1-16-6495/52 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

5.Aleksandra Muzaleva vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Aleksandra Muzalevale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 16.03.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava Aleksandra Muzaleva kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandra Muzaleva on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.08.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (08.03.2014 kuriteoepisoodis) ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Harju Maakohtu 08.01.2015 otsusega mõistetud karistus, see on 6 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ja loeti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Karistus loeti kantuks. Õigeks mõisteti Aleksandra Muzaleva KarS § 199 lg 2 p 7 järgi tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistati Aleksandra Muzaleva KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka A.Muzaleva kinnipidamine, see on 4 päeva (02.10-03.10.2015; 09.10.2015 ja 11.11.2015) ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.04.2016.a. Ringkonnakohtu 14.11.2016.a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu otsus järgmistes osades: Aleksandra Muzaleva 08.03.2014 episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdimõistmise osas; Aleksandra Muzalevalt xxxx OÜ kasuks 43,20 euro väljamõistmise osas. Mõisteti Aleksandra Muzaleva 08.03.2014 toime pandud varguse katses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Jäeti xxxx OÜ tsiviilhagi rahuldamata. Muus osas jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Karistuse kandmise algus oli 14.04.2016.a ja lõpp on 10.12.2017.a. Aleksandra Muzaleva kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (neist 3 on kustunud), vanglas viibib kuuendat korda. Vangistuse ajal osaleb riigikeele kursustel ja tööhõives, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Aleksandra Muzaleva kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedastest on elukaaslane, kellega omavahelised suhted pidavat head olema. Rahvastikuregistri järgi on A. Muzaleva lähedased. Kinnipeetava elukaaslase sõnul A. Muzaleval sõpru ei ole ning negatiivset mõju avaldavaid sõpru välja ei oska tuua. Peale vanglast vabanemist soovib A. Muzaleva asuda elama xxxx. Antud aadressil elab kinnipeetava elukaaslane, kellel on ka üürileping seal elamiseks korteri omanikuga. Vabanemisjärgne töökoht teadaolevalt hetkel puudub. Elukaaslane on nõus A. Muzalevat vajadusel majanduslikult toetama. Aleksandra Muzaleva taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Aleksandra Muzaleva tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab Aleksandra Muzalevale katseaja määramist kuni 10.12.2017 ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist. Samuti leiab abiprokurör, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi Aleksandra Muzaleva tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Aleksandra Muzaleva arvamuse, leiab, et Aleksandra Muzaleva võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandra Muzaleva isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav väheohtlik avalikkusele, vägivaldset käitumist ei ole esinenud, suhtub kriminaalhooldusesse väga positiivselt, usub, et see teda distsiplineerib. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.