Kohtulahend

Kohus märkis, et Harju Maakohtu 09. Aprilli 2015 otsusega on leidnud tõendamist K.K, U.E, E.T, O.F-i ja E.T. süü neile ette heidetud kuritegudes. Sama otsusega on tuvastatud, milline oli iga süüdimõistetu teopanus ning milliste kaartide ebaseaduslikus kasutamises iga süüdimõistetu osales. See otsus jõustus Riigikohtu 11. jaanuari 2016 määrusega. Seega on tõendatud süüdimõistetute süüküsimus ning ühtlasi on tuvastatud ka kannatanu S AS-ile tekitatud varaline kahju 39 0308,62 eurot. Välja tuleb selgitada, kui suure kahju tekitamises on iga süüdimõistetu vastutav. Tsiviilhagi lahendamiseks tuleb selgitada välja, kui palju on S AS iga üksiku deebetkaardi väärkasutamisega kahju saanud ning seejärel lahendada küsimus, kellega koos ja kui suure kahju tekitamises on iga süüdistatav osalenud. S AS on saanud kahju järgmiste deebetkaartide väärtkasutamisega: M OÜ kaardiga nr 5473720001011675 summas 1 297,17 eurot; AS kaardiga nr 5167370001401517 summas 1 367,46 eurot; MA k aaridga nr 5167370001372973 summas 1 546,38 eurot; A OÜ kaardiga nr 5473720001024405 summas 3 750,93 eurot; N OÜ kaardiga nr 5473720001077957 summas 1 696,50 eurot; H OÜ kaardiga nr 54737200 00957001 summas 18 067,89 eurot; T OÜ kaardiga nr 5473720000946608 summas 5 719,80 eurot; T OÜ kaardiga nr 5473720000946616 summas 5 862,49 eurot. Süüdistuse ja maakohtus tuvastatu kohaselt osalesid K.K ja U.E kõikide M OÜ kaardi nr 5473720001011675; AS kaardi nr 5167370001401517; MA kaardi nr 5167370001372973; A OÜ kaardi nr 5473720001024405; N OÜ kaardi nr 5473720001077957 t; H OÜ kaardi nr 54737200 00957001; T OÜ kaardi nr 5473720000946608; T OÜ kaardi nr 5473720000946616 väärkasutuses ja vastutavad kõikide kaardega tekitatud kahjude eest. E.T. osales süüdistuse ja maakohtu 09.04.2015.a otsuses tuvastatu kohaselt T OÜ kaardi nr 5473720000946608; T OÜ kaardi nr 5473720000946616 kaardi ja OÜ N nr 5473720001077957 kaardi väärkasutuses. E.T osales süüdistuse ja maakohtu 09.04.2015.a otsuses tuvastatu kohaselt M OÜ kaardi nr 5473720001011675, A OÜ kaardi nr 5473720001024405, MA kaardi nr 5167370001372973 ja N OÜ kaar di nr 5473720001077957 kaartide väärkasutuses. O.F os ale s süüd istuse ja maakohtu 09.04.2015.a otsuses tuvastatu kohaselt M OÜ kaardi nr5473720001011675 , OÜ N kaardi nr 5473720001077957, H OÜ kaardi nr 5473720000957001, A OÜ kaardi nr 5473720001024405 ja MA kaardi nr 5167370001372973 väärkasutuses.

5.1 K.K kaitsja Kaido Künnapas taotleb maakohtu 03.10.2016 otsuse tühistamist ja AS S tsiviilhagi K.K osas täies ulatuses rahuldamata jätmist. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2015 otsuses märgiti, et ilma täiendavate tõenditeta ei ole võimalik tuvastada tekitatud kahju suurust, ei esitanud kannatanu täiendavaid tõendeid.

Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud apellandi kõigi esitatud väidete arvestamata jätmist. Samu ei selgu maakohtu otsusest, millistel põhjustel ja kaalutlustel ei ole maakohus pidanud mõistlikuks ja vajalikuks hagi rahuldamist osaliselt ning jätnud kohaldamata VÕS § 139 ja § 140 sätestatu. Apellatsiooni kohaselt katkes põhjuslik seos U.E teo ja tekkinud kahju vahel kannatanu enda tegevuse tõttu. Kui kannatanu oleks õigeaegselt esitanud tagasinõude, ei oleks tal kahju tekkinud.

5.3 O.F-i kaitsja Leelo V iil palub tüh istada Harju Maakoh tu otsus ja jätta S AS tsiviilhagi O.F-i suhtes rahuldamata. Ka O.F-i kaitsja leiab, et maakohus ei kõrvaldanud Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2015. a otsuses nimetatud puudusi. S AS on esitanud maakohtule üksnes vastuse ja täiendavad andmed, kuid mitte nõuetekohast tsiviilhagi koos täiendavate tõenditega. Kaitsja leiab, et S AS -il tekkinud kahju ja O.F-i teo vahel puudub otsene põhjuslik seos. Väidetav kahju tekkis S AS ja T tsiviilõiguss uhtest. Väidetava kahju tekkimise põhjuseks oli ka hageja tegevusetus, mis tõi kaasa tagasinõudeõiguse minetamise aegumise tõttu. Hageja ei ole ümber lükanud väidet, et S AS-le ei ole negatiivse kontojäägi tõttu kahju tekkinud, kuna S AS- il on negatiivse kontojäägi suurusele vastav lepinguline realiseeritav nõue deebetkaardega nr 7-9 seotud kontode omanike vastu. Isegi kui kahju on tekkinud, siis ei ole see põhjustatud süüdistatavate õigusvastase teoga. S ASle tekkis väidetav kahju, kui S AS tasus enda vahenditest Rootsi automaaanklale S deebetkaardiga seotud konto negaivsele saldole vastava summa hetkel, kui S AS tasus negatiivse kontojäägi kaasa toova maksejuhise. S AS- l puudus kohustus negatiivset kontojääki ja väidetavat kahju kaasa toova maksejuhise täitmiseks. Kuna S AS täitis maksejuhise ja debiteeris konto vabatahtlikult, siis järelikult S AS nõustus väidetava kahju kaasa toonud maksejuhiste täitmisega, seega maksete tagastusnõuete tasu tekkimise tingis S AS enda otsus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Maak ohus ei ole viidanud mitte ühelegi tõendile, millele see väide tugineb. Kohus ei saanudki seda teha, sest tõendeid, mis ammendavalt tõendaks kõiki selle väite aluseks olevaid asjaolusid, kohtu käsutuses ei ole. Sellele juhtis Tallinna Ringkonnakohus tähelepanu juba 14. septembri 2015 otsuses. Nimelt ei ole tõendatud tagasinõuete teenustasudest tulenev kahju. S AS nõuet tagasinõuete teenustasude osas saaks pidada tõendatuks, kui on tõendatud järgmised asjaolud: a) Iga süüdistatava osalus deebetkaartidega tehingute tegemisel, mille suhtes tagasinõuded esita; b) see, milliste tehingute kohta on pank esitanud tagasinõuded; c) tagasinõude teenustasu suurus. See, milliseid tehinguid deebetkaartidega tehti ning milline oli iga süüdistatava roll, on tuvastatud, kuna selles osas tugineb tsiviilhagi süüdistuse tõenditele ning maakohtu 9.aprilli 2015 otsus on K.K, U.E, E.T, O.F-i ja E.T. süüdimõistmise osas jõustunud. Samuti on tõendatud see, kui suur oli (või oleks olnud) iga tagasinõude teenustasu. Tsiviilhagi väiteid rahvusvahelise tagasinõude käsitlustasu suuruse kohta kinnitab N AS 08.04.2014 kiri nr 22 (kd II; tl. 113-114). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kannatanu aga tõendanud seda, milliste tehingute kohta on pank tagasinõuded esitanud. Kohtutoimiku II köites lehtedel 160 – 210 on küll S AS tagasinõudeta belid, kuid see ei ole tagasinõuete esitamise tõendamiseks piisav. Kuigi kannatanu esindaja 6.novembri 2014 vastuses Harju Maakohtu 27. oktoobri 2014 kirjale on selgitatud, et tagasinõuded esitataksegi tabelitena (kd I; tl 193 pöördel), ei tähenda tabeli o lemasolu veel, et ka nõue on esitatud. Nimelt on kannatanu esindaja ühtlasi on selgitatud, et tagasinõuded esitatakse e-kirjaga (kd I, tl. 194). Kuigi samas vastuses on märgitud, et kannatanu on tsiviilhagiga esitanud N AS programmi ekirjad tagasinõuete esitamise kohta (tsiviilhagi lisad 28, 31, 34, 36 ja 38), kohtukolleegium toimikust neid tõendeid ei leidnud.

Sellest, et vastavad tõendid olid lisatud tsiviilhagile, ei saa kriminaalmenetluses automaatselt järeldada, et need on esitatud ka kohtule. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt esitatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu. KrMS § 226 lg 7 kohaselt lisatakse tsiviilhagi süüdistusaktile ning üldmenetluses kohtusse saadetavas kriminaalasjas ei või tsiviilhagile lisada tõendeid. Seega tuleb kohtule esitada tõendid kohtuliku uurimise käigus. Maakohtu istungiprotokollist ei ole tuvastatav, et e-kirjad on kohtule esitatud ning et neid oleks maakohtus uuritud. Ainus istungiprotokoll, milles kohtuliku uurimise raames nimetatakse tsiviilhagiga seotud tõendeid, on Harju Maakohtu 13. oktoobri 2014 protokoll. See protokoll piirdub märkega, et prokurör andis kohtule üle tsiviilhagi lisad, mis on märgitud ka süüdistusaktis (kd II; tl. 57). Seda, millised konkreetsed lisad üle anti ja mis oli nende sisu, protokollis kajastatud ei ole. Edasine menetluse käik viitab sellele, et 13.10.2014 esitatigi kohtule ainult tagasinõuete tabelid ning e-kirju kohtule esitatud ei ole. 16.10.2014 on K.K kaitsja esi tanud maakohtule kirjaliku taotluse S AS- lt tõendusteabe väljanõudmiseks. Taotluse p- s 2.8. palutakse: „2.8. Esitada dokumendid, mis sisaldavad Nn AS vahendusel esitatud tagastusnõudeid ning millest on autentselt tuvastatav tagastusnõuete esitamine N AS-le ning sellise tagastusnõude esitamise kuupäev.“ (kd I, tl. 184). Maakohus on nõustunud kaitsja seisukohaga, et nende asjaolude kohta tõendeid ei ole : Harju Maakohus on 27. oktoobril 2014 esitanud S ASle muuhulgas - nõudmise väljastada dokumendid või teabekandjad, mis sisaldavad Nn AS vahendusel esitatud tagastusnõudeid ning millest on autentselt tuvastatav tagastusnõuete esitamine N AS-le ning sellise tagastusnõude esitamise kuupäev (kd I; tl. 188). Sellele maakohtu kirjale ongi S AS vastanud eespool viidatud 6. novembri 2014 kirjaga. Seega, kuigi esitati väide, et vajalikud tõendid puuduvad, neid ei esitatud. Sellel e, et esitatud tõendid ei ole piisavad, juhtis uuesti tähelepanu Tallinna Ringkonnakohus

KrMS § 340 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul tühistada kahjuhüvitise väljamõistmine ka neilt.

9.2 U.E ja O.F-i kaitsjad leiavad,AS et S -l tekkinud kahju ja U.E ja O.F-i tegude vahel puudu b põhjuslik seos. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Apellatsioonidest ei selgu, millel põhineb väide, et põhjusliku seose katkestas kannatanu enda tegevusetus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi prakka kohaselt, millele on viidatud ka U.E kaitsja apellatsioonis, lähtutakse põhjusliku seose tuvastamisel põhimõttest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Selle kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. H O Ü ja T OÜ kontodel ei oleks tekkinud negaivne saldo, kui deebetkaartidega ei oleks tehtud kontojääki ületavaid tehinguid. Kohtukolleegium ei näe võimalust, et see kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota. Põhjuslikku seost ei välista ka see, et kahju tekkis vahetult negatiivse kontojäägi kaasa toonud maksejuhise täitmisest. Põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi ei pea olema vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Kohtukolleegium ei nõustu O.F- i kaitsja seisuk ohaga, et S AS -l puud us koh ustus negatiivset kontojääki ja väidetavat kahju kaasa toova maksejuhise täitmiseks. S AS on esitanud väljavõtte MasterCard regulatsioonist, millest tulenes kohustus rahasummade ülekandmiseks (kd I; tl 199 pöördel). Ka deebetkaardi kasutamise lepingu tingimustest (p-d 5.1, 5.3, 5.5, 5.6) on võimalik teha järeldus, et tehtud tehingud täidetakse ning seejuures võ ib sa ldo minna negatiivseks (kd II; tl 143 pöördel).

9.3 O. F- i kaitsja on tsiviilhagi rahuldamisele vaielnud vastu väitega, et ASS -l on realiseeritav nõue kontode omanike suhtes. Ringkonnakohus märgib esiteks, et võimalik lepinguline nõue ei välista, et K.K, O.F, U.E ja E.T. on S AS- le kahju tekitanud. Küll tuleb nentida, et võimalikud nõuded kontoomanike vastu on kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel olulised. Nimelt on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt k ahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada (Riigikohtu erikogu 22.02.2013 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p 57). Seega saab S AS-le tekitatud kahjuna olla vaadeldav vaid see osa kontoomanike vastu tekkinud nõudest, mille tasumist ei ole enam reaalselt võimalik kontoomanikelt nõ uda. Ringkonnakohus nendib aga, et praegusel juhul ülaltoodu süüdistatavatelt väljamõistetavat kahjuhüvitist ei mõjuta, kuna S AS-l ei ole võimalik kontoomanikelt negatiivsele saldole vastavate rahasummade tasumist nõuda. Ä riregistri andmetel on H OÜ kustutatud äriregistrist 08.01.2016 ja T OÜ 09.03.2016. Nimetatud andmetele tugineb ringkonnakohus KrMS § 60 lg 3 alusel. 9.4 K.K, U.E ja O.F on mõistetud süüdi KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Teo toimepanemise ajal kehnud redaktsioonis oli selle koosseisutunnuseks varalise kasu saamine. S.t jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et K.K, U.E ja O.F said kaarditehingute tulemusel varalist kasu. Seda arvestades ei näe ringkonnakohus mingit alust kohaldada VÕS § 140. 9.5 Ringkonnakohus ei näe alust ka VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonides väljendatud seisukohaga, et S AS oleks pidanud kontrollima tema poolt avatud kontodel olevate vahendite kasutamist. Deebetkaardi kasutamise lepingu ngimuste kohaselt lasus kohustus hoolitseda selle eest, et kontol oleks toimingu summa debiteerimiseks piisavalt vaba raha, konto omanikul (p 5.5). Ka oli konto omaniku kohustus kontrollida tehtud toimingute õigsust (p 8.2). Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et VÕS § 6 lg-ga 2 vastuolus olev oleks VÕS § 139 lg 1 kohaldamine nii, et see se ab kannatanust soods amasse olu korda isikud, kes tahtl ikult kannatanule kahju tekitamise tulemusel said varalist kasu.

9.6 Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus mõistis K.K-lt, U.E-lt ja O.F-ilt solidaarselt välja 18 067,89 eurot ning K.K-lt, U.E-lt ja E.T.lt solidaarselt välja 11 582,29 eurot.

O.F-i kaitsja L. Viil on esitanud taotluse O.F-ile osutatud riigi õigusabi eest kokku 192 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks. Vastavalt KrMS § 185 lg -le 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 337 lg 1 ps 4 nimetatud lahendi tegemise korral riigi kan da. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p- le 1 on mõistliku suurusega õigusabikulu menetluskulu. Ringkonnakohus peab kaitsjate taotlustes nimetatud tasu suurusi mõistlikuks. Seega tuleb U.E-le ja O.F-ile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulud jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sten E.T

Julia Katškovskaja

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.