Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.02.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-1541
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Kriminaalhooldusametnik
Eret Enn
Kohtuasi
U.D süüdistuses KarS § 424 järgi / Erakorraline ettekanne U.D kohta
Süüdimõistetu
U.D, ik XXX, elukoht xxxx
Asja läbivaatamine
26.01.2017 kohtuistung
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks. Määrata U.D ’ale KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav lisakohustus pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnikule esitada tõend ravi alutamise kohta tähtajaga 31.05.2017. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte U.D-le ja saata kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Harju Maakohtu 20.03.2015 otsusega tunnistati U.D süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuulise katseajaga. Katseajaks allutati U.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda
kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 5, 8 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 07.04.2015. Viru Maakohtu 05.08.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, mis esitati põhjusel, et hooldusalune rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning U.D-le määratud katseaega pikendati 3 kuu võrra, s.o kuni 19.12.2017. Viru Maakohtu 08.02.2016 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks, mis esitati põhjusel, et hooldusalune rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 19.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande U.D suhtes põhjusel, et hooldusalune lahkus Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 28.11.2016 saadeti kriminaalhooldusametnikule teade PPA Tallinna reisisadama piiripunktist, mille kohaselt 26.11.2016 kell 17:45 Tallinna Vanasadama A-terminali saabuva r/l Finlandia reisijate nimekirjas oli U.D . 29.11.2016 toimus korraline registreerimine, kus hooldusalune tunnistas kirjalikus seletuses, et käis sõpradel külas Soomes ajavahemikul 25.-26.11.2016 ilma ametniku loata mõtlemata oma teo võimalikele tagajärgedele. Alkoholiravi läbimise kohta esitas hooldusalune tõendi 20.04.2015. U.D oli suunatud kriminaalhooldusametniku poolt sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm, mis on mõeldud joobes juhtimise eest karistatutele. Programmi esmane kohtumine oli 03.11.2015, kuhu hooldusalune ei ilmunud. Enda sõnul oli ta haige ajavahemikul 01.-12.11.2015, kuid ametnikku haigestumisest ei teavitanud. Sotsiaalprogrammi toimumised olid määratud 03.11.2015, 10.11.2015 ja 17.11.2015, kuid hooldusalune ei osalenud programmilises tegevuses. 17.11.2015 ametniku vastuvõtul väitis hooldusalune, et pöördus perearsti poole 10.11.2015. Ametnik teostas järelpäringu hooldusaluse perearstile dr A J, kes kinnitas, et U.D ei ole tema poole haigusega pöördunud. Kriminaalhooldusametnik koostas antud rikkumise peale kirjaliku hoiatuse. Hiljem katseajal suunatud isik uuesti Liiklusohutusprogrammi, kus isik lõpuks ka osales, saades programmis osalemise kohta tunnistuse. Katseajal on varasemalt koostatud veel üks kirjalik hoiatus, põhjusel, et hooldusalune läks ilma ametniku loata välisriiki. Kriminaalhooldusametnik leiab, et hooldusaluse karistus tuleks täitmisele pöörata. U.D-le anti eelneval kohtuistungil võimalus oma senist käitumist parandada ja olla edaspidiselt seaduskuulekas, kuid hooldusalune ei ole oma mõtlemist ja käitumist muutnud. Ettepanekut tehes lähtub kriminaalhooldusametnik asjaolust, et U.D on korduvalt rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei täida talle määratud katseajaks kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. 26.01.2017 toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ta ei tulnud selle pealegi, et ei tohi minna välisriiki üheks päevaks. Ta ei tarvita enam alkoholi ja sai load tagasi. Läbis Wismaris tabletiravi ning Liiklusohutuse programmi. Ei soovi, et karistus pööratakse täitmisele, on nõus minema psühhiaatrilisele alkoholivastasele ravile, esitab tõendi hiljemalt 31.05. 2017. Kriminaalhooldaja on nõus lisakohustusega minna psühhiaatrilise alkoholiravile ning lisas, et isik oli teadlik, et ei tohi minna välisriiki, kuid ikkagi läks kohe katseaja alguses, rikkudes nüüd jälle sama nõuet. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et süüdimõistetule Harju Maakohtu 20.03.2015 otsusega määratud kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumine on tõendamist leidnud, kuna isik on eelnevalt kriminaalhooldajalt luba saamata lahkunud Eesti Vabariigist. Isiku selgitus, et ta ei osanud arvatagi, et ei tohi Eestist lahkuda isegi üheks päevaks, ei ole usutav, kuivõrd isikule on selgitatud kontrollnõudeid ning ta on ka varem Eestist lahkunud ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta, mille eest vormistati talle hoiatus. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et isikule võib veel määrata alkoholivastase psühhiaatrilise ravi ning jätta käesoleval ajal karistus täitmisele pööramata. Enne karistuse täitmisele pööramist peab kohus kaaluma, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada mõne muu seaduses ette nähtud vahendiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole veel põhjendatud pöörata täitmisele U.D-le mõistetud karistust, vaid tema suhtes tuleks uuesti kohaldada lisakaristusena kohustust pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja järgida arsti poolt määratud psühhiaatrilist ravi. U.D kinnitas kohtuistungil, et on nõus kohtu poolt määratava lisakohustusega uuesti alluda alkoholivastasele ravile. Kohus leiab, et isikule saab anda täiendava võimaluse näidata tahet edaspidi täita käitumiskontrolli nõudeid ning hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest ja seeläbi lisakohustuse rikkumisest. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes märgitud taotluse U.D-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus määrab KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel U.D-le täiendava lisakohustuse pöörduda alkoholiprobleemiga sel korral psühhiaatri poole ja alluda arsti poolt määratud ravile. Kohus kohustab esitama kriminaalhooldusametnikule tõend ravi alutamise kohta tähtajaga 31.05.2017. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.