Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 01.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. O.Z tunnistati Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega nr 1-13-11316 süüdi KarS § 113-§ 25 lg 2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise algus 15.07.2013 ja lõpp 15.11.2018. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.02.2017. O.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II kd, II osa tl 51). Kinnipidamisasutusest O.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud kahel korral ametniku korraldustele mitte allumise eest ja ühel korral kambris süütamisvahendi omamise eest. Vangistuses on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides xxx, on osalenud ja osaleb ka praegu majandustöödel koristajana. Enne vangistust elas üksinda 2 toalises korteris aadressil xxx. Kriminaalhooldusametnik tegi 16.12.2016 kodukülastuse aadressile xxx. Tegemist on heas seisukorras kahetoalise korteriga. Korteri omanik on O.Z-i poolvend, kes ka ise seal elab. Korteris elab veel O.Z-i teine poolvend. Mõlemad esitasid kirjaliku nõusoleku süüdimõistetu elama asumiseks nimetatud korterisse. Kinnipeetava enda sõnul lõpetas ta xxx, kuna õppimise ja käitumisega oli raskusi. Isik on omandatud xxx, töö käigus xxx oskused ning algteadmised ehitusest. Eriala ei oma. Enne vangistust töötas ametlikult xxx. On töötanud 3,5 aastat xx ning mõnda aega ehitusel. Süüdimõistetul on mitmed oskused, mis võivad tööturul konkureerides kasuks tulla. Töötuse perioode pole ette tulnud. K-raha andmetel on 16.01.2017 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 7741,44 eurot, vabanemisfondis 505,90 eurot. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht xxx-s võtmete valmistajana, OÜ-s Ashan kingsepp-võtmemeistrina või xxx xxx. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, 2 õde ja 2 venda. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Kinnipeetaval on tütar. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 14 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 24 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, Viru Vangla ei toeta O.Z-i tingimisi ennetähtaega vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on O.Z-i lähedasteks ema, kaks õde ja kaks venda, isa on surnud. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Vestlusest kinnipeetava vennaga selgus, et O.Z on endisest kooselust sündinud tütar. Süüdimõistetu taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta aadressil xxx. Tegemist on ümberehitatud 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kinnistusregistri andmetel kuulub kinnipeetava vennale. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning seal on sobiv koht seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal elab antud elamispinnal O.Z-i vend üksinda. Teine vend xxx, kuid seoses tööga elab ka perioodiliselt oma elukohas xxx. Mõlemad vennad, on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks nimetatud korteris. O.Z on keskharidus ja töökogemus, eriala puudub. Peale vabanemist on tal olemas neli võimalikku töökohta: OÜ-s xx. 22.12.2016. toimunud telefonivestlusest xxx juhatuse liikmega selgus, et kinnipeetaval on võimalus töötada xxx auto xxx ametikohal, mis eeldab sõitmist erinevate kohtade vahel. Seega auto hooldustehnikuna töötamine ei oleks elektroonilise valve all võimalik, sest kriminaalhooldusametnikul ei oleks võimalik koostada ajakava kriminaalhooldusaluse liikumise täpse marsruudi järgi, kuid ilma selleta ei ole võimalik elektroonilist valvet nõuetekohaselt teostada. 22.12.2016. toimunud telefonivestlusest xxx liikmega selgus, et kinnipeetaval on võimalus töötada xxx ametikohal (hakkab töötama kahes keskuses töögraafiku alusel) ja samal 2(6)

päeval toimunud telefonivestlusest xxx liikmega selgus, et kinnipeetaval on võimalus töötada OÜ s xxx ametikohal (töökohaga seoses ei ole sõitmist erinevate kohtade vahel). Mõlemad vennad on valmis ennetähtaegse vabanemise korral O.Z moraalselt ja materiaalselt toetama. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 16.01.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla O.Z-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. O.Z tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud grupis toime pandud varavastaste kuritegude eest. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine, viimase kuriteo puhul aga suutmatus viha ohjata. Vangistuses on kinnipeetav O.Z neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lisaks tuleb märkida, et prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada O.Z vangistusest ligikaudu 1 aasta 6 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus.. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et O.Z-i uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav tema suutmatus oma viha ohjata ning üleolev hoiak. Tõsi, käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene ning ta on sel ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et O.Z vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on O.Z kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 14% ja 24%, mis on üsna suur retsidiivsusnäitaja. Ohtlikkus seisneb raskete, surmaga lõppeda võivate kehavigastuste tekitamises. O.Z-i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne v abastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav O.Z-i puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust, on prokuratuur O.Z-i vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele elektroonilise järelevalve alla vastu. Süüdimõistetu O.Z soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja selgitas, et kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isikule on tagatud elukohta, samuti mittu tööandjat soovivad isikut tööle, vastavad garantiikirjad on esitatud. Isdik ise on motiveeritud oma elu muutmiseks. Isik on vangistuses esimest korda ja karistuse eesmärk on täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et O.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega 3(6)

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. O.Z on xxx klassi haridus, mille xxx. Isik on omandanud taksojuhi kutse, töö käigus ka kingsepp-võtmemeistri oskused ning algteadmised ehitusest. Eriala ei oma. Enne vangistust töötas ametlikult xxx. On töötanud 3,5 aastat kingsepp-võtmemeistrina ning mõnda aega ehitusel. Süüdimõistetul on mitmed oskused, mis võivad tööturul konkureerides kasuks tulla. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolusid, et vangistuses olles on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides xxx ning on osalenud ja osaleb ka praegu xxx. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtivat kriminaalkaristus. Vanglakaristust kannab 1. korda. Käesoleval hetkel kannab isik karistust tapmiskatse eest. Kehtivaid väärteokaristusi on O.Z 11: LS § 227 lg 2 alusel 8. korral (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine), LS § 241 lg 1 alusel 1. korral (parkimine keelatud kohas), LS § 223 lg 1 1. korral (mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine), LKindlS § 661 lg 1 alusel 1. korral (liikluskindlustuse lepingu ja poliisita sõiduki juhtimine). Kohus leiab, et isiku varasemalt mõistetud kriminaal karistus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on jätkanud korduvate distsiplinaarsüütegude toimepanemisega ka vangla režiimis Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohtu arvates ei ole kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kinnipeetav omab isikutunnistust, mis kehtib kuni 02.05.2017. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda xxx Harjumaa. Tegemist on 2-toalise kõikide mugavustega korteriga, mis kinnistusregistri andmetel kuulub kinnipeetava vennale. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning seal on sobiv koht seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal elab antud elamispinnal O.Z-i vend üksinda. Teine vend elab xxx, kuid seoses tööga elab ka perioodiliselt oma elukohas xxx. Mõlemad vennad, on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks korteris. Lähedasteks on ema, kaks õde ja kaks venda, isa on surnud. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Mõlemad vennad on nõus O.Z vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetama. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedaste toetus, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul O.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud tapmiskatse, mis on raske isikuvastane kuritegu. Viru Vangla poolt kohtule esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb raskete surmaga lõppeda võivate kehavigastuste tekitamises. Ohustatud on eelkõige kinnipeetavale tuttavad isikud, kellega tal on halvad ja pingelised suhted. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. 4(6)

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud, näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Ei ole vähetähtis asjaolu, et uued korduvad distsiplinaarsüüteod on toime pandud juba pärast seda, kui kohus on arutanud isiku ennetähtaegset vabastamist aprillis 2016 ja otsustas isikut mitte vabastada. Isiku käitumine viimase aasta jooksul näitab, et positiivset muutust tema hoiakutes ei ole toimunud. Kohus on seisukohal, et O.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.11.2018, ärakandmiseni on 1 aasta ja 9 kuud aega. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedase toetus ja kindla elukoha ja töökoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

5(6)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu O.Z-i temale Harju Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.