Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-1840
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrey Makarov (isikukood 38411043712), määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ebaotstarbekas. Samuti on A. Makarovil võlanõudeid umbes 6842,87 euro ulatuses, mis mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut ning võivad omakorda mõjutada uue kuriteo toimepanemise riski. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud rahvatervisevastases kuriteos, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Samuti ei oleks ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus märgib, et isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine on pigem erand ning järelejäänud vangistuse jooksul on A. Makarovil võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isikut ei saa vabastada ka vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele (puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused) viidates.
töötanud majandustöödel ja töötab praegu väljaspool vanglat, ta on osalenud riigikeele õppes ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on positiivne vabanemisjärgselt olemasolev elukoht, töökoht ja lähedaste toetus. Maakohus on kõiki neid asjaolusid arvestanud (tlk 88 pöördel ja 89) ja seega on alusetu määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et kohus pole võtnud arvesse A. Makarovi positiivset käitumist ja püüdlusi vanglas. 4.3 A. Makarovile jääb arusaamatuks, kuidas kohus ei nõustu vangla, prokuratuuri, kontaktisiku ja sotsiaaltöötajate arvamusega, kes toetavad ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus oma mittenõustumist piisavalt põhjendanud. Apellatsioonikohus märgib siinjuures, et A. Makarov on korduvalt karistatud, mh on kuritegude laad muutnud raskemaks, sest varasemad varavastased kuriteod on asendunud rahvatervist ohustava kuriteoga. Kinnipeetava varasem käitumine on seega näidanud, et kergemad karistused ega kriminaalhooldus ei ole evinud uute kuritegude ärahoidmise seisukohast mingit toimet. A. Makarov varem kriminaalkorras karistatud isikuna ja teades, millised õiguslikud tagajärjed tema teole järgnevad, jätkas ikkagi uute kuritegude toimepanemist. Kui kohus leiab, et süüdimõistetu isik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasem elukäik ei võimalda teha positiivset prognoosi võimaliku katseaja läbimisest ja kantud karistus ei vasta seatud eesmärkidele, on kohtul õigus keelduda tema tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest. Kinnipeetava A. Makarovi mittevabastamise tingisidki maakohtu hinnangul peamiselt tema varasem elukäik (korduvalt kriminaalkorras karistatud) ja kuriteo raskus (rahvatervisevastane kuritegu). Neid asjaolusid ei ole määruskaebuses ka ümber lükatud. 4.4 Iseenesest on õige A. Makarovi viide prokuröri seisukohale, et vabastades A. Makarovi vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 10 kuu kestel ning uue kuriteo toimepanemise riske saaks vähendada kriminaalhooldusele allutamisega ja lisakohustuste panemisega. Eeltoodu aga ei tähenda, et formaalsete eelduste täidetuse korral peaks vabastama iga süüdimõistetu. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhoolduse näol on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Makarovi eelnevale elukäigule osundades õigustatult leidnud, et varasem kriminaalhooldus ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Seega vaatamata sellele, et kriminaalhooldusametniku sõnul on eelnevad kaks katseaega möödunud rahuldavalt, ei ole need A. Makarovit õiguskuulekale käitumisele suunanud. 4.5 Tõsi, kinnipeetav on oma muutumist määruskaebuses selgitanud ning kinnitanud, et nüüd on ta seaduskuulekaks eluks motiveeritud. Ringkonnakohtu hinnangul A. Makarovi elukäiku arvestades tema lubadustele määravat tähendust anda aga ei saa. Olukorras, kus süüdimõistetu on ka eelnevalt reaalses vangistuses viibinud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et just kantav vangistus on olnud varasematest mõjusam ning suunanud kinnipeetava õiguskuulekale teele.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.