Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kinnipeetav kätte tõendi, kus on kirjas, et tal ei olnud kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoovet, mingit ekspertiisi ei ole tehtud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta osaleb vanglas majandustöödel. Tal on vabanemisel kindel töökoht, kuigi ta on juba eelpensionil. Vangla iseloomustus ja prokuröri iseloomustus räägib ohtlikkusest, kuid riski %-id on madalad. Isik ei ole varem kriminaalhoolduses olnud. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja isik vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu August Ruusmanni positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Valdavalt on isik toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, sh tapmiskatse. Kuriteod on olnud nii ette planeeritud kui ka hetkeemotsiooni ajendil. Soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, oskamatus lahendada konflikte verbaalselt ja oma emotsioone valitseda. On kuriteo toime pannud grupis, mis viitab sellele, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava õe sõnul kuulusid venna tutvusringkonda ka alkoholi liigtarvitavad isikud, kes võivad talle ka käesoleval ajal negatiivset mõju avaldada. Positiivsena võib välja tuua, et isik on vangistuses läbinud taastava õiguse programmi Tee ning sotsiaalprogrammi 12 sammu ehk igapäevane valik. Samuti on ta töötanud vangla majandustöödel. Oli paigutatud avavanglasse, kuid paigutati ajutiselt menetluse ajaks kinnisesse osakonda tagasi. Samuti puuduvad isikul distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma õele ja õemehele kuuluvas majas ning vajalikud nõusolekud tal sinna elama asumiseks on olemas. Samas on isikul tasumata võlgnevusi 63 000 euro ulatuses ning puudub garanteeritud töökoht koos kindla igakuise sissetulekuga majanduslikult toimetulemise võimaldamiseks. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 13% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 21%, milliste näol on tegemist küll madalate, kuid arvestatavate riskidega. Samuti on isik viimase kuriteo toimepannud vanglas, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Kuna tegemist on isikuga, kes ei suuda vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, puudub kohtul kindlus selles, et ta suudaks vabaduses katseajal järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et August Ruusmanni puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus August Ruusmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.