Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
07.06.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-7312
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Olga Nõmmemees
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid O.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 30.06.2016 ja lõpp 26.02.2018
Kohtuasja läbivaatamise aeg
30.05.2017, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta O.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, O.M-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 26.08.2016 otsusega tunnistati O.M süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati
mõistetavat karistust Viru Maakohtu 30.05.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.06.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamist, kuna isikut on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud peamiselt kuritegude eest, mille toimepanemisel kasutati vägivalda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isiku korduvkuritegevus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 56% ja 61%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur O.M-i vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda, kuna tahab elada normaalset elu ja tööle hakata. Tahab muuta oma suhtumist ellu. Töökoht on tal praktiliselt olemas, see on sama, kus enne vangistust töötas. Alguses läheb elama ema juurde, kuid edaspidi, kui on hakanud raha teenima, tahab korteri üürida. Töötas varem keevitajana. Kinnipeetaval ei ole enda sõnul sõltuvust alkoholist, vaid on alkoholi tarbinud mõõdukalt. On läbinud erinevad programmid. Ema on nõus, et kinnipeetav läheb tema juurde elama, sest suhted emaga on nüüd normaalsed. Selgitab, et ei ole narkootikume tarbinud, vaid on neil proovinud 20 aastat tagasi. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 3 kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks on ta kuritegude toimepanemisel kasutanud vägivalda ning viimase kuriteo – kehalise väärkohtlemise – pani kinnipeetav toime oma eaka ema suhtes. Kuritegude toimepanemisi soodustas alkoholi kuritarvitamine ning isik ise õigustabki oma käitumist alkoholi kuritarvitamisega ja süüdistab teisi tema provotseerimises. Kuna isik oma süüd toimepandud tegudes ei tunnista ning tegude tagajärgi ei mõista, võib isik vabanemisel uuesti toime panna alkoholijoobes olles vägivaldse
isikuvastase kuriteo, kui keegi teda provotseerib. Kuna isik allub kergesti provokatsioonile, võib järeldada, et ta on mõjutatav, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning osaleb hetkel riigikeele A1-taseme kursusel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht oma ema juures. Samas on viimane kuritegu toime pandud oma ema suhtes ema elukohas, kus ta on ka varem kuritegusid toime pannud. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht, millest tulevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvaks toimetulemiseks. Enne vangistust oli sissetulekuks töötukassast saadav hüvitis, töövõimetuspension ja ema pension. Vanglas ei ole nõus tööle asuma, mis näitab isiku valivat suhtumist töösse. Seetõttu võib kinnipeetaval olla raskusi ka vabaduses talle sobiva töö leidmisel. Isiku enda sõnul on suhted emaga nüüd paranenud, suheldakse ka vanglas. Suhtlusringkonnas on kriminaalseid isikuid, kellega enda sõnul enam ei suhtle. Kinnipeetava praegune ning ka eelmine kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles ning mõlemal korral on olnud vägivaldne. Isiku enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole, mistõttu on alkoholi tarvitamisest loobumiseks motivatsioon väike. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 56% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 61%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, eelkõige põhjusel, et isik on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pani katseajal alkoholijoobes olles toime ka uue kuriteo, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Seega puudub kohtul kindel selles, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus O.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.