lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-4520/26

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-4520/26
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
963
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-4520/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja24.05.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-4520

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 23. mai 2017 määrus U.N-i (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu U.N, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 23. mai 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 24.05.2016 otsusega mõisteti U.N süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja p 3 järgi ja

mõisteti talle karistuseks vangistusena 6 kuud ning tunnistati U.N süüdi KarS § 423 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistuseks 5 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõisteti U.N-ile liitkaristus vangistusena 6 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega U.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega U.N-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuu ja 20 päeva vangistuse võrra ning mõisteti U.N-ile liitkaristusena vangistuseks 1 aasta 9 kuud 20 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.05.2016. Karistuse lõpp saabub 14.03.2018.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5034/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20261-26-6214/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Vangla esitas 12.04.2017 Tartu Maakohtule materjalid U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohus jättis oma 23. mai 2017 määrusega U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.U.N-i puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. Hinnates materiaalseid eelduseid tõi kohus välja positiivsed asjaolud: U.N esineb teatav motivatsioon end edaspidi õiguskuulekalt üleval pidada, samuti on tal olemas tugivõrgustik lähedaste näol, U.N on osalenud aktiivselt tööhõives ja sotsiaalprogrammis.
5.Kohus võttis seejuures arvesse ka negatiivselt U.N iseloomustavaid faktoreid. U.N on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. U.N on esinenud varasematel katseaegadel probleeme kontrollnõuete järgimisega (pani üldkasuliku töö sooritamise ajal toime uue kuriteo; rikkus lisakohustust mitte

tarvitada alkoholi). Lisaks on U.N üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus märkis, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt varasemalt kontrollnõuete rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamisel. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see põhjendatud aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

6.U.N on jätnud mõjuva põhjuseta pooleli uue eriala omandamise vangistuse jooksul, mis kujundab kohtus arusaama, et U.N ei mõista, et lisaameti omandamine võiks parandada tema konkurentsivõimelisust tööturul. Prokurör ja kinnipidamisasutus ei toeta U.N-i ennetähtaegset vabanemist. Ka kohtul ei tekkinud esitatud dokumente analüüsides ning U.N ära kuulates piisavat veendumust selles, et U.N-ile määratud karistus oleks veel oma eesmärgi täitnud.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Tartu Maakohtu 23.05.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U.N , kes palub tühistada kohtumääruse täies ulatuses ja määrata U.N-ile käitumiskontrolli nõuded ja jalavõru pooleks aastaks, et tõestada, et U.N suudab käituda õiguskuulekalt.
8.U.N-i puhul esineb ka mitmeid positiivseid asjaolusid, mis toetavad tingimisi vabastamist. U.N-ile on tagatud elamine koos nõustamistega MTÜ aktiveerimiskeskusesse Tulevik. Samuti toetab teda õde võimaluste piires ja vabanemisel saaks vähendada kohanemisraskuseid.
9.Positiivsed tegurid vähendavad uue kuriteo toimepanemise riske. KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Seega pole kohus järginud KarS §-s 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ega arvestanud argumente, milline on vabanemisel U.N-i elukorraldus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 23. mai 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.Kaebaja toob määruskaebuses välja positiivsed asjaolud, mis toetavad U.N-i tingimisi vabastamist. U.N on olemas elamiskoht koos nõustamistega MTÜ aktiveerimiskeskuses Tulevik ja lisaks toetab teda õde. Ka maakohus on eelnevalt nimetatud positiivseid tegureid arvestanud, võttes arvesse U.N-i toetava lähivõrgustiku olemasolu, kindla elukoha olemasolu vabanemisel ning vangistuse jooksul tööhõives osalemise ja sotsiaalprogrammide läbimise. Siiski on kohus ka võtnud arvesse negatiivseid tegureid – varasemat korduvat kriminaalkorras karistatust, varasemat katseaja rikkumisi (isiku käitumismustreid) ja kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane näitab ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et isegi kontrollitud keskkonnas ei ole U.N suuteline järgima ametnike korraldusi. See vähendab veelgi ka kohtupoolset usaldust selle suhtes, et U.N suudaks kriminaalhoolduse nõudeid järgida katseajal, olles varasemalt korduvalt katseaja tingimusi rikkunud. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigustatult leidnud, et ennetähtaegne vabastamine U.N-i puhul oleks ennatlik.
12.Kaebaja leiab, et maakohus ei ole järginud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ega arvestanud argumente, milline on vabanemisel U.N-i elukorraldus. KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Ringkonnakohus maakohtule taolist etteheidet ei tee. Kohus on arvestanud kogumis KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludega. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et U.N-i puhul suurendab vabanemisjärgset ohtu uute kuritegude toimepanemisel tema rahalised võlgnevused, mida on K-Raha andmetel 5723 euro ulatuses. Kindla töökoha puudumisel võib see viia kriminaalsel teel tulu teenimiseni. Samuti on vangla iseloomustuse kohaselt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul 55% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66%, mis on kohtu hinnangul kõrged riskiprotsendid. Ohustatud on lähedased ja tuttavad, kellega U.N koos viibib ja kui on alkoholi tarvitanud. Kuigi kohtule ei ole lõplikult siduvad vangla ja prokuratuuri seisukohad, toob kohus välja, et Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta U.N-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lisaks leiab kohus, et vanglas rehabilitatsiooniprogrammide läbimine on kriminaalhooldusest efektiivsem, 2017. aasta II kvartali jooksul algab sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“, mis tuleks U.N läbida. Võttes arvesse ka varasemat karistatust ja käitumist vangistuses ei ole põhjendatud U.N-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine.

13.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-4807/12Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.09.20261-26-5941/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja