Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-4950 (17259000132)
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
J.K süüdistatuna kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
J.K, isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx; varem väärteokorras karistamata; kriminaalkorras karistatud 1-l korral, 24.11.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 2 kuud 17 päeva vangistust tingimisi KarS § 73 alusel 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks; tõkend – puudub
KarS
§
järgi
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565 , 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: J.K süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 24.11.2015 mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 17 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 17 (seitseteist) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 377 (kolmesaja seitsmekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada J.K Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on J.K kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 162,72 eurot (ükssada kuuskümmend kaks eurot 72 senti) riigituludesse vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.K-lt menetluskuluna sundraha 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada J.K tasuda menetluskulud kokku summas 867,72 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 72,31 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700036889 ning selgitus: „J.K, 1-17-4950, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte J.K-le, saata teadmiseks kaitsjale ja prokurörile ning saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
J.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 04.03.2017 kella 22.10 paiku Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva mnt 80. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumbriga ARAF-0024 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,27 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse J.K alkoholjoobes olevaks isikuks. Seega J.K , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 24.11.2015 mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 17 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 17 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 377 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada J.K kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.K on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. J.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 705 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 162,72 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulud kokku summas 867,72 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 72,31 eurot kuus.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.