Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
13. september 2017.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-16-6865
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör
Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš juuresolekul Margit Luga (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
13.09.2017 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Z.D ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Z.D, isikukood XXX, xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta Z.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 25.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.09.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel liitkaristusega 7 kuud 15 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 225 tundi. Viru Maakohtu 18.01.2017 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 7 kuud 15 päev vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 27.03.2017 ja lõpp 19.10.2017. Kinnipidamisasutuses Z.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on tuba xxx ühiselamus. Võlgnevusi ei ole, ema maksab praegu arveid. Ühiselamu valvuri info kohaselt on Z.D ühiselamus rikkunud avalikku korda. Kinnipeetaval on põhiharidus. Elektriku eriala õpinguid jäid pooleli seoses vangistusega. Riigikeelt ei valda. Enne
Z.D on kriminaalkorras karistatud 11 korda. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Z.D ́il on vabanemisjärgselt võimalik asuda elama ühiselamusse aadressile xxx Garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See näitab, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 11 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Viimase kuriteo eest mõistetud asenduskaristus pöörati täitmisele, kuna ta ei suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja täita talle pandud kohustusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades Z.D kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Z.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et tegu on sealhulgas ka täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ja talle pandud kohustusi. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.D vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.01.2017 kohtuotsusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.