Kohtulahend

Kohtu seisukoht Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav B.J ja kannatanu Xxxxviibisid 14.07.2013.a. öösel kella 2 paiku Tallinnas Sõpruse pst 200b/Sipelga 1 asuva Statoili tankla parklas ja nendevahelise füüsilise konflikti käigus sai Xxxxnoavigastused. Vaidlus on selles, kes keda esimesena ründas ja kuidas tekkisid kannatanule vigastused. Kohtuistungil soovis B.J enda ülekuulamist, mille käigus ta eitas Xxxxtapmise kavatsust ja üleüldse talle vigastuste tekitamist. Kannatanu välimus tundus talle seal tanklas imelikuna, pea oli sassis ja riided kuidagi laiali, mistõttu ta arvas, et Xxxxon narkojoobes. Kannatanu juurde läks ta selleks, et öelda, et too hoiaks tema lapsest ja endisest elukaaslasest Xxxxeemale. Ta sõitis Xxxxauto juurde ja autost väljudes võttis kindluse mõttes kaasa noa. Xxxxlähenedes ta komistas ja seetõttu kiirendas sammu. Jõudnud kannatanu juurde, lõi Xxxxkoheselt teda vastu pead. Eelnimetatud asjaolude osas on B.J andnud ka kohtueelses menetluses ütlusi ja need ühtivad kohtuistungil antud ütlustega. Kohtueelses menetluses on B.J keeldunud edaspidise tegevuse kohta ütluste andmisest, kuid kohtuistungil antud ütluste kohaselt kaitses ta vasaku käega oma pead, hoidis pead all, nägi üksnes kannatanu jalgu. Ta lükkas noaga parema käe ette, et Xxxxei saaks teda enam rünnata. Süüdistatav kinnitas, et Xxxxoli agressiivne ja kogu aeg ründas teda, tema üksnes kaitses ennast ning Xxxxei ole ta ühtegi vigastust tekitanud. Küsimusele, miks pidi Xxxxteda esimesena ründama, vastas ta, et kuna autost väljudes ta komistas, võis Xxxxtunduda, et ta on agressiivne. Xxxxvigastuste tekkimise kohta oli B.J samuti oma versioon ja nimelt selline, et kuna Xxxxon väitnud, et ta ei näinud B.J-i käes nuga, võis ta ise korduvalt joosta noa otsa. Kannatanu Xxxxütlused on süüdistatava ütlustest erinevad. Kannatanu andis ütlusi kuriteo sündmusega samal päeval pärast operatsiooni ja 17.07.2013.a. Kannatanu ütlustest nähtub, et nii tema kui ka B.J olid juhuslikult 14.07.2013.a. Statoili tanklas. Ta märkas B.J leti juures järjekorras, nad ei vahetanud sõnagi. Ta suundus pärast ostude eest tasumist parklasse oma auto juurde, tegi seal suitsu. Nägi, kuidas B.J hakkas parklast ära sõitma, korraga pidurdas, pööras auto ringi ja sõitis otse tema auto kõrvale. B.J kargas autost välja, sööstis tema poole, tõstis käe ja lõi noaga talle kaela ning sõnagi lausumata hakkas noahoope jagama ka keha ja käte piirkonda. Ta kaitses ennast, hakkas vastu, kuid lõpuks, saades aru, et B.J soovib teda tappa, jooksis surmahirmus Statoili tanklasse sisse. Xxxxnoavigastuste saamine Tallinnas Sõpruse pst 200b/Sipelga 1 asuva Statoili tankla parklas on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fotodega, mille kohaselt tankla parkla serval suunaga Sipelga 3a maja poole oli pargitud Nissan NOTE numbrimärgiga xxxx ja BMW numbrimärgiga xxxx. Autode vaheline kaugus oli 95 cm. Sõiduauto Nissani vasakpoolse külje pinnal ja BMW parempoolse külje pinnal olid verejäljed, autode vahel asfaldil samuti punast värvi plekid. Punast värvi plekid olid ka tankla müügisaali sissepääsu ukse juures ja müügisaali põrandal ukse juures maas. Kannatanu vigastusi tõendavad ka tunnistaja Xxxx(Statoili tankla müüja) ütlused, mille kohaselt tankla teenindusruumi sisenes meesterahvas, kes palus kutsuda kiirabi ja oli näha, et meesterahvas jooksis verd, vigastused olid käe peal ja kaelal. Meesterahvas teatas, et teda oli rünnanud töökaaslane. Isiku ekspertiisiakti nr 13E-PõI0183 kohaselt tuvastati Xxxxjärgmised tervisekahjustused: lõikehaavad vasakul pool rindkere eespinnal, vasakul pool kaela tagapinnal, vasakul küünarvarrel (2 haava) ning vasakul reiel. Eksperdiarvamuse kohaselt olid haavad kaela tagapinnal ja vasakul küünarvarrel eluohtlikud tervisekahjustused. Vasaku küünarluunärvi vigastus põhjustas vasaku käe III-V sõrme motoorse funktsiooni häire (sõrmi ei saa sirutada) ning nahatundlikkuse languse vastava närvi innervatsioonialal, põhjustades sellega pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega üle 4 kuu- kohtumeditsiiniliselt oli tegemist raske kehalise haigusega. Ekspert andis arvamuse, et tervisekahjustused olid iseloomulikud teravale vägivallale ja võisid olla tekitatud noaga. Lõikehaavad vasakul küünarvarrel võisid olla saadud enesekaitse käigus terariistalöökide tõrjumisel.

Tõendite kogumis hindamise tulemusena on kohus seisukohal, et B.J-i väide Xxxxagressiivsusest ja esmasest ründest ei ole usutavad ega millegagi tõendatud ning et just B.J oli isikuks, kes põhjustas Xxxx ekspertiisiaktis loetletud vigastused. Süüdistatava ja kannatanu vaheliseks tüliküsimuseks oli asjaolu, et B.J-i endine elukaaslane Xxxxelab käesoleval ajal Xxxxja nendega koos elab ka Xxxxja B.J-i ühine laps. Selline elukorraldus häiris süüdistatavat, mitte kannatanut. B.J-ile ei meeldinud Xxxxisik ja ta pidas teda ohtlikuks. Süüdistatav on ise andnud ütlusi, et ta ei eita, et on Xxxxpeale häält tõstnud ja nõudnud kategooriliselt tema pere rahule jätmist. B.J-i viha Xxxxvastu tõendavad nii kannatanu kui Xxxxütlused, mille kohaselt on B.J korduvalt Xxxxähvardanud. Seega ei ole usutav, et ründamise initsiatiiv lähtus kannatanust. Peale ostude sooritamist läks Xxxxoma auto juurde, ei peatanud B.J-i autot, kui nägi teda ära sõitmas, ei otsinud B.J-iga kontakti. Hoopis B.J oli see, kes sõitis kannatanu auto juurde ja lähenes kannatanule autost kaasavõetud küllaltki pika teraga (süüdistatava ütluste kohaselt umbes 20 cm) noaga. Kannatanu ütlusi selles, et B.J, väljudes autost, sööstis kohe tema poole ja ründas, tõendab ka turvakaamera videosalvestus, millest on näha, kuidas B.J väga kiiresti peale oma sõiduki peatamist kannatanu sõiduki taga, tegi autoukse lahti ja suundus kannatanu poole. Kohus ei tuvastanud videosalvestuse vaatamisel B.J-i komistamist, mis süüdistatava arvates võis olla kannatanupoolse ründe põhjuseks. Kohtu hinnangul komistamise puhul inimene pigem pidurdab enda kiirust või hakkab ettepoole kukkuma. Sellist liikumist kohus videosalvestuse vaatamisel ei tuvastanud. Küll on süüdistatava komistamist ja kukkumist vastu maad ja seejärel vastu oma autot näha videosalvestuselt hiljem, kui Xxxxoli juba autode vahelt välja saanud ja B.J suundumas oma auto juurde. Seega ei vasta tegelikkusele süüdistatava väide selle kohta, et Xxxxpoole minnes ta komistas, millest tingituna hakkas kiiremini liikuma ja Xxxxvõis sellest järeldada agressiivsust, mis ajendas teda B.J vastu pead lööma. Kohtu veendumust, et ründajaks oli B.J, suurendab ka asjaolu, et süüdistatav võttis autost väljudes kaasa noa. Juhul kui soovitakse minna üksnes rääkima, puudub vajadus nuga kaasa võtta. Süüdistatava ütlused selles osas, et kannatanu ründas teda esimesena, lõi vastu pead, surus tema pea alla ning tema surus oma parema käe, milles oli nuga, ette, ei ole eluliselt usutavad. Kannatanu ütlustest nähtub, et esimene löök tabas teda kaela. Kannatanu kaelal oli vigastus, mis tungis lülisamba kanalisse ja see vigastus oli eluohtlik. Süüdistataval, kelle pea on surutud maha nii, et ta näeb üksnes kannatanu jalgu, ei ole võimalik sellises asendis tekitada noaga lõikehaava kannatanu kaelale. Veelgi ebausutavam on B.J-i versioon kannatanu enesevigastamisest. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, kui B.J oli tema enda sõnul eelpoolnimetatud asendis, Xxxxoma kaela tema kaelast tunduvalt allpool asetsenud B.J-i käes olnud noaga vigastada. Teine kannatanule põhjustatud eluohtlik vigastus vasakul küünarvarrel võis ekspertiisiakti kohaselt olla saadud enesekaitse käigus terariistalöökide tõrjumisel. Seda kinnitab ka kannatanu oma ütlustega, et Kalle ei öelnud ühtegi sõna, vaid hakkas jagama noa hoope keha ja käte piirkonda, tema kaitses ennast. Usutavaks ei saa pidada ka B.J-i väidet selle kohta, et Xxxxvälimus oli selline, millest võis järeldada kannatanu narkojoobes olemist. Asitõendi (turvakaamera salvestuse) vaatlusprotokollist ja salvestuselt nähtuvalt oli Xxxxseljas lühikeste varrukatega punast värvi Tsärk. Jääb arusaamatuks, kuidas selline riietus saab olla „laiali“ nagu B.J väljendas. Eelpoolnimetatud tõenditest ja ka isiku läbivaatuse protokolli lisana olevatelt fotodelt nähtub, et Xxxxolid lühikesed juuksed, millede kohta ei saa küll öelda, et need olid sassis.

Süüdistatava kaitsja viitas B.J-i ütluste õiguspärasuse kinnituseks tunnistaja Alexandre Ferapontovi ütlustele, kes istus Xxxxsõiduki kõrval parkinud sõidukis ja kuulas muusikat ning on ülekuulamisel öelnud, et nägi autode vahel kaklust. Kui tunnistaja oleks näinud ainult seda, et üks mees lööb teist noaga, siis ta oleks ka nii öelnud. Kohus siiski ei nõustu kaitsja seisukohaga ja leiab, et tunnistaja A. Ferapontovi ütlused ei lükka ümber kannatanu ütlusi ega kinnita süüdistava väiteid. Tunnistaja istus rahulikult oma autos, olles keskendunud muusika kuulamisele. Seega ei pruukinud ta näha sündmuse algusmomenti ehk seda, kuidas B.J autode vahele jooksis ja noaga lõi. Tunnistaja sõnul vaatas ta kõrvale alles siis, kui kuulis müksu oma auto vastu. On igati loogiline, et peale noahoobi saamist ei jäänud Xxxxliikumatult seisma, vaid püüdis järgmiste hoopide eest end kaitsta, neid tõrjuda ja nii tunduski A. Ferapontovile autode vahel toimuv kaklusena. Seonduvalt B.J-i vigastustega märgib kohus järgmist. Esiteks ei ole kriminaalasjas ühtegi tõendit selle kohta, millal ja millistel asjaoludel need tema isiku läbivaatuse protokollis ja IdaTallinna Keskhaigla tõendil fikseeritud vigastused on saadud. Teiseks, isegi kui eeldada, et vigastused sai ta 14.07.2013.a. öösel kell 2 ajal Mustamäel asuva Statoili tankla parklas Xxxx toimunud konflikti ajal, ei kinnita see asjaolu süüdistatava versiooni enesekaitsest. Kannatanu sõnul tõrjus ta B.J-i noalööke ja püüdis B.J-ist vabaneda. Ei saa jätta tähelepanuta, et rüselus toimus kahe auto vahel, millede omavaheline kaugus oli sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 95 cm. Seega liikumisulatus oli väga väike. Olles vigastatud ja kartes, et süüdistatav võib teda tappa, soovis kannatanu süüdistatavast mööda saada ja nii ta võiski süüdistatavat tõugata temast vabanemiseks. Tõukamise tulemusena B.J komistas ja kukkus enda auto VW Passati vastu. Selline tegevus oli näha ka turvakaamera videosalvestuselt. Sellisest kukkumisest on võimalik saada ka põlve marrastus, mis tuvastati B.J 14.07.2013.a. Ida-Tallinna Keskhaiglas. Veel üks põhjus, miks kohus leiab, et B.J lõi korduvalt noaga Xxxxon asjaolu, et peale seda, kui vigastatud Xxxx hakkas jooksma tankla kaupluse suunas, sõitis B.J koheselt minema. Kui uskuda B.J-i versiooni kannatanu enesevigastamisest, siis peale konflikti lõppu nähes, et tema käes olev nuga oli verine, pidi ta aru saama, et selle noaga oli Xxxxvigastusi saanud ning kui tema kannatanut tahtlikult noaga ei löönud, miks oli tal siis nii kiire ärasõiduga. On igati loomulik, et jäädakse kannatanu juurde, püütakse teada saada, mis juhtus ja abistada, kuid B.J seda ei teinud. Kõige eeltoodu alusel, et Xxxxpuudus põhjus B.J-i ründamiseks esimesena, B.J-i varasemad ähvardused Xxxxaadressil, Xxxxjuurde minnes autost noa kaasavõtmine, videosalvestuselt B.J-i komistamise mittenähtumine Xxxxjuurde liikumise ajal, aluse puudumine kannatanu ütluste ebausaldusväärseteks pidamiseks, sündmuskohast ärasõiduga kiirustamine, B.J-i poolt kirjeldatud asendis Xxxxkaelavigastuse saamise võimatus, eksperdiarvamus kannatanu käevigastuse saamise kohta enesekaitse käigus, on kohtu arvates tõendatud, et B.J ründas Xxxxesimesena ja lõi korduvalt tahtlikult Xxxxnoaga, tekitades talle muuhulgas ka raskeid tervisekahjustusi. Seega kaitsja väide, et B.J tegutses hädakaitseseisundis, ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist. Lisaks kõigele eeltoodule ei ole absoluutselt eluliselt usutav, et Xxxxtekitas endale ise kõik temal tuvastatud vigastused, sattudes korduvalt B.J-i käes oleva noa otsa. Kaitsja asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et süüdistatava tegu tuleb ümber kvalifitseerida raske tervisekahjustuse tekitamisena KarS § 118 järgi, kuna kannatanu ei ole tänaseks surnud, vaid tal on üksnes vigastused.

Mõlemad süüteod on sarnased nii objektiivse külje poolest, kuna väliselt on teo toimepanija mõlemal juhul põhjustanud ohu inimese elule, kui ka subjektiivse külje poolest, kuivõrd raske tervisekahjustuse tekitamine eeldab tahtlust, mida nõuab ka tapmise katse. KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, KarS § 118 lg 1 p 1 ja 2 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-128-06 on selgitanud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et kannatanul oli kokku viis lõikehaava, milledest kaks, s.o kaela tagapinnal ja vasakul küünarvarrel paiknevad haavad olid eluohtlikud tervisekahjustused. Lisaks põhjustas vasaku küünarluunärvi vigastus vasaku käe III-V sõrme motoorse funktsiooni häire ning nahatundlikkuse languse, põhjustades sellega raske kehalise haiguse. Antud asjas saab juba välisele teopildile tuginevalt (lööke oli kokku viis) rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Minnes kannatanu juurde, ründas B.J teda koheselt noaga kaelapiirkonda, tekitades eluohtliku vigastuse. Lootus, et surm või vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale, ei saabu, peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Selliseid konkreetseid asjaolusid, mis võimaldasid süüdistataval loota, et tagajärjena ei saabu surm, ei ole kriminaalasjas tuvastatud. Süüdistatav, lüües kannatanut esiteks noaga kaela piirkonda, ei kontrollinud mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis ta noaga löömisega mistahes tagajärgi. Siinjuures tuleb arvestada, et ründamine noaga toimus kitsukeses ruumis, mis oli kahe sõiduki vahel. Seega oli kannatanul vähe võimalusi noahoopide eest kõrvale põigata või süüdistatavast mööduda. Samuti ei teinud süüdistatav midagi kõige raskema tagajärje ärahoidmiseks, ei kutsunud abi, ei pöördunud kannatanu poole abi osutamiseks, vaid istus autosse ja põgenes sündmuskohalt. Samal ööl viskas ta ära kuriteo vahendi – noa ja endal seljas olnud verised riided. Lisaks sõitis ta süüdistatava enda ütluste kohaselt Viimsisse ja pesi auto puhtaks. B.J tegi kõik selleks, et kaotada kuriteo jäljed või võtta võimalus kontrollida ta enda ütlusi. Kuna kriminaalasjas puuduvad tõendid, et tema tahtlus oleks olnud suunatud Xxxxtapmisele, ei saa rääkida subjektiivse küljena tapmise kavatsetusest. Lüües noaga eluohtlikku piirkonda, tegutses ta surma saabumise osas vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse korral isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kogutud tõendite pinnalt nähtub üheselt, et B.J oli ükskõik, kas Xxxxsureb või jääb ellu. Kuivõrd tagajärjena kannatanu surm ei saabunud, selle hoidis ära õigeaegne arstiabi saabumine, tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena, s.o KarS § 113-§ 25 lg 2 järgi. Seega on kuritegu B.J-i suhtes kvalifitseeritud õigesti KarS § 113 -§ 25 lg 2 järgi, s.o tapmise katsena ja ümberkvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p –le 1 ja 2 puudub alus. B.J-i suhtes on kaitsja taotlusel tehtud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ja kohtupsühholoogiline kompleksekspertiis. Ekspertiisi akti nr 298 kohaselt oli B.J temale inkrimineeritava teo ajal võimeline vaatamata temal esinenud tugevale emotsionaalsele erutusseisundile oma käitumisest aru saama ja seda juhtima. Temal ei esinenud teadvusehäireid,

psühhootilist käitumist ega muud olemuselt rasket ajutist või püsivat psüühikahäiret, mis oleksid välistanud või piiranud tema võimet oma teo keelatusest aru saada ja vastavalt oma käitumist juhtima. Kohus ei saa siiski nõustuda ekspertiisiaktis mainituga B.J tugeva emotsionaalse erutusseisundi esinemise osas. Ekspertiisiakti põhjendavas osas puudub täielikult analüüs, mille põhjal ekspert sellisele järeldusele on jõudnud. Ka kriminaalasja materjalidest ei nähtu sellise seisundi olemasolu B.J. Ta oli küll vihane Xxxxpeale, kuid selliseid tõendeid, et 14.07.2013.a. öösel Statoili parklas tekkis tal eriliselt tugev emotsionaalne erutusseisund, kriminaalasja materjalides ei ole. Ekspertiisiaktist nähtuvalt võib ta konfliktsituatsioonides käituda impulsiivselt, kuid antud juhul oli konflikti põhjustajaks tema ise ja ei ole usutav, et rahulikult oma auto juures suitsetava Xxxxnägemine vallandas tal tugeva emotsionaalse erutusseisundi. B.J oli tavalises süüdivusseisundis. Tsiviilhagi Kannatanu Xxxxesitas tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes, milles palub tekitatud vigastuste ja läbielamiste tõttu B.J-ilt välja mõista 15 000 eurot. Mittevaraline kahju on seotud 14.07.2013.a. kella 02.00 paiku toimunud B.J-i poolt noaga löömisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtu poolt tõendatuks loetud asjaolude kohaselt tekitas Xxxxtervisekahjustused B.J ja selline tegevus on õigusvastane. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et kannatanule tekitati eluohtlikud tervisekahjustused. Kannatanule löödi mitu korda noaga erinevatesse kehapiirkondadesse. Kannatanu on andnud ütlusi, et noa löögid põhjustasid meeletut valu. Käesoleva ajani ei liigu tal närvide vigastuse tõttu vasaku käe kolm sõrme. Seetõttu on ta füüsiliselt sõltuv teistest inimestest, kes aitavad tal eluks vajalikke tegevusi sooritada. Nimelt on kannatanu oma tsiviilhagis märkinud, et ta on vasakukäeline. Seega on oluliselt langenud tema elukvaliteet. Lisaks on kannatanu pidanud viibima B.J-i teo tagajärjel haiglas, käima arstlikus kontrollis, mis omakorda on põhjustanud moraalset pinget. Kuigi süüdistatav B.J oma süüd Xxxxkehavigastuste tekitamises ei ole tunnistanud, oli ta nõus viisakusest maksma 2000- 3000 eurot, kuna leidis endal siiski mingi süütunde olevat. Tulenevalt vigastuste raskusest, valu suurusest ja vasaku käe küünarluunärvi vigastusest tingitud vasaku käe kolme sõrme funktsiooni häirest, mis häirib igapäevases elus toimetulekut, leiab kohus, et B.J-i poolt pakutud summa on liiga väike. Samas ei nõustu kohus ka kannatanu poolt nõutud 15000 euroga, pidades sellist summat liialt suureks. Kohtu arvates on mõistlik moraalse kahju summa 8000 eurot. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusraamid KarS § 113 sanktsioonis on kuue – kuni viieteistaastane vangistus.

Vastavalt kujunenud kohtupraktikale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ja kergendavate ning raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole. KarS § 113 sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud. Kohus ei leidnud süüd suurendavaid ega vähendavaid tegureid, mistõttu B.J-i süü suurust tuleb hinnata keskmiseks. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. B.J-i puhul tuleb arvestada asjaolu, et tema tegu jäi katse staadiumi. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus KarS § 113- § 25 lg 2 sanktsiooni keskmisest lühem ja karistab teda 8 aastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendab kolmandiku võrra, karistuseks jääb 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Kohus leiab, et mõistetud vangistuse peab B.J ka reaalselt ära kandma. B.J on viibinud vahi all alates 15.07.2013.a KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasud, kaitsjatasu ja kriminaaltoimikutest koopiate tegemine kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka kohtuistungil menetlusosalised esitanud. Süüdistatava kaitsja poolt esitati üksnes taotlus menetluskulude hüvitamiseks pikema perioodi jooksul. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine ei ole vanglas garanteeritud. Asitõendid Kriminaalasja juures olevatest asitõenditest kuuluvad kaks CD plaati video- ja helisalvestustega jätmisele kriminaalasja juurde; Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas olevad sündmuskohalt, sõidukitest võetud DNA-proovid, tulemasin, kiletükk, suitsukoni kuuluvad hävitamisele. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 18.02.2014.a. kell 15.00 Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.