Liiklussüüteod

isik on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemise (edaspidi ÜKT) tundide sooritamisest ning isik on rikkunud 23.01.2017 registreerimiskohustust. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 18.01.2017 saabus kriminaalhooldusametnikule teade politseist kriminaalhooldusaluse poolt kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise kohta ning 13.01.2017 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Teate kohaselt toimus väljakutse 13.01.2017 kell 23:07 Rakveres xxxx juurde, kus toimus kaklus. Politsei kontrollis kohapeal viibinud isikuid ning üheks noormeheks osutus F.K , kellel tuvastati indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A111129, mille järgmise kontrollimise aeg on 03.2017 alkoholijoove 0,64 mg/l kohta. Politseist saabus 23.01.2017 kriminaalhooldusametnikule uus teade kriminaalhooldusaluse poolt kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise kohta ning 21.01.2017 koostatud indikaatorvahendi protokoll. Teate kohaselt registreeriti politseis 21.01.2017 kella 02:06 paiku juhtum 3130170004185, kus Rakvere xxxx kutsuti politsei öörahu rikkumise pärast. Korteris oli ka F.K , kellel oli kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Patrull fikseeris isikul indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury Nordic SN 10200319, mille järgmise kontrolli aeg on 25.02.2017, alkoholijoobe 0,903 mg/l väljahingatavas õhus. F.K pidi jaanuari ajakava kohaselt sooritama ÜKT tunde 5 tundi 07.01.2017, 5 tundi 08.01.2017, 5 tundi 14.01.2017 ja 4 tundi 15.01.2017 (kokku 19 tundi). Juhendaja teatas 31.01.2017 telefoni teel, et hooldusaluse sooritatud ÜKT tunnid jaanuaris olid 7 tundi (07.01.2017) ja 7 tundi (08.01.2017). Kuivõrd kriminaalhooldusalune ei leppinud juhendajaga ega kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt ajakava muudatust kokku, siis läks tal jaanuaris arvesse vaid 10 ÜKT tundi ning sooritatud ületunnid 07.01.-08.01.2017 arvesse ei lähe – need loetakse vabatahtlikuks üldkasulikuks tööks. Erakorralisest ettekandest nähtub, et isikule on selgitatud üldkasuliku töö korraldust ning talle on korduvalt selgitatud asjaolu, et kui isik soovib ajakava muuta, siis tal tuleb see juhendajaga ja kriminaalhooldusametnikuga kokku leppida. Kriminaalhooldusaluse 31.01.2017 antud kirjalikust seletusest nähtub, et ta oli 13.01.2017 tarvitanud paar klaasi Carriba Negro rummi sõbra sünnipäeva puhul ning ta oli sõpradega väljas. 21.01.2017 jõi ta pudeli viskit Canadian Special Old seetõttu, et tema ema oli haiglas ja ta oli eeltoodust tulenevalt väga närvis ja mures. Kriminaalhooldusaluse seletustest nähtub, et ta ei saanud 23.01.2017 registeerimisele mittetulemisest kriminaalhooldusametnikku teavitada, sest tal ei olnud telefoni. ÜKT tunde ei sooritanud ta ajakava kohaselt 14.01.-15.01.2017, sest tal olid töö juures (põhitöö xxxx) suured tellimused. Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 03.10.2016 ning F.K allkirjastas ÜKT tegija õiguste-kohustuste lehe. Samuti selgitati F.K-le üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ning kohustusi. Ühtlasi selgitati lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning selle rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kriminaalhooldusalune broneeriti ÜKT tunde tegema 03.10.2016 S. K Ralvere Hooldekodu OÜ juurde. F.K on seisuga 31.01.2017 temale määratud 420 ÜKT tunnist sooritanud 67 tundi ning tegemata on 353 tundi. Kriminaalhooldusalusele on varasemalt koostatud üks kirjalik hoiatus ning üks erakorraline ettekanne (isik rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi). Viru Maakohtu 13.01.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning F.K-le määrati täiendav lisakohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile tähtajaga 31.03.2017. Kriminaalhooldusalusel on esinenud ka varasemalt registreerimiskohustuse rikkumist. Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata F.K-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata ÜKT tundide ulatuses. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune on rikkunud 23.01.2017 KarS § 75 lg 1 p 2 nõuet (ei ilmunud määratud ajal registreerima ega

teavitanud mitteilmumisest), on rikkunud 13.01.2017 ja 21.01.2017 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning isik on hoidnud ÜKT tundide sooritamisest kõrvale. Kriminaalhooldusametniku 21.02.2017 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et isik käis 08.02.2017 alkoholivastasel võõrutusravil Wismari haiglas, mille kohta on olemas tõend. Kriminaalhooldusametnik lisas, et F.K on veebruaris sooritatud 23 ÜKT tundi (kokku sooritamata 326 ÜKT tundi) ning praegu on isik käitunud seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametnik on nõus kriminaalhoolduse jätkamisega, sest kriminaalhooldusalune on käinud ravil ja ta on veebruari ÜKT tunnid ära teinud. Kohtuistungil F.K antud ütlustest nähtub, et kriminaalhooldusalune rikkus nõudeid ning ei sooritanud ÜKT tunde seetõttu, et tal oli põhitööl väga palju tööd ning kriminaalhooldusametnikku ei saanud ta informeerida telefoni puudumise tõttu. Ta lisas, et on käinud 08.02.2017 ravil ning ta loodab, et alkoholiprobleemid on lahenenud. Isik leiab, et on võimeline ÜKT tunde tegema. Prokurör toetas kohtuistungil kriminaalhooldusametniku arvamust ning palus jätta erakorralise ettekande rahuldamata. Prokurör loodab, et isik suudab oma karistuse ära kanda ÜKT tunde tehes. Ühtlasi lisas prokurör, et isik käis ravil ära varem, kui ta oli kohustatud. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Käesolevaks ajaks on F.K 420 ÜKT tunnist sooritamata 326 ÜKT tundi, mistõttu ÜKT tundide sooritamine temale määratud ÜKT tegemise aja jooksul on võimalik. Samuti nähtub, et kriminaalhooldusalune sooritas veebruaris 23 ÜKT tundi. Kinnitust leidis asjaolu, et F.K on 2017 jaanuaris kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, samas ei saa tähelepanuta jätta, et isik on läbinud alkoholivastase ravi 08.02.2017 Wismari haiglas, mis loob eeldused edasiseks seaduskuulekaks käitumiseks. Kriminaalhooldusametnik ja prokurör olid kohtuistungil seisukohal, et isikule tuleks anda võimalus kanda oma karistus ära ÜKT tunde tehes. Kohus on seisukohal, et F.K-le tuleb anda võimalus tõestada, et ta suudab teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused. Kohtu hinnangul kriminaalhoolduslikud meetmed F.K suhtes käesoleval ajal efektiivsemad kui vangistus.

oleksid

Seega jätab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ja F.K-le Viru Maakohtu 17.08.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.