Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
07. veebruar 2017, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-16-6489
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Eduard Bulattšik (määratud korras)
Tõlk
Svetlana Tarasova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid E.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
E.S , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 22.05.2016 ja lõpp 30.07.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.02.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Vabastada E.S tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 24.08.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuistung E.S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et tegelikult ta ei tarvita üldse alkoholi, viimasel korral tarvitas seetõttu, et sai 10 aastat noorema venna kohta surmateate. Avaldas, et vabanemisel asub elama sugulaste juurde, kuna oma maja põles vahepeal maha ja vaja on hakata uut maja ehitama. Kinnitas, et rohkem alkoholi ei tarbi, kahetses juhtunut. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemise riski saab E.S puhul maandada isiku allutamisega käitumiskontrollile, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lisaks märgib prokurör, et kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamusega kohustuste valiku, katseaja pikkuse ja käitumiskontrolli kestuse kohta. Kaitsja sõnul on kinnipeetavat lisaks sooritatud kuriteo eest mõistetud karistusele karistatud ka veel sellega, et ta maja on maha põlenud, seega tahab isik pühenduda omale uue maja ehitamisele, kuritegusid rohkem toime ei pane ja viina ei võta. Kaitsja hinnangul on E.S puhul uue kuriteo toimepanemise risk suhteliselt madal ning eeltoodu põhjal kaitsja palub kinnipeetav ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et E.S saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et E.S-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama sugulase juurde 3-toalisesse korterisse xxxx, kus tema käsutuses saab olema omaette tuba. Korteriomanikud ja lähedased (kauge sugulane ning tema abikaasa) on kinnipeetava sinna elama asumiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Suhted lähedastega on toetavad ning lähedased usuvad, et kinnipeetav on muutnud oma käitumist ja kiidavad, et tegemist on muidu tubli ja rahuliku inimesega. Seega on isikut vabaduses ootamas toetav sotsiaalvõrgustik. Ka on lähedased valmis E.S majanduslikult toetama.
Telefonitsi saadud info kohaselt on kinnipeetaval vabanedes olemas töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad subkultuurilist mõtteviisi toetavad pereliikmed ja tuttavad ning E.S enda sõnul on tal ainult kaks head sõpra, kellel puudub kriminaalne taust. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul olemas kogemused ja oskused seaduse piires toimetulekuks. Kinnipeetav on oma loomult rahulik ja suhtlemisel vabameelne. Seatud eesmärk vabaduses on reaalne – teha korda oma põlenud maja. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabanedes asuda tegelema oma eluaseme kordategemisega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et E.S kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.