Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on X.x.x toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema pani toime teise inimese tervise kahjustamise löömisega, nimelt 07.12.2016.a. kella 12.40 ajal Viljandi Paalalinna Koolis tungis kallale X.X lükates kannatanut õlaga nügides vastu seina ning lüües rusikaga ühe korra näo piirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas X.x.x kannatanu X.X füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pea muude osade pindmise vigastuse. 2) tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 24.01.2017.a. viibides Viljandi Paalalinna Koolis tööõpetuse tunnis, ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega oma klassivenda.X.X.X , nimelt X.x.x võttis klassiruumist noa, hoidis noatera vastu X.X.X. kaela ning ütles, et tapab X.X.X.ära või lõikab tema kõri läbi. Ähvardamise ajal tundis X.X.X.hirmu oma elu ja tervise pärast ning X.x.xi agressiivse käitumise tõttu oli tal alust karta ähvarduse täideviimist. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud; KarS § 120 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel arvestades X.X.X. kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 8 kuuks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustusena osalemine sotsiaalprogrammis. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava X.x.xi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 345 eurot. Süüdistatava X.x.xi kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 69 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus X.x.xilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 144 eurot (s.h käibemaks). X.x.xile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 270 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist alaealisega õpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek tuleb X.x.xil vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 496,50 eurot: sundraha 352,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD Viljandi Paalalinna Kooli turvakaamera videosalvestisega 07.12.2016.a. tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.