Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus mõistis Z.H 08.03.2014 episoodis KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks, kuna leidis, et 08.03.2014 kella 13.00 ajal Tallinnas, XXX asuvas kaupluses C toimepandud varguse puhul ei ole tõendatud, et Z.H pani varguse või selle katse toime grupis. Kohus leidis, et varguste näol oli tegemist tema elustiili iseloomustava (täpsemalt: elustiili pärisosaks saanud) tegevusega – ta varastas ühesuguseid esemeid eesmärgiga need maha müüa, kuivõrd tal muu (legaalne) sissetulekuallikas puudus, ta on nimetanud varastatud esemete müümise kohta (turud, eeskätt Balti jaama turg, ka Keskturg) ning on kirjeldanud oma tegevuse „edu valemit“ sõnadega „parfüüme ostab iga naine, kui on odavamalt müüa.“ Seega ei varastanud Z.H juhuslikult valitud esemeid ega tegutsenud ootamatult tekkinud tahtluse mõjul, vaid tegutses läbimõeldult. Maakohus lähtus Z.H-le karistuse mõistmisel toime pandud varguste suurest hulgast. Sellest tulenevalt pidas kohus Z.H süüd suureks. Süü suurust mõjutavaks pidas kohus ka asjaolu, et Z.H tekitas probleeme asjasse mittepuutuvale kolmandale isikule (LG-le), kellena ta vargustelt tabatuna esines. Samas arvestas kohus, et Z.H tunnistas oma süüd ja kahetses tegusid. Sellest tulenevalt leidis kohus, et vaatamata kergendavale asjaolule väärib Z.H karistust sanktsiooni keskmises määras. Kohus leidis, et C OÜ tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt, teised tsiviilhagid täies ulatuses. Z.H on C OÜ tsiviilhagi omaks võtnud osaliselt. Olemasolevatest tõenditest lähtudes on põhjendatud temalt lõhnaõli Versace Pour varguse katsega tekitatud kahju 43,50 euro väljamõistmine.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Z.H ja tema kaitsja.

2.1 Z.H palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis talt välja 43,5 eurot C OÜ kasuks. Samuti taotleb Z.H talle mõistetud karistuse kergendamist või vangistuse asendamist rehabilitatsioonikeskusse paigutamisega. Veel palub Z.H vähendada talt välja mõistetud menetluskulusid. Z.H märgib, et maakohus mõistis ta süüdi selles, et ta pani 08.03.2014 varguse katse. Kaup – parfüüm hinnaga 43,20 eurot – tagastati kauplusele. Sellest hoolimata on kohus mõistnud talt välja hüvitise poele tagastatud parfüümi eest. Süüdistatav kinnitab, et soovib oma elu muuta, kuid vangla ei ole koht, mis sellele kaasa aitaks. Ta lisab, et Viljandi rehabilitatsioonikeskus on valmis võtma ta rehabilitatsiooniprogrammi. Z.H avaldab kartust, et kui ta peab talle mõistetud vangistust kandma, mõjub see halvasti tema ema tervisele. Ta ema on invaliid ega saa iseseisvalt kodust väljas käia. Menetluskulude vähendamise taotlust põhjendab Z.H sellega, et tal ei ole mingisugust sissetulekut. Ka tema süüdimõistmine näitab, et tal vara ei ole. Lähedased teda toetada ei saa ning ka vanglas ei ole tal võimalik tööd saada.

2.2 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning Z.H-le kergema karistuse mõistmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kaitsja leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja sellest tulenevalt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Samuti on kaitsja seisukohal, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja Z.H isikule, kes on oma süüd täielikult tunnistanud ning väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsiooni kohaselt ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ega kohtuotsuse põhistused veenvad. Nimelt ei ole kaitsja hinnangul põhjendatud kohtu seisukoht, et varastamine on kujunenud Z.H elustiiliks. Apellatsiooni põhjenduse kohaselt on Z.H küll korduvalt karistatud varguste eest, kuid Z.H ei ole nõus sellega, et varguste toimepanemine on tema elustiil. Kaitsja lisab: „Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ajavahemikul 08.03.2014 - 14.04.2016 uute varguste toimepanemises s.o. 22 varguse episoodis. Ta peeti kahtlustatavana kinni 3 korda, kokku 4 päeva ning igal korral ta püüdis end käsile võtta. Z.H pole püüdnud end õigustada, kuna ta varastas selleks, et rahuldada narkosõltuvust. Varastatud esemed müüs maha Balti jaama turul.“ Kaitsja märgib, et Z.H ei ole nõus talle mõistetud karistusega ega sellega, et teda karistati reaalse vangistusega. Z.H palub tema karistuse kergendamist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ta on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ja soovib oma elu muuta. Tal on neli last ning vahetult enne kinnipidamist taastusid tema suhted oma lähedastega, mis on eelduseks keerulisest perioodist väljumiseks. Ajavahemikul 08.03.2014- 14.04.2016 puudus Z.H töökoht, kuid ta soovib olukorda muuta. Ka soovib Z.H vabaneda narkosõltuvusest. Kaitsja leiab, et kuigi toime pandud kuritegusid on palju ja nendega tekitatud kahjud on suured ning Z.H on kriminaalne minevik, täidaks karistuse eesmärgid leebem karistus või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 2 lg 2 kohaselt on isiku karistamise aluseks on ennekõike tema teosüü. Z.H leiab, et teda on võimalik mõjutada edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest leebema karistuse kohaldamisega. Kuna ta tunnistas oma süüd, siis Z.H arvates on tema puhtsüdamlik kahetsus meelevaldselt arvestamata jäetud ning tema allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. Tema puhul on vähene ka oht edaspidi kuritegusid toime panna põhjusel, et pärast vabanemist on tal soov vabaneda täielikult sõltuvusainetest.

asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud, kuna iga järgnev karistus samaliigilise kuriteo toimepanemise eest peaks olema rangem eelmisest karistusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

nendest kaupadest, mida kauplusel tagasi saada ei õnnestunud, just Versace lõhnaõli vargusega tekitatud kahju eest, otsuses põhjendatud ei ole. Pidades põhjendatuks Versace lõhnaõli varguse katsega tekitatud kahju väljamõistmist Z.H-lt, on maakohus märkinud: „Z.H on võtnud tsiviilhagi selles osas võtnud omaks.“ Ringkonnakohus nendib, et maakohtu kasutatud sõnastusest jääb arusaamatuks, kas kohtu hinnangul võttis Z.H tsiviilhagi osaliselt õigeks (st tunnistas osaliselt tema vastu esitatud nõuet – TsMS § 4 lg 3; § 440) või võttis mingi asjaolu omaks (TsMS § 231 lg 2). Maakohtu istungi protokollist ei nähtu ei hagi õigeksvõttu ega mingi sellise asjaolu omaksvõttu, mis annaks alust Z.H-lt Versace lõhnaõli väärtuse väljamõistmiseks C OÜ kasuks. Z.H ei ole istungil selgesõnaliselt kinnitanud, et ta võtab C OÜ hagi õigeks Versace lõhnaõli väärtuse ulatuses. Ka ei ole ta oma ütlustes kirjeldanud mingit sellist asjaolu, mis annaks alust talt just Versace lõhnaõli väärtuse väljamõistmiseks. Maakohtu istungil vastas süüdistatav kohtu küsimusele, kas ta tunnistab end süüdi: „Süüdistus on arusaadav. Tunnistan ennast süüdi, 08.03.201 olin seal ja minu kotist leiti üks parfüüm, teisi asju ma varastanud ei ole, need varastas noormees, kes minuga kaasas oli, temal oli oma eesmärk, me seda jagada ei plaaninud, ülejäänud episoodides tunnistan end süüdi. Lühimenetlusega olen nõus.“ Kohtu küsimusele, kas süüdistatav soovib anda ütlusi, vastas Z.H: “Enda ülekuulamist ma ei taotle. Tsiviilhagisid tunnistan, väljaarvatud summas 52.15 eurot. Kui ma vanglast vabanen, olen suletud ringis, mul ei ole kedagi ja satun samasse ringi. Olen narkosõltlane, viimane aasta ei tarvitanud. Müüsin kauba maha Balti Jaama turul, tellimust ei olnud alati. Parfüüme ostab iga naine, kui on odavamalt müüa. Minu eluviis sunnib mind varastama. Lapsed on ämma juures hetkel.” Seega andis Z.H maakohtus teada, et ta ei ole tsiviilhagidega täielikult nõus. Maakohus ei ole täpsustanud, millisest tsiviilhagist tuleneva 52,15 euro suuruse nõudega Z.H nõus ei ole. Arvestades, et Z.H väitis ühtlasi, et peale kauplusele tagastatud parfüümi ta teisi ei võtnud, ei olnud maakohtul alust asuda seisukohale, et Z.H on veel ühe parfüümi väärtuse ulatuses tsiviilhagi õigeks võtnud. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada Z.H-lt C OÜ kasuks 43,2 euro väljamõistmise osas ning C OÜ tsiviilhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Eelnevaga seoses tuleb maakohtu otsus tühistada ühtlasi Z.H 08.03.2014 kuriteoepisoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdimõistmise osas. Maakohus on otsuse põhiosas korduvalt märkinud, et Z.H pani toime varguse katse. Sellest hoolimata on maakohus kvalifitseerinud teo otsuse resolutsioonis lõpuleviidud vargusena. Süütegude «Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhendi § 1 lg 2 kohaselt tuleb kuriteokatse puhul lisaks karistusseadustiku eriosa normile viidata KarS § 25 lg-le 2. Maakohus on otsuse põhiosas Z.H 08.03.2014 toime pandud varguse katse kvalifitseerimist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi põhjendanud sellega, et see varguse katse „kogumis teiste episoodidega kvalifitseerub KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. See seisukoht on väär. Kuna 08.03.2014 varguse katse on erinevalt ülejäänud menetluse esemeks olevatest vargustest pandud toime enne eelmist süüdimõistvat otsust, pidi maakohus mõistma selle teo eest eraldi karistuse. Maakohus seda ka tegi. Teo eest eraldi karistust mõistes tuleb see tegu ka

kvalifitseerida teistest eraldi. Seega tuleb Z.H 08.03.2014 varguse katse kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Ringkonnakohus leiab, et teo ümber kvalifitseerimine ei anna alust maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks. Maakohus on 08.03.2014 varguse katse eest mõistnud Z.H-le KarS § 199 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Lisaks luges kohus mõistetud vangistuse kaetuks Harju Maakohtu 08.01.2015 otsusega mõistetud karistusega, mis on Z.H kantud.

nendele argumentidele apellatsioonis esitatud ei ole. Kaitsja piirdub avaldusega, et Z.H ei ole kohtu järeldusega nõus. Samas toob kaitsja järgnevalt ise välja rea asjaolusid, mis ilmselgelt räägivad selle kasuks, et vargused olid Z.H elustiili osa: kaitsja nendib, et Z.H on varem varguste eest korduvalt karistatud, praeguse menetluse esemeks on kahe aasta vältel toime pandud 22 vargust ning vargusi pani ta toime oma narkosõltuvuse rahuldamiseks. Seega tunnistab kaitsja apellatsioonis, et Z.H oli ikka ja jälle vaja panna toime vargusi, et saada sissetulekuid oma vajaduste rahuldamiseks. Vargusi kui elustiili iseloomustabki aga see, et need on toime pandud sissetuleku hankimiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.2013 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-66-13, p 6.2). Tähelepanu väärib, et kuigi kaitsja vaidleb vastu väitele, et vargused on muutunud Z.H-le elustiiliks, ei ole vaidlustatud Z.H kuriteo kvalifikatsiooni. Ometi on see, kas vargustest on kujunenud isiku elustiil, oluline varguste süstemaatilisena kvalifitseerimise seisukohalt (vt viidatud Riigikohtu 20.06.2013 määrus). Seega on kaitsja maakohtu otsust puudutavad seisukohad osas vastuolulised.

Z.H kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 48 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus rahuldas esitatud taotluse. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Ivi Kesküla

Orvi Tali

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.