Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Täidetud on formaalsed eeldused A. Karajevi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

2.2 Materiaalseid aluseid hinnates märkis kohus aga järgmist. Kohus leidis, et isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivset. A. Karajevit on karistatud 3 korral, millest võib järeldada, et kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik. Kuriteod on seotud vägivallaga – käesolevalt kannab A. Karajev karistust kehalise väärkohtlemise eest, varem on ta toime pannud tapmise piinaval viisil ning süütamise, millega tekitas ohu teiste inimeste elule ja tervisele. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on oskamatus toime tulla konfliktisituatsioonis oma emotsioonide valitsemisega ning seda on soodustanud mh alkoholi tarvitamine. 2.3 A. Karajev on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning vestlusi, omandanud põhihariduse ja kutse keevitajana, osalenud keeleõppes, mis kohtu hinnangul näitab, et isik on teinud samme õiguskuuleka elu suunas. Samas tõi kohus välja, et A. Karajevil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning ka viimase kuriteo pani ta toime vanglas – seega ei suuda ta isegi range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu puudub kindlus, et ta teeks seda vabaduses. 2.4 A. Karajevil on vabanedes elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Ka majanduslik tugi oleks tal esialgselt olemas. Kohus märkis siiski, et isiku võimalus saada tööle võib olla raskendatud seoses tema valiva suhtumisega töösse. Vanglas on ta keeldunud koristajana töötamisest, kuna selle eest saab liiga vähe raha. Ka töökogemus ja harjumus tööl käia A. Karajevil puudub. Vargused on A. Karajev toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka rahalised nõuded. 2.5 Kohus märkis, et A. Karajevil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enda sõnul ta vabanedes enam alkoholi pruukida ei soovi. Narkootilistest ainetest sõltuvust A. Karajevil diagnoositud ei ole, kuigi enda sõnul on varem tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. A. Karajev on korduvalt kasutanud teiste suhtes vägivalda. Ta ei arvesta teo tagajärgedega ning süüdistab kannatanuid. Oma tegude tõsidusest ei ole süüdlane aru saanud ega mõista nendega kaasnevaid tagajärgi. Ei saa olla kindel, et ta mõtleks teisiti vabanemisel. 2.6 Kohus arvestas sellegagi, et A. Karajevi puhul on järgneva kahe aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise riskiks prognoositud 52%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsendiks aga

sotsiaalprogrammides, ta on paljudes ka juba osalenud. Vajadusel on ta nõus alluma alkoholismi ja narkomaania vastasele ravile. Muutused A. Karajevi mõtteviisis on toimunud. Ta näeb, et kriminaalse kontingendiga suhtlemine on viinud ta vanglasse. Kuna ta ei soovi sinna kunagi tagasi sattuda, siis on ta nõus alluma elektroonilisele valvele ning tasuma katseaja jooksul ka nõudeid. Kõigi nende meetodite abil on võimalik tagada tema edasist seaduskuulekat käitumist, kuid käesoleval juhul ei ole kohus sellega arvestanud. Noore inimese puhul on oluline tema kasvatamine, mis on märkimisväärselt tulemuslikum kriminaalhooldusel olles.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

§ 76 lg 4 kohaselt hinnata eelkõige selle kaudu, kuidas isik ennast on karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate elutingimuste järgi (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). A. Karajevil on distsiplinaarrikkumisi mitu - seega ei ole olenemata rikkumise raskusastmest täidetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluline eeltingimus. 6.5 Mis puudutab A. Karajevi huvi filosoofia ja kirjanduse vastu, siis on see muidugi positiivne. Küll aga ei anna ainuüksi see fakt võimalust järeldada, et ta on aru saanud oma eksimuste põhjustest ja tagajärgedest ning kahetseb tehtut väga, sest kui see nii oleks, kajastuks see ka vangla iseloomustuses kinnipeetava mõtlemist, käitumist ja hoiakuid puudutavas osas. Nimelt on vangla iseloomustuse järgi A. Karajev hoopis isik, kes süüdistab enda kuritegudes kannatanuid, tema käitumine viitab subkultuursetele hoiakutele ning ta ei näe mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. 6.6 A. Karajev on noor inimene. 28. juunil saab ta 19-aastaseks. Sellele vaatamata on teda karistatud 3 korral, mh tapmise eest piinaval viisil. Kaitsja hinnangul tuleks aga A. Karajevit aidata kriminaalhoolduslike vahenditega, mis oleks vangistusest efektiivsem. Apellatsioonikohus märgib, et ei evi A. Karajevi kriminaalhoolduse tulemuslikkusesse kaitsjaga võrdväärset usku. Nagu eelpool märgitud, on vangla täheldanud isiku mõtteviisis subkultuurseid hoiakuid (mida ilmestab ringkonnakohtu hinnangul kujukalt ka tööst keeldumine). Samuti on iseloomustuses välja toodud, et on alust arvata, et isik kihutab ka teisi kinnipeetavaid rikkumisi toime panema. Apellatsioonikohus leiab, et iseloomustusest ei saa kuidagi teha kaitsjale meelepärast järeldust, et A. Karajev oleks kuidagigi aru saanud karistuse eesmärgist. Arvestades lisaks, et Viru Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riskiprotsenti tavatult suureks (uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent on 74), siis oleks kaalutlusvea tegemisel potentsiaalselt ohus nii teiste inimeste tervis kui halvemal juhul ka elu.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.