lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-1091/42

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-1091/42
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-1091/7Viru Maakohus Narva kohtumaja14.03.20161-16-1091/31Viru Maakohus Narva kohtumaja25.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-1091

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. oktoobri 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne G.Z-i osas Süüdimõistetu G.Z (isikukood XXX), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 25. oktoobri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 14. märtsi 2016. a kohtuotsusega nr 1-16-1091 tunnistati G.Z süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 2 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega Harju Maakohtu 22. detsembri 2015. a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Liitkaristuseks loeti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Harju maakohtu 22. detsembri 2015. a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuulub 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.Z ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 1 p-de 1-6 järgi käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid. Katseajaks määrati 2 aastat. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14. märtsist 2016.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 18.09.20261-26-5902/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5988/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 04.09.20261-26-4812/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
11.augustil 2017. a saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles taotleti pöörata G.Z-ile määratud tingimisi karistus täitmisele, kuna on alust arvata, et kriminaalhooldusalune rikub teadlikult käitumiskontrolli nõudeid ning hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest. G.Z rikub registreerimiskohustust ning ei esita töö- ega elukoha aadressi.
3.Viru Maakohus määras asja arutamise 24. augustile 2017. G.Z kohtusse ei ilmunud. Kohtul puudusid ka andmed, et G.Z oleks saanud kohtukutsed kätte. Kriminaalhooldaja jäi

erakorralises ettekandes toodud taotluse juurde, kuna G.Z ei ole kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmunud ega ühendust võtnud.

4.Viru Maakohtu 24. augusti 2017. a määrusega kuulutati G.Z tagaotsitavaks ning määrati, et ta tuleb tabamisel vahistada.
13.oktoobril 2017. a G.Z tabati. Kohus leidis, et alust 24. augusti 2017. a vahistamismääruse muutmiseks ei ole.
25.oktoobril 2017. a arutati maakohtus kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet pöörata G.Z-ile mõistetud karistus täitmisele.
7.Kohus rahuldas erakorralise ettekande ning pööras täitmisele G.Z-ile Viru Maakohtu 14. märtsi 2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
8.G.Z on korduvalt mõjuva põhjuseta rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. 6. märtsil 2017. a teostatud elukoha kontrolli käigus tuvastati, et ta ei ela vähemalt alates 1. veebruarist 2017 kohtu poolt määratud aadressil. Oma 23. mai 2017. a kirjalikus selgituses teatas G.Z, et elab uuel aadressil, ent kontrollimisel selgus, et sellist aadressi Narva linnas ei ole.
9.G.Z ei ole mõjuva põhjuseta ilmunud registreerimisele ka 27. veebruaril, 10. aprillil ja
20.juunil 2017. Viimati käis ta registreerimisel 6. juunil 2017. Kriminaalhooldusametnik võttis G.Z-iga ühendust 20. juunil, 18. juulil ja 8. augustil 2017. Kõikidel kordadel lubas G.Z kindlasti registreerimisele ilmuda, ent ei ilmunud. Maakohtu menetluses olevas väärteoasjas nr 4-174007 nähtub, et G.Z on oma elukohaks märkinud XXX Tallinn ja töökohaks XXX AS. Samas ei ole G.Z kriminaalhooldajalt elu ja töökoha vahetamiseks luba küsinud. Antud rikkumised ei ole esmakordsed: ka 8. aprillil ja 9. juunil 2016 ei ilmunud ta registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks G.Z-i käitumist õigustada, ei esine. G.Z ei ole pikemat aega allunud kriminaalhooldusele, rikkudes mitmeid kontrollnõudeid ning hoidudes seega tahtlikult kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Seetõttu ei pidanud kohus leebemate meetmete kohaldamist G.Z-i suhtes õigustatuks.
10.G.Z taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Asendada karistus tingimisi vangistuse, üldkasuliku töö või elektroonilise valvega. G.Z palub arvestada, et tal on naine ja temast sõltuvad alaealised lapsed. Naine emapuhkusel viibimise tõttu ei tööta ning üks laps on invaliid. Kuna G.Z üksinda töötab, siis peab ta neid üleval. Ka määruskaebuse esitaja ise on XXX. Tal on Jõhvis korter. Oma rikkumisi kahetseb G.Z väga ja lubab kõiki nõudeid täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
12.Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et talle etteheidetavad rikkumised on aset leidnud. Kaebuse keskseks teesiks on, et karistuse tuleks jätta täitmisele pööramata ning anda G.Z-ile viimane võimalus kohaldades leebemaid meetmeid. Arvestama peaks ka G.Z-i perekondlikku olukorda. 12.1 Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või

kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. 12.2 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on põhjendatult G.Z-i poolt käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. G.Z on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta talle mõistetud karistust tõsiselt, mis teeb kriminaalhoolduse jätkumise tema suhtes võimatuks. Rikkumiste toimepanemine algas juba katseaja alguses ning kui möödunud oli üle poole katseajast, s.o alates 6. juunist 2017, ei ole G.Z enam registreerimistele ilmunud ja on jäänud kriminaalhooldajale kättesaamatuks. Lisaks on ta andnud elukoha kohta valeandmeid ning vahetanud luba küsimata elu- ja töökohta. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on raskete üleastumistega, mille puhul ei piisa vaid isiku lubadustest, et ta nüüdsest hakkab korralikult kriminaalhoolduse nõudeid täitma. 12.3 Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Arvestades G.Z-i käitumist kriminaalhoolduse ajal, on jäänud täitmata kohtu poolt pandud kohustused. Apellatsioonikohus peab lubamatuks olukorda, kus kriminaalhooldaja teeb jõupingutusi kriminaalhooldusalusega kontakti saamiseks, ent isik valetab elukoha aadressi kohta, ei esita vaatamata korduvatele nõudmistele elukoha kohta andmeid ning teeb end muul moel kättesaamatuks. Kohtukolleegiumil on alust arvata, et G.Z ei räägi ka maakohtus tõtt, sest väidetavalt ei saanud ta kriminaalhooldajaga kontakti võtta, sest tema telefon, kus oli ka kontaktid kirjas, varastati juuni lõpus (kohtuistungi protokoll, lk 59). Samas nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et ta helistas G.Z-ile kolm korda (20. juunil,

18.juulil, 8. augustil 2017) ning G.Z lubas registreerimistele tulla, ent ei tulnud (lk 5). 12.4 Kohustused perekonna ees olid G.Z ka varem, samuti on talle korduvalt selgitatud katseajaga seonduvaid kohustusi ja kontrollnõuete sisu. Seega oli talle teada ka asjaolu, et nõuete rikkumise korral võidakse karistus täitmisele pöörata. Sellele vaatamata hoidis ta teadlikult kohtuotsuse täitmisest kõrvale.
13.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-5592/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja