Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Ringkonnakohtu 03.06.2013.a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 5. märtsi 2013. a otsus Artjom Talkole KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning tehti uus otsus, millega mõisteti Artjom Talkole KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27. aprilli 2011. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (ühe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu 25 (kahekümne viie) päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Muus osas jäetia kohtuotsus muutmata Karistuse kandmise algus oli 14.07.2012.a ja lõpp on 09.07.2021.a. Artjom Talko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal lõpetanud 7. ja 8. klassi, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening, on töötanud, 5 distsiplinaarkaristust. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Artjom Talko kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kodukülastusel toimunud vestlusest kinnipeetava ema ja isaga nähtus, et neil on kinnipeetavaga lähedased suhted. Artjom Talko soovib vabanemisel asuda elama aadressile XXXXväljavõttest Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt nähtus, et antud korteri kehtiv omanik on kinnipeetava ema. Kinnipeetava ema ja isa andsid kodukülastusel nõusolekud ennetähtaegse vabanemise ja elektroonilise valve kohaldamise kohta. Aadressil XXXX hakkaks kinnipeetav elama koos ema ja isaga. Elektroonilise seadme jaoks on koht olemas. Elukoha seisukord võimaldab elektroonilise seadme paigaldamist. Kinnipeetaval on vabanedes võimalik asuda tööle isa firmasse XXXX OÜ ehitajana või ema firmasse XXXXOÜ kullerina. Artjom Talko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Artjom Talko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Isik on kahel korral kriminaalkorras karistatud - mõlemal korral karistatud röövimise eest. Kuriteod on tingitud alkoholi tarvitamisest, grupi mõjust ning majandusliku kasu saamisest. Vangla andmetel on isikul hetkel tasumata nõudeid summas 2832,79 eurot. Vangla hinnangul on Artjom Talko ohtlik avalikkusele, kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 järgneva aasta jooksul on 47%, uue vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 47%. 2016 aasta jooksul on isikut vanglas viiel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Kui isik ei ole suutnud kinni pidada vanglas kehtivatest reeglitest, siis loota tema õiguskuulekale käitumisele vabaduses ei ole alust. Vaadates isiku poolt toime pandud kuritegusid ja käitumist vanglas võib teha järelduse, et isik ei hooli oma tegude tagajärgedest, käitudes riskeerivalt ja hoolimatult. A . Talkol on mõistetud karistusaja lõpuni pikk aeg. Juba kantud karistuse osa ei ole proportsionaalne teo raskusega. Leiab, et A. Talko vabastamine käesoleval ajal on ennatlik ning ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ei toeta Artjom Talko tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Artjom Talko võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Artjom Talko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 4 aastat ja 6 kuud ning ta viibib vangistuses esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud A. Talko mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus usub, et vastavat tuge õiguskuulekaks eluks saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Artjom Talko tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Artjom Talkole võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Positiivsena käsitleb kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekut alustada rahaliste nõuete tasumist. Arvestades, et vabanedes on kinnipeetaval olemas kindel töökoht, seega sissetulek, saab kinnipeetu valmisolekut pidada reaalseks. Pärast vabanemist on Artjom Talkol lisaks töökohale olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Artjom Talko, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et vabanedes on töökoht ja elukoht olemas, kinnipeetav soovib kuritegelikust elust eemale hoida, abikaasa on seaduskuulekas ning loodab, et tema abiga hakkab ta korralikuks. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.