Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
27. november 2017, Narva kohtumaja 1-16-9048
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Tõlk
Jelena Zubtsova
Kohtuasja nimetus
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando Paju erakorraline ettekanne taotlusega R.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu Kohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus
R.H , isikukood XXX; elukoht: xxxx 27.11.2017, avalik videokohtuistung KrMS § 387, § 428 lg 1 ja KarS § 69 lg 6
Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele R.H-le Viru Maakohtu 16.01.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-9048 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 2 (kaks) kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates R.H poolt karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu Viru Maakohtu 16.01.2017 otsusega tunnistati R.H süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 alusel
asendati vangistus 179 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati R.H kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg -s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 01.02.2017. 02.05.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande R.H kohta põhjusel, et süüdimõistetu rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Viru Maakohtu 03.05.2017 määruse kohaselt kohustas kohus R.H täiendava kohustusena läbima alkoholivastase ravi tähtajaga 05.06.2017. Kohtumäärus jõustus 24.05.2017. 30.08.2017 esitas kriminaalhoolduasametnik Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande põhjusel, et isik taaskord rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei ilmunud korralisele registreerimisele. Viru Maakohtu 13.10.2017 määrusega jäeti R.H-le mõistetud karistus täitmisele pööramata. Kohtumäärus jõustus 31.10.2017. 16.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune R.H on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel registreerimisele, nimelt ei ilmunud hooldusalune registeerimisele 23.10.2017 ja isik on jälle ja korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud R.H registreerimisele 23.10.201 7. Samuti rikkus isik kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi: -20.09.2017 teatati Narva politseijaoskonnast, et kriminaalhooldusaluse R.H suhtes on alustatud 17.09.2017 kriminaalmenetlus nr 17233001243 KarS § 424 tunnustel, kuna 17.09.2017 kella 22:14 paiku, olles alkoholijoobes, juhtis R.H mootorsõidukit xxxx nr xxxx xxxx. Indikaatorvahend Alcoquant 6020 nr A409075 fikseeris R.H väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 1,11 mg/l kohta; -05.10.2017 teatati Politsei- ja Piirivalveametist, et 04.10.2017 aadressil xxxx kella 14:24 paiku oli R.H pingi peal joobes pikali. Tema suust oli tunda tugevat alkoholilõhna, tal olid tasakaaluhäired. Indikaatorvahendiga mõõdetud näit oli positiivne; -05.11.2017 teatati Narva politseijaoskonnast, et 01.11.2017 kella 03:20 paiku saabus politseisse väljakutse selle kohta, et aadressil xxxx on mees saanud kehavigastusi. Sündmuskohal selgus, et tegemist on R.H-ga , kes oli alkoholijoobes. Näit oli 1,01 mg/l väljahingatava õhu kohta; -08.11.2017 teatati Narva politseijaoskonnast, et 02.11.2017 kella 13.00 paiku laekus korrakaitseorgani hädaabinumbrile 112 teade selle kohta, et xxxx bussijaama peatuses lamab keskealine mees, seljas sinine jope ja jalas mustad püksid. Kiirabi vaatas R.H üle ja toimetas ta elukoha xxxx maja juurde, kuid joobes mees keeldus lahkumast kiirabiautost. Seletust ei ole R.H-lt olnud võimalik võtta, kuna ta ei ole kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmunud. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et esimesel registreerimisel 13.02.2017 selgitas kriminaalhooldusametnik R.H-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Üldkasuliku töö tegemisel rikkumisi ei ole esinenud, ajakava kohased üldkasuliku töö tunnid on tähtaegselt kõik sooritatud. Ka on R.H esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendi, et viibis 18.05.2017 arsti vastuvõtul ja sai alkoholivastase ravi veenisisese süstina 1 aastaks. Erakorralise ettekande koostamise ajaks on R.H talle määratud 179 üldkasuliku töö tunnist sooritanud 119 tundi ja tegemata on 60 tundi.
2(4)
Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele ja järjekindlalt rikub alkoholi tarvitamise keeldu, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata R.H-le mõistetud karistus sooritamata jäänud 60 tunni üldkasuliku töö ulatuses täitmisele. Kohtuistungil taotles R.H karistust täitmisele mitte pöörata. Tunnistab probleemi seoses alkoholi kuritarvitamisega ning avaldab soovi sõltuvusest vabaneda. Teab, et ei tohi alkoholi tarvitada, kuna tarvitab ka psühhiaatrilisi ravimeid. Leiab, et talle tuleb uuesti ravi määrata, sest tal on eakas ema, kes vajab abi. Tema käib poes ja teeb süüa. Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatu juurde ning taotles R.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt KarS § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. Kohus on seisukohal, et R.H ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. R.H oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest ning Viru Maakohtu 03.05.2017 määruse kohasest lisakohustusest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Kohtul puudub usaldus R.H suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust, soovimatust ja suutmatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Ka ei pea kohus esitatud asjaoludel põhjendatuks ega otstarbekas R.H suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult, teadlikult ning hoolimatult ja seetõttu ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses ja kohustustele alludes. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta (kroonilised haigused, depressioon, haige vana ema) on subjektiivset laadi, ennast õigustavad ning ei ole asjakohased. Liiatigi on süüdimõistetu küll läbinud alkoholivastase ravi, kuid ei ole sellesse ise täie tõsidusega suhtunud, jätkates järjekindlalt alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul saab isiku sellist suhtumist ning käitumist pidada ilmselgeks soovimatuseks kanda oma karistust vabaduses. Lisaks märgib kohus, et kuna R.H on süüdi mõistetud sõiduki joobes juhtimise eest, siis alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
3(4)
R.H on sooritamata 60 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 60 päeva ehk 2 kuud vangistust. Lähtudes eeltoodust pöörab kohus täitmisele R.H-le mõistetud karistuse selle kandmata osas, s.o. 60 päeva ehk 2 kuud vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.