lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-517/20

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-517/20
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
775
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-517/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.01.20171-17-517/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.04.20171-17-517/26Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.12.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-8480/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-517

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. aprilli 2017. a määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu A.G (isikukood XXX), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 17. aprilli 2017. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsusega tunnistas A.G süüdi ja karistas teda KarS § 121 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 19 päeva vangistust. Karistusaeg algas 31. oktoobril 2016. a ja lõppeb
19.detsembril 2017. a.
2.Viru Maakohus 17. aprilli 2017. a määrusega jättis A.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 2.1 Positiivseks tuleb lugeda, et A.G on vangistuses käitunud normikuulekalt ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head (olemas on elu- ja töökoht, lähedased on valmis teda toetama). Samas, arvestades kinnipeetava kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla siiski õigustatud. Puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, siis sellest järelduvalt ei osutaks kriminaalhooldus talle piisavat mõju ja

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5034/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20261-26-6214/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt mitmel korral karistatud isik hakkas nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all seaduskuulekat elu elama.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse A.G ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. 3.1 A.G toonitab, et kriminaalhooldaja, prokuröri ja vanglaametnike seisukohad on tema osas positiivsed. Tal on ka pereliikmete toetus ning vabanemisjärgsed elutingimused (elukoht, töökoht) on head ja tema seaduskuulekat eluviisi soodustavad. Eelmärgitut silmas pidades on tal raske aru saada maakohtu seisukohast. 3.2 A.G märgib, et ta tahab kriminaalse mineviku selja taha jätta ja näidata, et suudab elada seaduskuulekalt. Vanglas veedetud aeg ja osalemine erinevate tööülesannete täitmisel kinnitavad tema hoiakute muutumist seaduskuulekaks. Vabaduses oleksid tema ümber inimesed, kes teda katseajal toetavad, aitavad tal muuta seniseid eluhoiakuid ja mõtteviisi ning jääda eemale endistest kaaslastest. A. Krupenekov möönab, et on ka enne lubadusi andnud, kuid palub võimalust enda tõestamiseks. Olles oma lähedaste ja pere juures, leiaks ta kindlasti uut motivatsiooni. Pere olemasolu on väga suureks toeks uue elu alustamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus, kaalunud määruskaebuse väiteid silmas pidades A.G tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabanemise võimalust veelkord, sarnaselt maakohtuga seda võimalikuks ei pea.
5.Kinnipeetava vangistusaegne käitumine on olnud hea ning sama hinnang tuleb anda ka tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. Vaatamata sellele ei teki aga ka ringkonnakohtul veendumust, et ta vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks ongi aga just isiku edasine õiguskuulekas käitumine. 5.1 A.G puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi teha ei saa, kuivõrd varasemad korduvad karistused, sealhulgas reaalselt kantud vangistused, tema käitumise muutumist kaasa toonud ei ole. Vastupidi, tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, s.o varasemalt on ta toime pannud vargusi, kuid viimane kuritegu seisnes teise isiku kehalises väärkohtlemises. Süüdimõistetu kuritegusid ei ole ära hoidnud ka katseaja kohaldamine ja käitumiskontrollile allutamine. Eelmärgitut silmas pidades järeldust, et käesolevalt vaid kuus kuud kestnud vanglakaristus on varasematest karistamistest mõjusam olnud, ringkonnakohtu hinnangul teha ei saa. Seda enam, et praeguselt A. Krupenekovile individuaalset täitmiskava vanglas ei koostatud ning uue kuriteo riski maandavaid tegevusi temaga läbi ei viia. 5.2 Kinnipeetaval vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, perekonnalt abi saamise võimalus ning tema lubadused edaspidiseks kriminaalkolleegiumi vastupidisele seisukohale ei veena. Elukoht oli A.G olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, samuti kuulusid tema ellu lähedased inimesed. Süüdimõistetu kuritegelikku käitumist need asjaolud ära ei hoidnud, sealhulgas ei soodustanud need tema poolt käitumiskontrolli nõuetele allumist. Mis puutub aga süüdimõistetu kinnitusse soovist edasiselt elada õiguskuulekalt, siis on ta ise määruskaebuses märkinud, et on taolisi lubadusi andnud varemgi. Ehk siis kinnipeetava sõnade pinnalt tema tulevikukäitumise muutumist järeldada ei saa.

5.3 A.G tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist on toetanud nii vangla kui prokurör, kuid vastavad seisukohad kohtutele siduvad ei ole.

6.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-4807/12Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.09.20261-26-5941/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja