 20 grammi. Vahel võis olla ka 23-25 grammi, see sõltus sellest, kui palju XXX oli raha. Ühe grammi hinnaks oli 65-80 eurot. Fentanüüli andis Prošin XXX`ile üle peidiku kaudu. Alguses asus konkreetne peidik ühe puu all raudtee ääres. Peidiku asukoha valisid Prošin ja XXX koos. Raha peidikutest võetud narkootilise aine eest maksis XXX alati Prošinile. Hiljem andis Prošin XXX narkootilist ainet vahel ka käest kätte. Aine eest tasumisel tekkisid XXX probleemid, mitte alati ei maksnud ta Prošinile kohe, mõnikord andis raha hiljem. Vahel oli nii, et XXX andis Prošinile nii palju raha, kui tal oli ja Prošin andis nii palju narkootilist ainet, kui tal oli ning pärast XXX maksis juurde. XXX ja Prošin omavahel telefoni teel ei suhelnud, nad ei teadnud teineteise telefoninumbreid, pärisnimesid ega elukohti. Kohtumised olid kokku lepitud iga nädal (esmaspäeval-teisipäeval) Ülemiste bensiinijaamas. Vahepeal oli juhuseid, kui Prošinil ei olnud ainet anda. Üks pikem selline periood võis olla isegi 3 nädalat. Kokku sai XXX oma sõnul Prošinilt narkootilist ainet 15-20 korda, orienteeruvalt 3 korda kuus. Narkootiline aine oli alati minigripp kotikeses, mis oli mässitud kahte paberisse, millest välimise XXX ära viskas. Aine üleandmisel tuli alati välimine paber ära visata, et ei jääks DNA jälgi. 25.06.2013.a. sai XXX Prošinilt peidiku kaudu pakendi 15 grammi fentanüüliga, mis temalt Narvas läbiotsimisel ära võeti. Narvas

võeti XXX ära veel üks väiksem pakend, milles oli üle 2 grammi fentanüüli. See narkootiline aine oli XXXl kotis juba varasemast ajast ja ta ei ole kindel, kas sai selle aine Prošinilt või mitte. 24.06.2013.a. (päev enne seda, kui XXX sai Prošinilt peidiku kaudu üle 15 grammi fentanüüli) XXX ja Prošin kohtusid ning leppisid järgmise kohtumise kokku laupäevaks, 29.06.2013.a. Sel päeval pidi XXX saama Prošinilt veel ainet ja tooma ära raha eelmise 15 grammi eest. 29.06.2013.a. pidi XXX vastavalt varasemale kokkuleppele (isikud kohtusid XXX sõnul viimati enne tema kinnipidamist Narvas) saama Prošinilt tavalisest kogusest rohkem ainet, kuna neil oli jutt, et Prošin sõidab ära. 29.06.2013.a. kella kuue paiku läks XXX Männikule kokkulepitud parklasse raudtee äärde ja jäi ootama. Peagi tuli Prošin oma Mercedesega. Fentanüüli Prošinil kaasas ei olnud. Aga ta lubas ära käia ja tuua. XXX omakorda lubas siis raha ära anda. Prošin sõitis mööda Tooma teed minema, et fentanüüli tuua (Prošin ise oli öelnud, et 8 grammi), XXX jäi ootama. 10-15 minuti pärast tuli Prošin tagasi parklasse ja andis XXX pakikese, mis oli mässitud tualettpaberisse või salvrätikusse. Prošin ütles, et seal pakikese sees on 8 grammi. XXX pidi Prošinile andma raha eelmisel korral saadud 15 grammi fentanüüli eest ja maksma ka uue saadava koguse eest nii palju, kui saab. Pärast seda, kui Prošin oli andnud XXX pakikese, tuli politsei. XXX viskas pakikese maha. Situatsioonides, kus on ainult n.ö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang ehk teisisõnu - hinnata argumente kogumis. Nii Poršin kui tema kaitsja väitsid, et XXX ütlused on kantud soovist oma vastutuse kergendamiseks ning ta süüstab Poršinit üksnes seetõttu, et saavutada endale soodsam karistus. Kohtu hinnangul ei ole selline järeldus usutav. Asjaolu, et XXX nõustus enda huvides koostööks politseiga, et muuda tema ütlusi veel ebausaldusväärseteks. Vähe tähtis pole ka asjaolu, et XXX pole mitte kunagi poole sõnagagi rääkinud soovist soetada endale akvaariumi. Kohtu jaoks oleksid sellised ütlused ka ebausutavad, kuivõrd XXX ütlustest nähtuvalt on tegu kõike muud kui loomasõbraliku inimesega. Pigem on tegemist poolrändava eluviisiga (vabadus-vangla-vabadus) ja pidevas rahahädas oleva narkodiileriga, kellele suure tõenäosusega ei tule mõttessegi soetada endale ühtäkki kallis profiakvaarium ning hakata kalu pidama. Prošin tuli aga selle versiooniga esmakordselt lagedale alles peale XXX ülekuulamist, võttes nii prokurörilt kui ka kohtult võimaluse selles osas ka XXX täpsustavate küsimuste esitamise võimaluse. Kas Prošin ise XXX ülekuulamisel oli vait ning tal polnud mitte mingisuguseid küsimusi XXX ei akvaariumi kohta ega väidetavalt tema puuriita jäetud pakiga seonduvalt. Sergei Prošin keeldus kohtueelsel uurimisel temale esitatud kahtlustuses ütluste andmisest. Viimasel kahtlustatavana ülekuulamisel 07.11.2013.a. tunnistas Sergei Prošin end süüdi 29.06.2013.a. toimepandud kuriteos, s.o. 8,12 grammi fentanüülipulbri, mis sisaldas 0,37 grammi puhast fentanüüli, ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja XXX edasiandmises. Mingeid sisulisi ütlusi kõnealuse kuriteo asjaolude kohta isik ei andnud. Kuigi kaitsja väitis, et Prošin kasutas oma õigust mitte anda ütlusi, siis selline õigus kahtlustataval (süüdistataval) loomulikult on, kuid kindlasti ei ole usutav, et isik, kes on kuude viisi vahi all kahtlustatuna raskete narkokuritegude toimepanemises, keeldub ütluste andmisest ja vaikib kangekaelselt sellistest asjaoludest, mis teda igati õigustama (või vähemalt tema süüd paljukordselt kergendama) peaksid. Samuti on kohtupraktikas kinnistunud, et kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab

ta kas ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse (oma versiooni) kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-104-05). Prošini viimane võimalus akvaarimiversiooni kontrollimiseks oli Smordini ülekuulamise ajal, kuid ta jättis selle kasutamata. Pigem kujunes kohtul arusaam, et Prošin ootas kannatlikult kõigi tõendite uurimist ning kuna tema ütluste andmine toimus viimasena, oli tal piisavalt aega oma kaitseveriooni väljatöötamiseks, mis nagu kohus eelpool rõhutas, ei ole eriti õnnestunud ning mille kontrollimine on võimatu. Lisaks XXX ütlustele on kohtueelses menetluses kogutud piisavalt tõendeid, millised riimuvad XXX poolt räägituga ning kummutavad Prošini „akvaariumiversiooni“. Nendeks tõenditeks on alljärgnevad kohtus uuritud tõendid:

Umbes 15 sekundi pärast saabusid politseiametnikud ning pidasid Sergei Prošin`i ja XXX kinni, kusjuures kinnipidamise käigus pillas XXX käes olnud väikesemõõdulise heledat värvi eseme enda jalge ette maha.

vahel vähimalgi määral Prošini poolt kohtus esitatud „akvaariumiversiooniga“. Jälitusprotokollist nähtub üheselt, et vastavalt kokkuleppele tahab XXX Prošinilt midagi saada. XXX ütluste kohaselt tahtis ta osta Prošinilt fentanüüli. Prošini versiooni kohaselt aga tahtis XXX saada 2 nutsakut narkootikumidega oma pakist, mille ta oli eelmisel korral jätnud Prošini juurde pandiks ja millele XXX pidi ise XXXkeldrisse järele tulema. Jälitusprotokollis fikseeritu kinnitab XXX ütlusi, kuid ei haaku ühegi sõna või fraasi osas Prošini versiooniga. Täielikult kinnitavad XXX ütlusi Prošini poolt vestluses kasutatud fraasid – „annan sulle praegu 7 grammi, et sa nälga ei sureks“ (seejärel läheb Prošin XXXkeldrist fentanüüli tooma), „8 ... hoia“ (Prošin annab XXX 8,12 grammi fentanüülipulbrit), „sa mulle ... eee ... 390 rohkem andsid, tol korral. See tähendab 15 eest“ (XXX sõnul sai ta eelmisel korral Prošinilt 15 grammi fentanüüli, ekspertiisiakti kohaselt oli tol korral fentanüülipulbrit 15,65 grammi). Prošini versioon akvaariumist (ja selle kallal väidetavalt 15 päeva tehtud kõrgestitasustatavast tööst, millest ta oleks enda sõnul kindlasti ka jälituslindile rääkinud, kui politseinikud oleks oma kinnipidamisoperatsiooniga veidi viivitanud ja lubanud tal lause lõpetada) on täielikult vastuolus jälitusprotokollis fikseeritud vestluste sisuga. XXX ei anna poole sõnagagi mõista, et Prošin läheks teeks väidetavalt XXX poolt justkui garantiiks jäetud paki lahti, võtaks sealt nutsaku 8 grammi fentanüüliga ja tooks XXX. Seega eeltoodud tõendite ning XXX ütluste pinnalt on tõendamist leidnud alljärgnev: On tõendatud, et Sergei Prošin tegeles suures koguses narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku käitlemisega – omandamise, valdamise ja edasiandmisega. Sergei Prošinilt sai korduvalt fentanüüli ka XXX. 25.06.2013.a. andis Sergei Prošin Harjumaal Saku vallas Männiku külas XXXebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet – 15,65 grammi fentanüüli, mis sisaldab 0,95 grammi puhast fentanüüli. Narkootilise aine edasiandmine toimus Harjumaal Saku vallas Männiku külas Tooma teel paikneva peidiku kaudu. Fentanüüli edasiandmise asjaoludes olid Sergei Prošin ja XXX24.06.2013.a. toimunud kohtumisel kokku leppinud. Nimetatud narkootilise aine omandas Sergei Prošin eelnevalt tuvastamata isikult ja hoidis seda oma valduses tuvastamata kohas. 24.06.2013.a. toimunud kohtumisel leppisid Prošin ja XXX kokku järgmise kohtumise laupäevaks, 29.06.2013.a. Sel päeval pidi XXX saama Prošinilt veel ainet ja tooma ära raha eelmise 15 grammi eest. 29.06.2013.a. pidi XXX vastavalt varasemale kokkuleppele saama Prošinilt tavalisest kogusest rohkem ainet, kuna neil oli jutt, et Prošin sõidab ära. Vastavalt eelnevale kokkuleppele XXXpüüdis Sergei Prošin 29.06.2013.a. kella 18:40 ajal tema poolt eelnevalt tuvastamata isikult omandatud ja enda valduses hoitud suurt kogust narkootilist ainet – 8,12 grammi fentanüüli, mis sisaldab 0,37 grammi puhast fentanüüli – Harjumaal Saku vallas Männiku külas Männiku tee ja Tooma tee ristmiku läheduses asuvas parklas ebaseaduslikult edasi anda XXX. Kuriteo matkimise käigus pidasid Keskkriminaalpolitsei ametnikud Sergei Prošin`i fentanüüli üleandmise ajal kinni, mistõttu narkootilise aine ebaseaduslik edasiandmine XXX jäi Sergei Prošin`i poolt lõpule viimata ja nimetatud osateo näol on tegemist kuriteo katsega. Seega on tõendatud, et Sergei Prošin andis XXX suures koguses narkootilist ainet fentanüüli edasi vähemalt 17 korral (viimasel juhul neist oli tegemist kuriteo matkimisega, mistõttu edasiandmise osategu jäi kuriteo katseks. Sealjuures esines vähemalt üks periood (väidetavalt kolmenädalane vahe) ja mitmeid üksikuid kordi, mil narkootiline aine oli Sergei Prošinil otsa saanud ning seni, kuni Prošin uusi fentanüülikoguseid hankis, muretses XXX fentanüüli hoopis teise varustaja käest. Seega ei ole juba tahtluse seisukohalt alust kvalifitseerida Sergei Prošini kuritegusid jätkuva kuriteona ja tegemist on mitmete eraldiseisvate ja erinevast

tahtlusest kantud kuriteoepisoodidega ning Sergei Prošinile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Tuvastatud kriminaaltulu: Kriminaaltulu kokkuvõttest nähtuvalt on tuvastatud teadmata päritoluga tulusid Sergei Prošinil alljärgnevalt.

mingit sularaha Prošinile ei andnud. Vastavalt 09.09.2008.a. müügilepingule on sõiduauto Dodge Viper (reg nr XXX) omanik XXX. XXX on andnud kõnealuse sõiduki ostmise kohta kohtueelses menetluses kui kohtus vastuolulisi ütlusi. Kui kohtueelses menetluses 3-s isik väitis, et sõiduki ostmiseks laenas Prošinile raha XXX ema ning seetõttu kirjutati ka auto XXX nimele, siis kohtus väitis XXX, et raha auto ostmiseks kinkis talle ema, kuna auto ostu näol oli tegemist kasuliku investeerinuga. (Kõrvalepõikena XXX ütlustele viitab kohus Prošini ütlustele selles osas ja nimelt väitis viimane, et tegelikukeses oli tegemist sõidukõlbmatu masinaga, mille kordategemiseks oleks raha kulunud küll ja veel). Kui kohtueelses menetluses rääkis XXX, et auto ostmise juures kolmas isik ise ei viibinud, seega ei tea, kui palju või kuidas Prošin auto eest tasus, kas sularahas või ülekandega, siis kohtus üritas ta selgitada, et ta nägi ise 80 000 krooni sularaha üleandmist. Samuti ei pea kohus usutavaks XXX ütlusi, millest nähtuvalt Dodge Viperi ostmisse investeeritud 60 000 krooni oli tema ema lihtsalt sularahas koju kogunud pensionile lapsehoidmisega ja pesumajas tegutsedes lisa teenides. XXX ei teadnud, kas ema töötas ametlikult või mitte, kuid neid töötasusid ema igatahes ei deklareerinud. Mingeid tõendeid selle kohta, millistel asjaoludel XXX sularaha koju kogus, kolmas isik ei esitanud. Kohtule esitatud dokumendid seonduvad üksnes XXX pangas olnud rahaga, millel kõnealuse Dodge Viperiga vähimatki seost ei ole. Kohus nõustub prokuröriga täiel määral, et kuna XXX on oma ütlusi põhimõtteliselt muutnud ega ole suutnud adekvaatselt põhjendada seda, miks ta andis kohtus teistsuguseid ütlusi kui eeluurimisel, tuleb tema ütlused lugeda ebausaldusväärseteks. Pigem püüab XXX oma ütlusega päästa, mis päästa annab, kuigi tema väited pole ka eluliselt usutavad ainuüksi seetõttu, et XXX puudus juhtimisõigus ning ta ei suutnud veenvalt selgitada, miks oli vaja raha saada oma emalt n.ö. kasuliku investeerinuga tegemiseks, ostes auto, mida ta juhtida ei osanud ja mis ka Prošini enda sõnul on suhteliselt sõidukõlbmatu. Vähe selles, XXX kinnitas, et oma kasulikku investeeringut ta enne ostmist isegi ei vaadanud, samuti polnud tal aimu, kus auto reaalselt olema hakkab. Sõiduauto leiti Sergei Prošini kasutuses olevast garaažiboksist. XXX garaaži võtit ei olnud, garaaži asukohta ta teadis väidetavalt visuaalselt. Samuti pole millegagi pole tõendatud raha pärinemine XXX. XXX Eesti pension laekus arvelduskontole. Panka laekus ka tema Venemaalt saadud pension. XXX on oma pangakontolt 2008.a. sularahas välja võtnud vaid 9000 krooni. Seega on tõendatud, et sõiduauto Dodge Viper on omandatud täielikult Sergei Prošini arvel. XXX ei ole tõendanud, et kõnealune sõiduk oleks omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Sarnaselt on HÜ XXX liikmeks XXX, kelle nimel on 08.12.2010.a. hooneosa BH8 (XXX endine boks) ja alates 30.12.2010.a. hooneosa BH7 (XXX endine boks) ainukasutusõigus. Kohtuistungil tunnistaja XXX selgitas, et tema poole pöördus garaažiboksi ostu sooviga Sergei Prošin. Prošin maksis garaaži eest sularahas 2009.a. suvel. Rahalised suhted olid müüjal üksnes Prošiniga. Notariaalne tehing toimus hiljem, 2010.a. detsembris, kuivõrd ära tuli oodata privatiseerimine. Notari juures vormistati garaaži uueks omanikuks XXX. Kolmas isik XXX väitis kohtus, et garaažiboksi BH8 ostis ta 2009.a. keskel Sergei Prošini ettepanekul, selleks et see välja rentida. Vajadust XXX garaaži järele ta otseselt ei olnud, sest autot tal ei olnud ja raha boksi ostmiseks ka ei olnud. Raha ostu tegemiseks laenas ta Prošinilt ning ostu mõte seisnes ikkagi rendist kasumi saamises. Ajalehtedesse ta rendikuulutust ei

pannud, kuid püüdis ühistu teadetetahvli kaudu boksi välja rentida, kuid kuna keegi huvi ei tundunud, tundus mõistlik, et seniks hoidis selles boksis oma autot Prošin. Renditasu ta Prošinilt ei küsinud. Kohtu hinnangul ei ole XXX ütlused usaldusväärsed ning ilmselgelt üritab ka tema anda ütlusi Prošini kasuks. Kohtus uuritud ja ülalnimetatud tõendite pinnalt järeldub üheselt, et nii mõte kui vajadus osta garaažiboks BH8, oli Prošinil, kellel oli ka selleks raha. XXX ütlustest nähtub üheselt, et Prošin leidis selle garaaži ja ajas asju omanikuga, maksis viimasele ka ostusumma. Garaaži ülalpidamise kulud tasus Prošin, seda ei ole ka XXX eitanud. Seega kõlab ülimalt ebaloogiliselt XXX väide, et viimane laenas Prošinilt raha, et osta rentimiseks garaažiboks, kuid boksi asus kasutama hoopiski Prošin. Pigem on loogiline järeldada, et boksi vajas ikka Prošin oma auto hoidmiseks ning kõik kultused kandis ikkagi Poršin. Veelgi enam, nii Prošin ja XXX väidavad, et XXX garaažiboksi ostmiseks laenas kolmas isik raha Prošinilt ja viimane omakorda sularahas XXX(25 000 krooni) ning oma emalt XXX (15 000 krooni). Võttes arvesse, et XXX, kes oli 2009.a. 20-aastane ehituskooli õpilane, kes 20082009 mingeid tulusid ei deklareerinud ja Sergei Prošini kontodel puuduvad rahalised laekumised XXX , siis pole usutav, et 2009.a. olid XXX sedavõrd suured rahalised vahendid, et laenata kuni järgmise aasta kevadeni Sergei Prošinile 25 000 krooni. Samuti ei olnud vanaduspensionär XXX sissetulekud sedavõrd suured, et ta olnuks võimeline laenama Sergei Prošinile 15 000 krooni. Garaažiboksi BH7 müügi kohta on tunnistaja XXX andnud ütlusi selle kohta, et tema poole pöördus garaaži ostmise küsimuses Sergei Prošin. Võtmed andis ta Prošinile. Hiljem leppis ta hinnas kokku samuti Prošiniga. Notari juurde tuli XXX, kes andis müüjale üle 40 000 krooni. Nimetatud garaažiboksi ostu kohta selgitas XXX, et selle boksi ostis ta sooviga paigutada sinna oma auto, mille plaanis samuti tulevikus osta. Kuigi boks asus Lasnamäel ja ta ise elas Pärnu maanteel, siis selles ta probleemi ei näinud, kuna ei plaaninud tulevikus ostetava autoga pidevalt sõita. Boksi otsis välja Prošin ja ise kohtus XXX müüjaga esmakordselt notari juures. Ta maksis notari juures boksi müüjale sularahas, mille võttis oma arvelt välja tasapisi aprillist detsembrini, kuna nii oli mugavam. Milles selline mugavus seisnes, XXX päris elulise usutavuse piires selgitada ei osanud ning tema ütluste pinnalt teeb kohus järelduse, et need on ebausaldusväärsed. XXX on andnud garaažibokside ostmise kohta vastuolulisi ütlusi. Kohtueelses menetluses väitis ta, et ostis mõlemad boksid sularaha eest, makstes kokku 60 000 krooni bokside endistele omanikele, samas kohtus väitis, et maksis ühele müüjale 40 000 krooni, teisele tema ei maksnud, vaid maksis Prošin. Tema ütlused on vastuolulised ka selles osas, millises ulatuses Prošin XXX väidetavalt igakuiselt rahaliselt toetas. Seega pole XXX ütlused usaldusväärsed. Pole vähe tähtis ka asjaolu, et garaažide erastamisega tegeles ainult Prošin, bokse kasutas Prošin (ühest leiti Dodge Viper ja teisest selle võtmed), Prošin tasus kõik bokside kasutamisega kaasnevad kulud. Seega asub kohus seisakukohale, et garaažibokside soetamise vajadus oli üksnes Prošinil. Tal olid selleks olemas ka rahalised vahendid ning XXX roll bokside omandamisel oli fiktiivne.

Seega on kriminaalmenetluse käigus tuvastatud Sergei Prošinil teadmata päritolu tulusid kokku summas 76 701, 18 eurot, mille puhul on küllaldaselt alust arvata, et need on saadud Sergei Prošini kuritegeliku tegevuse tulemusena. Eeltoodust tulenevalt kuulub KarS § 832 lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimisele Sergei Prošin`ilt sularaha summas 1195 eurot. Eeltoodu alusel kuulub KarS § 832 lg 2 p 1 alusel laiendatud konfiskeerimisele kolmandale isikule XXX`le (ik xxx) kuuluv sõiduauto Dodge Viper (reg nr xxx, VIN-kood xxx). Eeltoodu alusel kuulub KarS § 832 lg 2 p 1 alusel laiendatud konfiskeerimisele kolmandale isikule XXX`ile kuuluvad Hooneühistu XXX(reg nr xxx) hooneosad – garaažiboksid BH7 ja BH8, aadressil xxx Tallinn. Kuna kuriteoga saadud vara summas 30 236, 44 eurot on ära tarvitatud, on küllaldaselt alust mõista Sergei Prošinilt KarS § 84 alusel välja kõnealune summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks tuleb jätta aresti alla Sergei Prošin`ile kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz 230E (reg nr xxx, VIN-kood xxx). Konfiskeerimise asendamise tagamiseks tuleb jätta aresti alla Sergei Prošin`ile kuuluv Hooneühistu XXX(reg nr xxx) hooneosa – garaažiboks AB32, aadressil xxx Tallinn. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb Prošinit karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Vastustust kergendavad ja raskendavad asjaolid puuduvad. Kohus ei võta vastutust kergedava asjaoluna arvesse asjaolu, et Poršin tunnistas oma süüd ühes kuriteepisoodis, kuivõrd kohtulikul uurimisel leidis kinnitust asjaolu, et sisuliselt Prošin ennast ka selles episoodis süüdi ei tunnista vaid pigem proovis kohtule kujundada verisooni, kui kannatanust, kes on sattunud halbade asjaolude kokkulangemisel ise süüpinki. Kuigi Sergei Prošin on varem kohutlikult karistamata isik, võtab kohus karistuse määramisel arvesse, et Sergei Prošin käitles suures koguses narkootilist ainet korduvalt. Tegemist on üliohtliku narkootilise aine fentanüüliga. Fentanüüli suure koguse piiriks on 2 milligrammi puhast ainet (10 isikule narkojoobeks piisav kogus), millise piiri ületas Sergei Prošin oma tegevuses sadades kordades. Sergei Prošinile süüks pandava ohtliku rahvatervisevastase kuriteo eest näeb seaduseandja karistusena üksnes vangistuse 3-15 aastani. Riigikohtu praktikas (RK lahend 3-1-1-99-06) on asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Riigikohus on märkinud, et KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Sergei Prošini isiku puhul vastavad erandlikud asjaolud puuduvad ning nagu kohus juba märkis, ühtegi kergendavat asjaolu kohus ei tuvastanud.

Seega. arvestades Sergei Prošini poolt toimepandud kuriteo raskust ja rahvatervise vastu suunatud ründe ohtlikkus, karistust kergendavate asjaolude puudumist, kui ka seda, et tegemist on varem karistamata isikuga, tuleb teda karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

Gennadi Vihman Rahvakohtunikud

Malle Missing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.