Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565 , 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: R-R V süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. R-R V süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. R-R V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseajaks allutada R-R V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 alusel kohustada R-R V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lugeda R-R V katseaja alguseks 24.05.2017. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada R -R V suhtes kohtuotsuse jõustumisel. N.I süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.I-le mõistetavat karistust 23.05.2016 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse - tegemata on 370 tundi ÜKT, s.o 1 aasta ja 10 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada N.I karistuse kandmist alates 05.04.2017. Tõkend – vahistamine – tühistada N.I suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 4 CD-d heli- ja videosalvestisega kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist xxxx korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud DNA-proovid 3 pakendis ja õllepudel.

MENETLUSKULUD

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt süüdimõistetu R-R V kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista R-R V menetluskuluna sundraha summas 300 (kolmsada) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 557,52 eurot (viissada viiskümmend seitse eurot 52 senti) ja sundraha summas 405 (nelisada viis) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada R-R V tasuda menetluskulud kokku summas 300 (kolmsada) eurot 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700037480 ning selgitusega: „R-R V, 1-17-5039, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu N.I kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 188 alusel välja mõista N.I eestkostjalt Põltsamaa linnalt menetluskuluna sundraha summas 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 188 alusel välja mõista N.I eestkostjalt Põltsamaa linnalt menetluskuluna ekspertiisikulud 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4, ja § 188 alusel välja mõista N.I eestkostjalt Põltsamaa linnalt menetluskuluna kaitsjatasu summas 583,92 eurot (viissada kaheksakümmend kolm eurot 92 senti) riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada N.I eestkostjal Põltsamaa linnal tasuda menetluskulud kokku summas 1668,92 eurot 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700037477 ning selgitusega: „N.I, 1-17-5039, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus toimetada kätte R-R V ja N.I-le, saata teadmiseks kaitsjatele ja prokurörile ning edastada kannatanutele elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

R-R V süüdistatakse selles, et tema viibides 09.01.2017 xxxx, mis asub xxxx linnas xxxx, koos sama kooli õpilase E P, helistas 09.01.2017 kella 16.02 ajal mobiiltelefonilt numbrilt xxxx, mis kuulub xxxx õppekeskusele ja on mõeldud sealsetele õpilastele helistamiseks, häirekeskuse numbrile 112 ning ähvardas lõhkeseadeldisega – kordamööda rääkides teatasid, et Valga politseijaoskonnas on pomm, mis lõhkeb 5 sekundi pärast, parandasid ennast ja ütlesid, et pomm lõhkeb Valgas 5 minuti pärast. Lõhkeseadeldise ka sutamisega ähvardades rikkus R -R V avalikku korda ehk Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid raskel viisil ja pani sellega toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse R-R V selles, et tema: 09.12.2016 kella 13.20 paiku xxxx linnas xxxx asuva xxxx õppekeskuse I korruse koridoris lõi korda rikkunud N.I rühmast ära saatvat A P kahel korral jalaga alaselja piirkonda ning karjus samal ajal, et väljas kohtudes tapab P ja ta perekonna. Löömisega põhjustas R-R V A P füüsilist valu. 07.02.2017 kella 15.34 paiku xxxx linnas xxxx asuvas xxxx õppekeskuse III korruse 9. rühma rühmaruumis tungis koos N.I-ga kallale kaasõpilasele A T. Peale seda, kui N.I oli hüpanud jalgadega kannatanule selga ja löönud korduvalt rusikaga selja ja kõhu piirkonda, lõi V kannatanut põlvega istmiku piirkonda. Kui N.I tõmmati T eemale, võttis V kannatanu haardesse ja hoidis kinni võimaldades N.I T hüppel jalaga keha piirkonda lüüa. Sellise tegevusega põhjustas V A T füüsilist valu. 14.02.2017 kella 12.45 paiku xxxx linnas xxxx asuvas xxxx õppekeskuse I korruse koridoris lõi kaasõpilast R V rohkem kui üks kord rusikatega kehasse ja pea piirkonda ning ühel korral põlvega kõhu - ja rindkere piirkonda ning ühel korral vastu kaela, põhjustades V valu ja tervisekahjustuse – pea pindmised hulgivigastused (turse vasemal pool ülahuulel, vasakul alumiselt insisiivilt kild ära, valu vasemal lõualuuliigese piirkonnas, palaptoorne hellus vasemal alalõualuu piirkonnas ja kuklal paremal, sirglihaste kinnituskohal). Korduvalt teisele isikule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega pani R-R V toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse R -R V selles, et tema, isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt (kriminaalasjas nr 16278001526 süüdistatakse V 10-nes vargusjuhtumis, mis olid toime pandud ajavahemikus 29.08.-31.10.2016) tungis 19.03.2017 ajavahemikus kell 09.00 kuni kell 23.00 magamistoa uksepiida lõhkumise ja ukseluku lahtimuukimise teel xxxx korteris asuvasse ema magamistuppa ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omast amise eesmärgil ära ema M J

kuuluva televiisori Samsung väärtusega 30 0 eurot ja ema elukaaslase T K kuuluva sülearvuti Lenovo väärtusega 350 eurot. Võttes süstemaatiliselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, mis oli seotud ruumi sissetungimisega pani R-R V toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.I süüdistatakse selles, et tema alaealisena varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud isikuna põhjusas löömise ja muul keha väärkohtleval viisil teistele inimestele valu järgmiselt: 07.02.2017 kella 13:45 paiku xxxx linnas xxxx asuvas xxxx õppekeskuse I korrusel asuva muusikaklassi ukse taga võttis N.I kaasõpilase A T haardesse ning lõi siis kannatanut korduvalt rusikaga keha ja/või pea piirkonda, karjudes samal ajal „Raisk ma su ära tapan“ ning mõne hetke pärast, kui kooli töötajad olid N.I T eemale tõmmatud, lõi N.I jalaga T jalgadesse. 07.02.2017 kella 15:34 paiku xxxx linnas xxxx asuvas xxxx õppekeskuse III korruse 9. rühma rühmaruumis tungis N.I koos R-R V uuesti A T kallale. Rühma sisenedes hüppas N.I jalgadega T selga, seejärel võttis T haardesse ning lõi korduvalt rusikaga selga, edasi diivani poole liikudes, lõi T käega kõhu piirkonda ja samal ajal lõi V T põlvega istmiku piirkonda. Kui kooli töötajad said N.I T eemale, hoidis V T haardes ning N.I lõi T hüppelt jalaga pea piirkonda. 27.02.2017 kella 16:00 paiku xxxx linnas xxxx asuva xxxx õppekeskuse III korruse koridoris ründas N.I kooli sotsiaalpedagoogi K K. Esmalt võttis N.I K ümbert kinni ja püüdis naise pikali keerata ning mõni hetk hiljem võttis N.I K mõlemast käsivarrest tugevasti kinni, pigistas ja tõu kas naist edasi, kuni K õnnestus N.I jalaga lüües endast eemale tõrjuda. Käsivarrest pigistamisega põhjustas N.I K lisaks valule ka tervisekahjustuse, s.o vasaku õlavarre alumises kolmandikus 5 cm hematoomi. 23.03.2017 kella 13:30 paiku xxxx linnas xxxx asuvas xxxx õppekeskuse III korrusel asuvas 7. rühmas K K toas lõi N.I K K 4-5 korda rusikaga ning 2 korda jalaga näo piirkonda ja pigistas ninast, põhjustades kannatanule lisaks valule ka tervisekahjustuse, s.o parema põse turse ja hematoom ninal. Peale K löömist käskis N.I K õues olemise ajal üle aia ronida ja konisid tuua, lubades vastasel juhul K uuesti peksa anda. 30.03.2017 xxxx linnas xxxx asuvas xxxx õppekeskuses kolmanda tunni ajal bioloogia klassis lõi N.I toolil istunud K K korduvalt käte ja jalgadega pea piirkonda kuni K vajus löökide tõttu põrandale. Seega N.I põhjustades löömise ja muul keha väärkohtleval viisil mitmele isikule füüsilist valu, isikuna, keda on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, pani toime korduva kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R-R V mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutada RR V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 alusel kohustada R-R V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.I-le mõistetavat karistust 23.05.2016 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse - tegemata on 370 tundi ÜKT, s.o 1 aasta ja 10 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada N.I karistuse kandmist alates 05.04.2017. Asitõendid: Kooli turvakaamerate salvestised 4-l CD-l, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. xxxx korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud DNA-proovid 3 pakendis ja õllepudel (kuulub süüdistatavale) kuuluvad pärast kohtuotsuse jõustumist hävitamisele. Asukoht PPA Lõuna prefektuur asitõendite hoiuruum 35A (vt akt 5745 26.04.2017. Tsiviilhagid puuduvad. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad R-R V ja N.I on kokkulepetest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. R-R V tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 2, § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. N.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Käesolevas kriminaalasjas on R-R V menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 557,52 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel R-R V menetluskuludena väljamõistmisele kuuluvast sundrahast 405 eurot ja kaitsjatasu summas 557,52 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud kokku summas 300,00 eurot tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Käesolevas kriminaalasjas on N.I menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 380 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 583,92 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel on alaealisel N.I tekkinud kohustus hüvitada menetluskulud summas eurot. KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 188 alusel mõista alaealisel N.Ikriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud summas 1668,92 eurot välja tema seaduslikult esindajalt Põltsamaa linnalt ja võimaldada need tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.