Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-9567 (17284000206)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
J.V süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Triin Tumala
Süüdistatav
alaealine J.V (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx xxxx ; omab kriminaalkaristatust)
Kaitsja
vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata J.Vile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena omandada üldharidus xxxxxxxxx xxxxxxx . Määrata J.Vile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osalemine sotsiaalprogrammis.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.V toime pannud kuritegudena: 1) avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid korrakaitseseaduse §-st 55 tulenevalt, kasutades vägivalda, nimelt tema 04.07.2017.a kella 21.00-22.00 vahelisel ajal Viljandi linnas Jakobsoni tänaval asuvas Sõbra pargis s.o avalikus kohas lõi korduvalt jalaga ema E.V vastu viimase jalgu, kahel korral põlvega kõhtu, kätega vastu keha ning käsi ja püüdis
tuulepluusiga ema kägistada, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu E.V füüsilist valu, samuti häiris J.V oma tegevusega teiste isikute õigusrahu. 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema 04.07.2017.a. kella 18.45 paiku Viljandi linnas Jakobsoni tn xx läheduses haaras oma tüdruksõber K.A kätest ja väänas neid, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu K.A füüsilist valu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, so § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 8 kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi:
. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata lisakohustusena omandama üldhariduse xxxxxxx xxxxx. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustusena osalemine sotsiaalprogrammis. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.Vi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. Süüdistatava J.Vi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 24 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatava J.Vi puhul on tegemist alaealise õpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek, tuleb vähendada temalt väljamõistetavat sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 483,50 eurot: sundraha 352,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.