Liiklussüüteod

Määrata B.B kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada B.B karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, B.B-le , kaitsjale ja prokurörile ning saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale B.B suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Asjaolud Viru Vangla esitas 24. 01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega nr 1-16-5344 tunnistati B.B süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ja KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning B.B-l kuulus ärakandmisele 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.07.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 17.12.2015 määrusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud 11 päeva vangistust võrra ning B.B-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 03.02.2016. B.B-d on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Vangistuse jooksul on isik töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, käinud psühholoogi vastuvõtul ja osalenud vestlustel seoses riskeeriva elustiili tagajärgede, toimepandud kuritegude ning nendest järelduste tegemisega. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama aadressile xxxx. Tegemist on eramajaga, mis kuulub kinnipeetava ema sõbrannale A V. Kriminaalhooldusametnik teostas eelnevalt nimetatud aadressil elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab elukoht

elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Lisaks on A V andnud oma kirjaliku nõusoleku selle kohta, et ta on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega oma elukohas. Väidetavalt on kinnipeetav läbinud raietöölise väljaõppe koolituse. Viru Vanglas õppis ta puidupingitöölise eriala, kuid jättis õpingud pooleli, sest leidis, et see eriala ei sobi talle. Isikul oli enne vangistust olemas töökogemus raie - ja laotöölisena ning ka vangistuse jooksul kinnipeetaval töötamisega probleeme ei esinenud. xxxx juhatuse liige on kinnitanud kriminaalhooldusametnikule, et B.B-l oleks võimalik vabanemisel tööle asuda xxxxsse. K-raha andmetel on isikul võlgnevusi kokku summas 1999 eurot. Kinnipeetav soovib oma võlgnevusi tasuda. Kinnipeetava lähedasteks on Soomes elavad ema, väike õde ja vend, kellega suhted on head. Vabanemisjärgselt toetaks isikut ema sõbranna A V, kellega suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema elustiil on riskiv ja hoolimatu. Käitumine on impulsiivne – ei mõtle tegude tagajärgedele. Ühtlasi on ta on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangistuses olles hakkas kinnipeetav taipama oma tegude tegelikke tagajärgi. Nüüdseks oskab isik näha ja hinnata tegureid, mis on soodustanud uue kuriteo toimepanemist. Eesmärkideks on tööle minemine ning trahvidest vabanemine. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis näitab, et isik ei ole teinud enda jaoks järeldusi kui ohtlik on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 34 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 49 %. Lähtudes eeltoodust ning uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab isiku elektrooniliselt ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, teeb vangla ettepaneku tulenevalt isiku ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata B.B-le katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 11.01.2019. Käitumiskontrolli ajaks soovitab vangla kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 5, 8 ja 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab vangla 3 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta B.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur toetab kinnipeetava 20.12.2016 iseloomustuses toodud arvamust ning peab samuti võimalikuks toetada ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.01.2019. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks B.B-l jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 3 kuu kestel elektroonilise valve tingimustes ja kuni karistusaja lõpuni 11.01.2019 allutada käitumiskontrollile. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokuratuur nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning kohustuste valiku kohta.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist isiku taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 14.02.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta saab edaspidi ilma kuritegudeta hakkama. Ta tunnistab probleemi seoses alkoholiga. Tema sõnul ta alkoholi enam tarvitada ei kavatse, sest ta teab, kuidas see temale mõjub. Ühtlasi on ta nõus alluma alkoholismivastasele ravile. Tööle läheks ta xxxx-sse esialgu ehitustöölise abilisena. Kaitsja seisukoht 14.02.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas B.B kokkuleppeline kaitsja, et kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes on kahjuks sattunud alkoholi tõttu vanglasse. Kaitsja leiab, et isik on tänu vangistusele seadnud endale teised sihid. Kinnipeetav saab aru, et vanglas olemine on aja raiskamine. Isik on esimest korda vanglas ning talle võiks anda võimaluse enne tähtaega vabaneda. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla. Käesoleval juhul kaaluvad kohtu hinnangul isiku vabastamist toetavad asjaolud üles isiku vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on vanglas viibit ud aega kasutanud otstarbekalt – isik töötas, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning õppis eriala. Samuti on B.B käitumine vanglas olnud seaduskuulekas – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuivõrd vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine, siis käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ema sõbranna juures, mis vastab elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning elukoha omanik on samuti andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks oma elukohas. Samuti nähtub, et xxxx juhatuse liige on lubanud kinnipeetavale garanteerida töökoha enda ettevõttes. Kohtu hinnangul võib tööle asumine aidata vähendada isiku tegevusetust ning koos sellega alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riski. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab isik esimest korda. Kuigi kinnipeetav on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusel ning see ei kulgenud edukalt, on kohus arvamusel, et käesolevaks ajaks võiks reaalselt kantud vangistus olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ühtlasi aitavad elektrooniline valve ja kriminaalhooldus vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, sest viimased tagaksid piisava kontrolli kinnipeetava edasise käitumise üle.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Mootorsõiduki joobes juhtimine kujutab ohtu nii teiste inimeste elule kui ka tervisele, kuid seda ohtu võib kohtu hinnangul vähendada isikule lisakohustuste (mitte tarvitada alkoholi ja läbi da alkoholivastase ravi) panemisega. Ühtlasi on olemas isiku eelnev nõusolek alkoholivastasele ravile allumiseks. Kohus leiab, et B.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks käesoleval juhul isiku mõjutamisel õiguskuulekale käitumisele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine vanglas. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Seega annab kohus isikule võimaluse tõestada, et ta on muutunud ning ta on võimeline edaspidi õigusrikkumistest hoiduma ja täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kui isik peaks rikkuma kohtu usaldust ning rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus ka uuesti täitmisele pöörata. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus B.B vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla. Maakohus juhindus KarS § 751, 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.