lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4894/131

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-4894/131
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
15 271
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-4894/102Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.04.20151-14-4894/137Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.09.20151-14-4894/197Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium31.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

01.02.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 j ärgi1 kuu 10 päeva vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga M .I. (endise nimega M.I) isikukood 38910026024, elukoht X XXXX XXXXXXX XXX, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 09.12.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 1 aasta vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga J.N - i kaitsjad Aadu Luberg ja Kaido Künnapas, G. F- i Kaitsjad aitsja Alik Karajev, D.P kaitsja Keijo M.I ja M .I. (endise nimega M.I) kaitsja Sulev Raudsepp

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2015. a kohtuotsus J .N-ilt, G . F -ilt, D .P-lt , M .I.lt (M.I-lt) ja M.I-lt S AS kasuks välja mõistetud tsiviilhagi (39 308,62 eurot) osas ja saata kriminaalasi selles osas maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Muus osa s jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. M .I. kaitsjale vandeadvokaat Sulev Raudsepale apellatsioonimenetluses välja makstud määratud kaitsja tasu summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot jätta riigi kanda. D .P Ka itsja Keijo M. I taotlus vaatamata.

õigusabik ulude hüvitam iseks jätta läbi

Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovis t teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult kuulutamisest. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maak9. oh aprillitu 2015. a kohtuots usega üldmenetluses tunnis tati J .N , Andres Koppel, D.P ja M .I. (endine nimi M.I) s üü di K arS § 213 lg 1 ( alates

01.01.2015 KarS § 213 lg 2 p 4) järgi. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel M.I, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. lg

J .N-ile mõisteti karistus eks vangistus 1 aastaks 6 kuuks, mis jäeti KarS § 74 1,3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et J.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle pandud kontrollnõudeid. Karistusest loeti kantuks 8 kuud 23 päeva vangistust. G . F -ile mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks 6 kuuks, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et G. F ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. D.P-le mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks 6 kuuks, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et D.P ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle pandud kontrollnõudeid. Karistusest loeti kantuks 8 kuud 23 päeva vangistust. M .I.ile (M.I-le) mõisteti karistuseks vangistus 7 kuuks. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 9. detsembri 2013. a otsusega mõistetud 8 kuu vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ,3

alusel täitmisele pööramata tingimusel, et M .I.i (M.I) ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle pandud kontrollnõudeid. Karistusest loeti kantuks 2 päeva päeva vangistust. VÕS § 1043 alusel mõistis kohus J.N - ilt, G. F - ilt , D.P - lt , M .I.ilt (M.I-lt) ja M.I-lt S AS kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 39 308,62 eurot.

2.J .N , G . F , D.P , M.I (M .I ) ja M .I tunnis tati s üüdi alljärgnevate tegude toimepanemises: 2.1 J.N tunnistati süüdi selles, et tema, tegutsedes grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos G. F- i

, D.P ,

M.I, M.I ja eeluurimise käigus tuvastamata isikutega ebaseaduslikult sekkus varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ning põhjustas koos teiste isikutega oma õigusvastase tegevusega varalise kahju S ASile. Vastavalt ühisele teoplaanile oli igal isikul oma konkreetne roll, mille täitmisest sõltus kogu kuritegude toimepanemine. Arvutikelmuste toimepanemiseks oli J.N n ing teistel süüdis tatavatel ja eeluu rimisel tuvastamata isikutel vältimatult vajalik erinevate deebetkaartide enda valdusesse saamine. Sealjuures andis D.P arvutikelmuse ühiseks toimepanemiseks ning seeläbi ühiseks varalise kasu teenimiseks J .N-ile H OÜ le väljas tatu d deebe tkaard i ning ettev õtteg a seotud arveldus arve telepanga juurdepääsuparoolid, teades et deebetkaardi valdusesse saamine ja selle hilisem kasutamine on arvutikelmuse toimepanemise vältimatu eeldus. Samuti andis eeluurimisel täpsemalt tuvastamata isik eeluur imisel täpsemalt tuvastamata viisil J .N-ile edasi T OÜle väljastatud kaks deebetkaarti ning arveldusarvetega seotud telepanga

juurdepääsuparoolid. T OÜga seotud deebetkaardid ja paroolid andis eeluurimisel tuvastamata isikule üle kaardivaldaja M.I, teades ja nõustudes sellega, et J .N koos teis te isikute ga korraldab nimetatud deebetkaar tide väärkasutamise ning seeläbi arvutikelmuste toimepanemise Rootsi Kuningriigi automaaltanklates ning et deebetkaartide üle valduse saamine on arvutikelmuste toimepanemise vältimatu eeldus. Samuti sai J .N enda valdusesse AS nimele väljastatud S ASi deebetkaardi ning selle kaardiga seotud arveldusarve telepanga juurdepääsuparoolid. Pärast seda, kui J.N o li saanud kätte ülalnimetatud deebetkaardid, telepanga juurdepääsu võimaldavad koodid ja kaartide PIN koodid, andis J .N alljärgnevad deebetkaardid eeluurimisel tuvastamata isikute käsutusse eesmärgiga panna ühiselt toime arvutikelmus, mis seisnes alljärgnevas: 1) kaardi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx , mis on väljastatud T OÜle (juriidilise isiku registreerimisnumber XXXXXXXX), kaardivaldaja M.I. Nimetatud kaart i kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaaltanklates 17.05.2013-18.05.2013.a. summas 5754.8 EUR. Sealjuures on 17.05.2013 sooritatud 74 järjestikust ostu ja 18.05.2013 on sooritatud 51 järjestikust ostu. 2) kaardi XXXXXXXXXXXXXXX , mis on väljastatud T OÜle (juriidilise isiku registreerimisnumber XXXXXXXX), kaardivaldaja M.I. Nimetatud kaarti kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaattanklates 17.05.2013-18.05.2013.a. summas 5900.37 EUR. Sealjuures on 17.05.2013 sooritatud 76 järjestikust ostu, 18.05.2013 51 järjestikust ostu. 3) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXXX , mis on väljastatud H OÜle (juriidilise isiku registreerimisnumber XXXXXXXX), kaardivaldaja D.P . Nimetatud kaarti kasutas id eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaattanklates 07.06.2013- 10.06.2013.a. summas 18 117.88 EUR. Sealjuures on 07.06.2013 sooritatud 116 järjestikust ostu, 08.06.2013 on sooritatud 89 järjestikust ostu, 09.06.2013 on sooritatud 101 järjestikust ostu, 10.06.2013 on sooritatud 99 järjestikust ostu. 4) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXXX, kaardivaldaja AS. Nimetatud kaarti kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaattanklates 31.08.2013-02.09.2013.a. summas 9586.02 EUR. Sealjuures on 31.08.2013 sooritatud 69, 01.09.2013 77 ja 02.09.2013 68 järjestikust ostu. Pärast seda, kui eeluurimisel tuvastamata isikud olid saanud J.N - i käest ülalnimetatud punktides 1- 4 väljatoodud S ASi deebetkaardid, mis olid väljastatud ettevõttele T OÜ, H OÜ ning AS-le, kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud nimetatud deebetkaarte Rootsi Kuningriigis asuvates automaattanklates STl, mis kuuluvad Rootsi ettevõttele S (reg.nr XXXXXXX-XXXX, XXX XX Stockholm). J .N , G . F , D.P ja M.I olid teadlikud, et Rootsi K uning riigis nimetatud automaattanklates kütust ta nkides rakendub S AS -sl sõltumatu kaardi tehingute autoriseerimissüsteem. See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt andmed edastatakse ostu sooritamisel S AS- ile eelautoriseeritud kujul, s.t, et esmalt broneeritakse ühe rahaühiku suurune summa (konkreetselt ühe Rootsi krooni ehk ligikaudu 0.12€ ulatuses) kliendi kontol ning hiljem

töötlemisele edastatud tehingu tegelikku summat enam ei autoriseerita ja see summa edastatakse S ASle kuni viie tööpäeva jooksul tehingu töötlemiseks, peale mida võetakse raha kliendi kontolt maha. Seejuures, vastavalt väljatöötatud plaanile ja kasutades ära autoriseerimissüsteemi, tankisid eeluurimisel tuvastamata isikud J.N - i ja G. F - i korraldusel küt ust teadlikult miinimumilähedase saldoga pangakontol, mistõttu pärast ostu tekkis pangakontol miinus saldo tingituna välismaise makse autoriseerimise eripärast. Samal ajal, kui eeluurimisel tuvastamata isikud automaattanklas kütust tankisid, jälgis J.N vastava konto seisu ning selliselt kindlustas pettuse toimepanemist, jälgides, et kontol olevad vabad varalised vahendid võimaldaks automaatsel autoriseerimissüsteemil saada positiivset vastust igakordselt vähemasti ühe rahaühiku suuruses summas. Seejärel, kui kütus oli tangitud, siis turustasid eeluurimisel tuvastamata isikud selle vastavalt kokkulepitud teoplaanile G. F - i juhiste järgi. G. F - i üles andeks oli tagada nii isiklikult kui teiste isikute kaudu võimalikult kiiresti kütusevaatide tankimist, tangitud vaatide tühjendamist ja enne kaardi lukustumist (tehingute täiendava teostamise blokeerimist panga poolt) uuesti tankimist, st maksimeerida ühe deebetkaardi abil saadavat kütuse kogust ehk varalist kasu. Selleks leidis ta Rootsi Kuningriigis eraisikutest kütuseostjad, kellele oleks võimalik kütust kiiresti realiseerida ning seeläbi muuta võimalikuks järjest uute arvutikelmuste toimepanemine, sest kütuse kiire realiseerimine tagas uute arvutikelmuste toimepanemiseks vajaminevate vaatide vabanemise. J.N - i, G. F - i, D.P, M.I ja eeluurimise l tuvas tamata isikute ühise tegutsemise eesmärgiks oli saada varalist kasu S A Si arvelt, kasutades ära Rootsi Kuningriigis oleva automaattankla automaatset autoriseerimissüsteemi, mis võimaldas S ASi arvelt saadava varalise kasu esmalt välja võtta kütusena ning seejärel vastavalt ühisele tegutsemisplaanile turustada see, et varalise kasu saamine väljenduks rahalises vääringus. Kütuse müügist saadud varalised vahendid jagasid J .N

, G.F

, D.P , M.I ja eeluurimisel tuvastamata isikud omavahel eeluurimisel tuv astamata viisil. Sellise ühise kuriteo toimepanemine sõltus J.N - ist , G. F is t , D.P-st, M.I-st ja eeluurimisel tuvastamata isikutest, kes igaüks täitis oma konkreetset rolli. K uivõrd S AS tegi automaatse varakasutuse, siis see muutis võimalikuks Tauri Bergi, G . F -i , D.P , Mark o M .I ning t eiste eeluuri mise l tuvast amata isikute , varalise seisu parandamise S AS arvelt. Samuti tema, J .N, tegutses omakorda grupis koos G . F -i, M.I, M.I ja D.P - ga ning pani toime alljärgnevad arvutikelmused, mis seisnesid ettevõtetele A O Ü, M OÜ ning N OÜ ning eraisik MA- le S ASi poolt väljastatud deebetkaartide väärkasutamises arvutikelmuste ühise toimepanemise eesmärgil. Arvutikelmuste toimepanemiseks on J .N , kasutad es M.I-le , MA- le ning RN - le väljastatud ID kaarte ning digiallkirjastamiseks ning isikuautentimiseks mõeldud PIN koode, teostanud ettevõtteportaalis wvvvv.rik.ee toiminguid, s.h asutanud 31.07.2013 MA nimel ettevõtte M OÜ, 02.08.2013 M.I nimelt ettevõtte A OÜ ning RN nimel 01.10.2013 ettevõtte N OÜ, mis on olnud vältimatult vajalik arvutikelmuse toimepanemiseks. Nimetatud ettevõtted olid asutatud teadlikult vaid arvutikelmuste toimepanemiseks ning mingit reaalset majandustegevust neil ettevõttetel ei toimunud.

Ühise teoplaani kohaselt seisnes arvutikelmuste toimepanemine alljärgnevas. Pärast seda, kui J.N oli loonud ettevõtted ning saanud kätte deebetkaardid, telepanga juurdepääsu võimaldavad koodid ja kaartide PIN-koodid, andis J.N alljärgnevad deebetkaardid D.P käsutusse, kelle ülesanne oli Rootsi Kuningriigis S ASi deebetkaartide väärkasutamist koordineerida, samal ajal kui J.N jälgis väärkasutatud kaartidega seotud arveldusarvete seisu ning G . F andis juhised kütuse realiseerimiseks. Selliselt ühise plaani järgi toimides kasutati alljärgnevaid deebetkaarte: 1) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on väljastatud M O Üle, kaardi valdaja MA, Nimetatud kaarti kasutasid D.P ja M.I Rootsi ettevõtte S automaattanklates 06.09.20 1307.09.2013.a. summas 9016.39 EUR, Sealjuures 06.09.2013 sooritatud 77 järjestikust ostu ning 07.09.2013 126 järjestikust ostu. 2) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on väljastatud MA-le. Nimetatud kaarti kasutasid D.P ja M.I Rootsi ettevõtte S automaattanklates 08.09.2013-09.09.2013.a. summas 10 676.20 EUR. Sealjuures on 08.09.2013 sooritatud 151 järjestikust ostu ja 09.09.2013 on sooritatud 91 järjestikust ostu. 3) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on väljastatud OÜ A, kaardi valdaja M.I . Nimetatud kaarti kasutas D.P koos isikutega, kellele süüdistust ei esitata Rootsi ettevõtte S automaattanklates 21.09.2013-23.09.2013.a. summas 25 883.14 E UR. Sealjuures on 21.09. 2013 sooritatud 234 järjestikust ostu, 22.09.2013 sooritatud 179 järjestikust ostu ja 23.09.2013 on sooritatud 174 järjestikust ostu. 4) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on väljastatud N O Üle, kaardi valdaja RN. Nimetatud kaarti kasutasid D.P, M.I ja M.I Rootsi ettevõtte S automaattanklates 12.10. 201313.10.2013.a. summas 11 430.92 EUR. Sealjuures on 12.10.2013 sooritatud 78 järjestikust ostu ja 13.10.2013 sooritatud 183 järjestikust ostu. Pärast seda, kui D.P, M.I ja M.I olid saanud S ASi deebetkaardid, mis olid väljastatud ettevõttele M O Ü, N O Ü ning A OÜ ja eraisik MA- le, kasutasid nad vastavalt ühisele plaanile nimetatud deebetkaarte Rootsi Kuningriigis asuvates automaattanklates S, mis kuuluvad Rootsi ettevõttele S (reg.nr XXXXXXX-XXXX, XXX XX Stockholm). J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I olid teadlikud, et Rootsi Kun ingriigis nimetatud automaattanklates kütust tankides rakendub S AS-st sõltumatu kaarditehingule autoris eerimissüsteem. See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt andmed edastatakse ostu sooritamisel S AS-ile eelautoriseeritud kujul, s.t, et esmalt broneeritakse ühe rahaühiku suurune summa (konkreetselt ühe Rootsi krooni ehk ligikaudu 0.12 euro ulatuses) kliendi kontol ning hiljem töötlemisele edastatud tehingu tegelikku summat enam ei autoriseerita ja see summa edastatakse S AS -le kuni viie tööpäeva jooksul tehingu töötlemiseks, peale mida võetakse raha kliendi kontolt maha. Seejuures, vastavalt väljatöötatud plaanile, tangiti kütust teadlikult miinimumilähedase saldoga pangakontol, mistõttu pärast ostu tekkis pangakontol miinus saldo tingituna välismaise makse autoriseerimise eripärast. Samal ajal, kui D.P, M.I ja M.I automaattanklas kütust tankisid, jälgis J.N

vastava konto seisu ning selliselt kindlustas pettuse toimepanemist, jälgides, et kontol olevad vabad varalised vahendid võimaldaks automaatsel autoriseerimissüsteemil saada positiivset vastust igakordselt vähemasti ühe rahaühiku suuruses summas. Seejärel, kui kütus oli tangitud, siis turustasid eeluurimisel tuvastamata isikud selle vastavalt kokkulepitud teoplaanile G. F - i juhi ste järgi. G. F - i ülesandeks oli tagada nii isiklikult kui teiste isikute kaudu võimalikult kiiresti kütuse vaatide tankimist, tangitud vaatide tühjendamist ja enne kaardi lukustumist (tehingute täiendava teostamise blokeerimist panga poolt) uuesti tankimist, st maksimeerida ühe deebetkaardi abil saadavat kütuse kogust ehk varalist kasu. Selleks leidis ta Rootsi Kuningriigis eraisikutest kütuseostjad, kellele oleks võimalik kütust kiiresti realiseerida ning seeläbi muuta võimalikuks järjest uute arvutikelmuste toimepanemine, sest kütuse kiire realiseerimine tagas uute arvutikelmuste toimepanemiseks vajaminevate vaatide vabanemise. Seega J.N - i, G. F - i , D.P, M.I ja M.I ühise teguts emise eesmärgiks oli saada varalist kasu S ASi arvelt, kasutades ära Rootsi Kuningriigis oleva automaattankla automaatset autoriseerimissüsteemi, mis võimaldas S ASi arvelt saadava varalise kasu esmalt välja võtta kütusena ning seejärel vastavalt ühisele tegutsemisplaanile turustada see, et varalise kasu saamine väljenduks rahalises vääringus. Kütuse müügist saadud varalised vahendid jagasid J.N, G. F

, D.P,

M.I ja M.I omavahel eeluurimisel tuvastamata viisil. Sellise ühise kuriteo toimepanemine sõltus igast isikust, s.o J .N-ist, G . F -ist, D.P-st, M.I-st ja M.I-st, kes täitis oma konkreet set rolli. Kuivõrd S AS tegi automaatse varakasutuse, siis see muutis võimalikuks J .N-i, G . F -i, D.P, M.I ning M.I varalise seisu parandamise S AS arvelt. Selliselt, tehes mitmeid järjestikuseid oste kõikide süüdistuses nimetatud deebetkaartidega, eesmärgiga kuritarvitada S AS-ile kuuluvaid deebetkaarte ning saades selliselt varalist kasu S ASi arvel, sekkusid J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mistõttu osutus võimalikuks sooritada korduvalt lühikese ajavahemiku järel oste selliselt, et kuivõrd eelautorisatsioonina broneeritakse vastava deebetkaardiga seotud arveldusarvel vaid üks rahaühik, siis ei olnud vajalik deebetkontol vastava tehingu teostamiseks reaalselt samas summas olevate vahendite kajastumine arveldusarvel. Kõik kasutatud deebetkaardid olid S A S väljastatud kaardid ning neile kohaldusid S AS avalikul veebilehel ning valdajatele vahetult lepingute sõlmimisel edastatud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimused. Nimetatud l epingutingimuste kohaselt on kaardi valdajal lubatud teostada tehinguid (lepingus nimetatud kui toimingud) kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses (lepingupunkt nr 1.13) ning tulenevalt sama lepingu punktist 3.1 on deebetkaardi kasutamine lubatud vaid kaardi valdajale. Seega J .N , G . F , D.P , M.I ja Mark o M.I on s eega tegut senud ülalkirjeldatud tehinguid tehes ebaseaduslikult rikkudes S ASi ja deebetkaardi valdajatega sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimusi ning sekkunud andmetöötlusprotsessi eesmärgiga saada varalist kasu S AS arvelt. Nimetatud tegevuse tõttu tekitati S ASile varaline kahju summas 95 8326 eurot, millise summa ulatuses said J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ülalkirjeldatud tegude tulemusel varalist kasu.

Sellega on J.N pann ud toime KarS § 213 lg 1 kirjel datu d kuriteo, s.o varalise kasu saamise eest andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT 1, 12.07.2014, 1) sätestatud muudatuste kohaselt on nimetatud tegu alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 213 lg 2 p 4 järgi, s.o J.N on varalise kasu saamise eesmärgil grupis tegutsedes tekitanud teisele isikule varalise kahju andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 2.2 G . F tunnistati süüdi selles, et tema, tegutsedes grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos J .N-i, D.P , M.I, M.I ja eeluurimise käigus tuvastamata isikutega ebaseaduslikult sekkus varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ning põhjustas koos teiste isikutega oma õigusvastase tegevusega varalise kahju S ASile. Vastavalt ühisele teoplaanile oli igal isikul oma konkreetne roll, mille täitmisest sõltus kogu kuritegude toimepanemine. Arvutikelmuste toimepanemiseks oli J .N ning tei stel süüdistatavatel ja eeluurimisel tuvastamata isikutel vältimatult vajalik erinevate deebetkaartide enda valdusesse saamine. Sealjuures andis D.P arvutikelmuse ühiseks toimepanemiseks ning seeläbi ühiseks varalise kasu teenimiseks J .N-ile H OÜl e väl jastatud deebetkaardi ning ettevõtteg a seotud arveldusar ve telepanga juurdepääsuparoolid, teades et deebetkaardi valdusesse saamine ja selle hilisem kasutamine on arvutikelmuse toimepanemise vältimatu eeldus. Samuti andis eeluurimisel täpsemalt tuvastamata isik eeluurimisel täpsemalt t uvastamata viisil J .N-ile edasi T OÜle väljastatud kaks deebetkaarti ning arveldusarvetega seotud telepanga juurdepääsuparoolid. T OÜga seotud deebetkaardid ja paroolid andis eeluurimisel tuvastamata isikule üle kaardivaldaja M.I, teades ja nõustudes sellega, e t J .N koos te iste isikute ga korraldab nimetatud deebetkaartide väärkasutamise ning seeläbi arvutikelmuste toimepanemise Rootsi Kuningriigi automaattanklates ning et deebetkaa rtide üle valduse saamine on arvutikelmuste toimepanemise vältimatu eeldus. Samuti sai J .N enda valdusesse AS nimele väljastatud S ASi deebetkaardi ning selle kaardiga seotud arveldusarve telepanga juurdepääsuparoolid. Pärast seda, kui J.N o li saanud kätte ülalnimetatud deebetkaardid, telepanga juurdepääsu võimaldavad koodid ja kaartide PIN koodid, andis J.N alljärgnevad deebetkaardid eeluurimisel tuvastamata isikute käsutusse eesmärgiga panna ühiselt toime arvutikelmus, mis seisnes alljärgnevas: 1) kaardi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on väljastatud T OÜle (juriidilise isiku registreerimisnumber XXXXXXXX), kaardivaldaja M.I. Nimetatud kaarti kasutasi d eeluurimi sel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaattanklates 17.05.2013-18.05,2013.a. summas 5754.8 EUR. Sealjuures on 17.05.2013 sooritatud 74 järjestikust ostu ja 18.05,2013 on sooritatud 51 järjestikust ostu. 2) kaardi XXXXXXXXXXXXXXX , mis on väljastatud T OÜle (juriidilise isiku registreerimisnumber XXXXXXXX ), kaardivaldaja M.I. Nimetatud kaarti kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaattanklates 17.05.2013-18.05.2013.a.

summas 5900.37 EUR. Sealjuures järjestikust ostu.

on

17.05.2013 sooritatud 76 järjestikust ostu, 18.05.2013 51

3) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXXX , mis on väljastatud H OÜle (juriidilise isiku registreerimisnumber XXXXXXXX), kaardivaldaja D.P . Nimet atud kaarti kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaattanklates 07.06.2013-10.06.2013.a, summas 18 117.88 EUR. Sealjuures on 07.06,2013 sooritatud 116 järjestikust ostu, 08.06.2013 on sooritatud 89 järjestikust ostu, 09.06.2013 on sooritatud 101 järjestikust ostu, 10.06.2013 on sooritatud 99 j ärjestikust ostu. 4) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXXX, kaardivaldaja AS. Nimetatud kaarti kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaattanklates 31.08.2013-02.09.2013,a. summas 9586.02 EUR. Sealjuures on 31.08.2013 sooritatud 69, 01.09.2013 77 ja 02.09.2013 68 järjestikust ostu. Pärast seda, kui eeluurimisel tuvastamata isikud olid saanud J.N - i käest ülalnim etatud punktides 1- 4 väljatoodud S ASi deebetkaardid, mis olid väljastatud ettevõttele T OÜ, H OÜ ning ASle, kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud nimetatud deebetkaarte Rootsi Kuningriigis asuvates automaattanklates S, mis kuuluvad Rootsi ettevõttele S (reg.nr XXXXXXX-XXXX , XXX XX Stockholm). J .N , G . F , D.P ja M arko M .I olid t eadlikud , et Roots i Kunin griigis nimetatud automaattanklates kütust tankides rakendub S AS- st sõltumatu kaardi tehingute autoriseerimissüsteem. See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt andmed edastatakse ostu sooritamisel S AS- ile eelautoriseeritud kujul, s.t, et esmalt broneeritakse ühe rahaühiku suurune summa (konkreetselt ühe Rootsi krooni ehk ligikaudu 0.12 euro ulatuses) kliendi kontol ning hiljem töötlemisele edastatud tehingu tegelikku summat enam ei autoriseerita ja see summa edastatakse S AS-Ie kuni viie tööpäevajooksiil tehingu töötlemiseks, peale mida võetakse raha kliendi kontolt maha. Seejuures, vastavalt väljatöötatud plaanile ja kasutades ära autoriseerimissüsteemi, tankisid eeluurimisel tuvastamata isikud J.N - i ja G . F - i korraldus el kütust teadlikult miinimumilähedase saldoga pangakontol, mistõttu pärast ostu tekkis pangakontol miinus saldo tingituna välismaise makse autoriseerimise eripärast. Samal ajal, kui eeluurimisel tuvastamata isikud automaattanklas kütust tankisid, jälgis J.N vastava konto seisu ning selliselt kindlustas pettuse toimepanemist, jälgides, et kontol olevad vabad varalised vahendid võimaldaks automaatsel autoriseerimissüsteemil saada positiivset vastust igakordselt vähemasti ühe rahaühiku suuruses summas. Seejärel, kui kütus oli tangitud, siis turustasid eeluurimisel tuvastamata isikud selle vastavalt kokkulepitud teoplaanile G. F - i juhis te järgi. G. F - i ülesandek s oli tagada nii isiklikult kui teiste isikute kaudu võimalikult kiiresti kütusevaatide tankimist, tangitud vaatide tühjendamist ja enne kaardi lukustumist (tehingute täiendava teostamise blokeerimist panga poolt) uuesti tankimist, st maksimeerida ühe deebetkaardi abil saadavat kütuse kogust ehk varalist kasu. Selleks leidis ta Rootsi Kuningriigis eraisikutest kütuseostjad, kellele oleks võimalik kütust kiiresti

realiseerida ning seeläbi muuta võimalikuks järjest uute arvutikelmuste toimepanemine, sest kütuse kiire realiseerimine tagas uute arvutikelmuste toimepanemiseks vajaminevate vaatide vabanemise. J .N-i, G . F -i , D.P, M.I ja eeluurimisel tuvastama ta isikute ühise tegutsemise eesmärgiks oli saada varalist kasu S ASi arvelt, kasutades ära Rootsi Kuningriigis oleva automaattankla automaatset autoriseerimissüsteemi, mis võimaldas S ASi arvelt saadava varalise kasu esmalt välja võtta kütusena ning seejärel vastavalt ühisele tegutsemisplaanile turustada see, et varalise kasu saamine väljenduks rahalises vääringus. Kütuse müügist saadud varalised vahendid jagasid J.N

, G.F

, D.P , M.I ja eeluurimisel tuvastamata isikud omavahel eeluurimisel tuvastamata viisil. Sellise ühise kuriteo toimepanemine sõltus J.N - ist , G. F - ist , D.P-st, M.I-st ja eeluurimisel tuvastamata isikutest, kes igaüks täitis oma konkreetset rolli. Kuivõrd S AS tegi automaatse varakäsutuse, siis see muutis võimalikuks Tauri Bergi, G . F -i , D.P , Mar ko M . I ning te iste eeluuri misel tuvas tamata isiku te, varalise seisu parandamise S AS arvelt. Samuti tema, G . F , tegutses omakorda grupis koos J .N-i, M.I, M.I ja D.P - ga ning pani toime alljärgnevad arvutikelmused, mis seisnesid ettevõtetele A OÜ, M OÜ ning N OÜ ning eraisik MA- le S ASi poolt väljastatud deebetkaartide väärkasutamises arvutikelmuste ühise toimepanemise eesmärgil. Arvutikelmuste toimepanemiseks on J .N , k asutades M.I-le , MA- le ning R N- le väljastatud ID kaarte ning digiallkirjastamiseks ning isikuautentimiseks mõeldud PIN koode, teostanud ettevõtteportaalis vvvvw.rik.ee toiminguid, s.h asutanud 31.07.2013 MA nimel ettevõtte M OÜ, 02.08.2013 M.I nimelt ettevõtte A OÜ ning RN nimel 01.10.2013 ettevõtte N OÜ, mis on olnud vältimatult vajalik arvutikelmuse toimepanemiseks. Nimetatud ettevõtted olid asutatud teadlikult vaid arvutikelmuste toimepanemiseks ning mingil reaalset majandustegevust neil ettevõttetel ei toimunud. Ühise teoplaani kohaselt seisnes arvutikelmuste toimepanemine alljärgnevas. Pärast seda, kui J.N oli loonud ettevõtted ning saanud kätte deebetkaardid, telepanga juurdepääsu võimaldavad koodid ja kaartide PIN-koodid, andis J.N alljärgnevad deebetkaardid D.P käsutusse, kelle ülesanne oli Rootsi Kuningriigis S ASi deebetkaartide väärkasutamist koordineerida, samal ajal kui J.N jälgis väärkasutatud kaartidega seotud arveldusarvete seisu ning G . F andis juhised kütuse realiseerimiseks. Selliselt ühise plaani järgi toimides kasutati alljärgnevaid deebetkaarte; 1) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on väljastatud M O Üle, kaardi valdaja MA. Nimetatud kaarti kasutasid D.P ja M.I Rootsi ettevõtte S automaatt anklates 06.09.2 01307.09.2013.a. summas 9016.39 EUR. Sealjuures 06.09.2013 sooritatud 77 järjestikust ostu ning 07.09.2013 126 järjestikust ostu. 2) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXX , mis on väljastatud MA- le . Nimetatud kaarti kasutasid Henri D.P ja M.I Rootsi ettevõtte S automaattanklates 08.09.2013-09.09.2013.a. summas 10 676.20

EUR. Sealjuure s on 08.09.2013 itatud 91 järjestikust ostu.

sooritatud 151

järjestikust ostu

ja 09.09.2013 on soor

3) kaardi XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on väljastatud OÜ A, kaardi valdaja M.I. Nimetatud kaarti kasutas D.P koos isiku tega, kellele süüdistu st ei esitata Rootsi ettevõtte S automaattanklates 21.09.2013-23.09.2013.a. summas 25 883.14 EUR. Sealjuures on 21.09.2013 sooritatud 234 järjestikust ostu, 22.09.2013 sooritatud 179 järjestikust ostu ja 23.09.2013 on sooritatud 174 järjestikust ostu. 4)kaardi XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on väljastatud N OÜle, kaardi valdaja RN. Nimetatud kaarti kasutasid D.P , M.I ja M.I Rootsi ettevõtte S automaattank lates 12.10.2013 13.10.2013.a. summas 11 430.92 EUR. Sealjuures on 12.10.2013 sooritatud 78 järjestikust ostu ja 13.10.2013 sooritatud 183 järjestikust ostu. Pärast seda, kui D.P, M.I ja M.I olid saanud S ASi deebetkaardid, mis olid väljastatud ettevõttele M O Ü, N O Ü ning A O Ü ja eraisik MA- le, kasutasid nad vastavalt ühisele plaanile nimetatud deebetkaarte Rootsi Kuningriigis asuvates automaattanklates S, mis kuuluvad Rootsi ettevõttele S (reg.nr XXXXXXX-XXXX, XXX XX Stockholm). J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I olid teadl ikud, et Rootsi Kuningriigis nimetatud automaattanklates kütust tankides rakendub S AS-st sõltumatu kaardi tehingute autoriseerimissüsteem. See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt andmed edastatakse ostu sooritamisel S AS- ile eel autoriseeritud kujul, s.t, et esmalt broneeritakse ühe rahaühiku suurune summa (konkreetselt ühe Rootsi krooni ehk ligikaudu 0.12 euro ulatuses) kliendi kontol ning hiljem töötlemisele edastatud tehingu tegelikku summat enam ei autoriseerita ja see summa edastatakse S AS -le kuni viie tööpäeva jooksul tehingu töötlemiseks, peale mida võetakse raha kliendi kontolt maha. Seejuures, vastavalt väljatöötatud plaanile, tangiti kütust teadlikult miinimumilähedase saldoga pangakontol, mistõttu pärast ostu tekkis pangakontol miinus saldo tingituna välismaise makse autoriseerimise eripärast. Samal ajal, kui D.P, M.I ja M.I automaattanklas kütust tankisid, jälgis J.N vastava konto seisu ning selliselt kindlustas pettuse toimepanemist, jälgides, et kontol olevad vabad varalised vahendid võimaldaks automaatsel autoriseerimissüsteemil saada positiivset vastust igakordselt vähemasti ühe rahaühiku suuruses summas. Seejärel, kui kütus oli tangitud, siis turustasid isikud selle vastavalt kokkulepitud teoplaanile G . F -i juhiste järgi. G. F - i ülesandeks oli tagada nii isiklikult kui teiste isikute kaudu võimalikult kiiresti kütusevaatide tankimist, tangitud vaatide tühjendamist ja enne kaardi lukustumist (tehingute täiendava teostamise blokeerimist panga poolt) uuesti tankimist, st maksimeerida ühe deebetkaardi abil saadavat kütuse kogust ehk varalist kasu. Selleks leidis ta Rootsi Kuningriigis eraisikutest kütuseostjad, kellele oleks võimalik kütust kiiresti realiseerida ning seeläbi muuta võimalikuks järjest uute arvutikelmuste toimepanemine, sest kütuse kiire realiseerimine tagas uute arvutikelmuste toimepanemiseks vajaminevate vaatide vabanemise. Seega J .N-i, G . F -i , D.P, M arko M.I ja M. I ühise tegutsem ise varalisi kasu S ASi arvelt, kasutades ära Rootsi Kuningriigis oleva

eesmärgiks oli saada

automaattankla automaatset autoriseerimissüsteemi, mis võimaldas S ASi arvelt saadava varalise kasu esmalt välja võtta kütusena ning seejärel vastavalt ühisele tegutsemisplaanile turustada see, et varalise kasu saamine väljenduks rahalises vääringus. Kütuse müügist saadud varalised vahendid jagasid J.N, G. F, D.P, M.I ja M.I omavahel eeluurimisel tuvastamata viisil. Sellise ühise kuriteo toimepanemine sõltus igast isikust, s.o J .N-ist, G . F -ist, D.P-st, M.I-st ja M.I-st, kes täitis oma konkreetset rolli. Kuivõrd S AS tegi automaatse varakasutuse, siis see muutis võimalikuks J .N-i, G . F -i, D.P, M.I ning M.I varalise seisu parandamise S AS arvelt. Selliselt, tehes mitmeid järjestikuseid oste kõikide süüdistuses nimetatud deebetkaartidega, eesmärgiga kuritarvitada S AS-ile kuuluvaid deebetkaarte ning saades selliselt varalist kasu S ASi arvel, sekkusid J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mistõttu osutus võimalikuks sooritada korduvalt lühikese ajavahemiku järel oste selliselt, et kuivõrd eelautorisatsioonina broneeritakse vastava deebetkaardiga seotud arveldusarvel vaid üks rahaühik, siis ei olnud vajalik deebetkontol vastava tehingu teostamiseks reaalselt samas summas olevate vahendite kajastumine arveldusarvel. Kõik kasutatud deebetkaardid olid S AS väljastatud kaardid ning neile kohaldusid S AS avalikul veebilehel ning valdajatele vahetult lepingute sõlmimisel edastatud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimused. Nimetatud lepingutingimuste kohaselt on kaardi valdajal lubatud teostada tehinguid (lepingus nimetatud kui toimingud) kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses (lepingupunkt nr 1.13) ning tulenevalt sama lepingu punktist 3.1 on deebetkaardi kasutamine lubatud vaid kaardi valdajale. Seega J .N , G . F , D.P , M.I ja Mark o M.I on s eega teguts enud ülalkirjeldatud tehinguid tehes ebaseaduslikult rikkudes S ASi ja deebetkaardi valdajatega sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimusi ning sekkunud andmetöötlusprotsessi eesmärgiga saada varalist kasu S AS arvelt. Nimetatud tegevuse tõttu tekitati S ASile varaline kahju summas 95 8326 eurot millis e summa ulatuses said J .N, G . F , D.P , M.I ja M.I ülalkirjeldatud tegude tulemusel varalist kasu. Sellega on G. F pannud toime KarS § 213 lg 1 kirjeldatud kuriteo, s.o varalise kasu saamise eest andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT T, 12.07.2014, 1) sätestatud muudatuste kohaselt on nimetatud tegu alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 213 lg 2 p 4 järgi, s.o G. F on varalise kasu saamise eesmärgil grupis tegutsedes tekitanud teisele isikule varalise kahju andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 2.3 D.P tunnistati süüdi selles, et tema, tegutsedes grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos J.N - i , G . F i , M.I ja M.I-ga ebaseaduslikult sekkus varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ning põhjustas koos teiste isikutega oma õigusvastase tegevusega varalise kahju S ASile. Vastavalt ühisele teoplaanile oli igal isikul oma konkreetne roll, mille täitmisest sõltus kogu kuritegude toimepanemine. Arvutikelmuste toimepanemiseks oli D.P ning tei stel süüdistatavatel ja eeluurimisel tuvastamata isikutel vältimatult vajalik erinevate deebetkaartide enda valdusesse saamine.

Selleks andis D.P arvutikelmuse ühiseks toimepanemiseks ning seeläbi ühiseks varalise kasu teenimiseks J .N-ile H OÜle väljastatud deebetkaardi ning arveldusarv ega seotud telepanga juurdepääsuparooli. D.P teadis ja nõustus sellega, et J.N korralda b koos G. F - iga n ing teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega nimetatud deebetkaardi väärkasutamise ning seeläbi arvutikelmuste toimepanemise Rootsi Kuningriigi automaattanklates eesmärgiga saada selliselt varalist kasu. Nimelt täpsemalt seisnes D.P roll kuriteo toimepanemisel selles, et tema olles saanu d 09.04.2013 firma H OÜ /registreerimiskood XXXXXXXX/ juhatuse liikmeks, sai 23.05.2013 S ASi arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX kasutamiseks deebetkaardi numbriga XXXXXXXXXXXXXXXXX ning seejärel edastas antud deebetkaardi ja kaardi juurdepääsukoodi J .N-ile, kes omaltpoolt korraldas ajavahemikul 07.06.2013-10.06.2013 Rootsi Kuningriigis nimetatud deebetkaardi kasutamise arvutikelmuse toimepanemiseks. Nimelt tankis eeluurimisel tuvastamata isik ettevõtte S automaattanklates 07.06.2013-10.06. 2013 kütust summas 18117.88 EUR, teades tankla automaati PIN-koodi sisestamise ja tankimise ajal, et H OÜ arveldusarvel XXXXXXXXXXXXX puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinussaldo summas 18 117.88 EUR. Sealjuures on 07.06.2013 sooritatud 116 järjestikust ostu, 08.06.2013 on sooritatud 89 järjestikust ostu, 09.06.2013 on sooritatud 101 järjestikust ostu ja 10.06.2013 on sooritatud 99 järjestikust ostu. Samuti tema, D.P , koos M. I-ga ajavahemi kul 06.09.20 13-07.09.2013 kasutas ülakirjeldatud viisil ja teoplaani kohaselt kütuse saamiseks Rootsi Kuningriigis MA nimele väljastatud deebetkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on seotud M OÜ nime l avatud Si arveldusarvega number XXXXXXXXXXXXXXX. Täpsemalt tankisid M.I ja D.P ettevõtte S automaattanklates kütust summas 9016. 39 eurot, teades tankla automaati PINkoodi sisestamise ja tankimise ajal, et antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinussaldo summas 9016.39 EUR. Sealjuures 06.09.2013 sooritatud 77 järjestikust ostu ning 07.09.2013 126 järjestikust ostu. Samuti tema koos M.I-ga ajavahemikul 08.09.2013-09.09.2013 kasutas ülalkirjeldatud viisil ja teoplaani kohaselt kütuse saamiseks Rootsi Kuningriigis MA nimele väljastatud deebetkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXX, mis on seotud Si arveldusarvega number XXXXXXXXXXXXXXX . Täpsemalt tankis M.I koos D.P - ga ettevõtte S automaattanklates kütust summas 10676.2 eurot, teades tankla automaati PIN-koodi sisestamise ja tankimise ajal, et antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinussaldo summas 10 676.20 EUR. Sealjuures on 08.09.2013 sooritatud 151 järjestikust ostu ja

09.09.2013 on sooritatud 91 järjestikust ostu. Samuti tema koos KK ja MM- ga, ajavahemikul 21.09.2013-23.09.2013 kasutas ülalkirjeldatud viisil ja teoplaani kohaselt kütuse saamiseks Rootsi Kuningriigis M.I nimele väljastatud deebetkaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXX , mis on seotud OÜ A nimel avatud Si arveldus arvega number

XXXXXXXXXXXXX.

Täpsemalt tankis D.P ettevõtte S automaattanklat es kütust ülds ummas 25 883. 14 eurot, teades, et tankla automaati PIN-koodi sisestamise ja tankimise ajal antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinussaldo summas 25 883.14 EUR. Sealjuures on 21.09.2013 sooritatud 234 järjestikust ostu, 22.09.2013 sooritatud 179 järjestikust ostu ja 23.09.2013 on sooritatud 174 järjestikust ostu. Samuti tema koos M.I ja M.I-ga ajavahemikul 12.10.2013-13.10.2013 kasutas kütuse saamiseks Rootsi Kuningriigis RN nimele väljastatud deebetkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on seotud N OÜ nimel avatud S i arveldusarvega number XXXXXXXXXXXX . Täpsemalt tankis ettevõtte S automaattanklates kütust üldsummas 11430.92 eurot teades tankla automaati PIN-koodi sisestamise ja tankimise ajal, et antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks arve maksmiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinus summas 11 430.92 EUR. Sealjuures on 12.10.2013 sooritatud 78 järjestikust ostu ja 13.10.2013 sooritatud 183 järjestikust ostu. Pärast seda, kui D.P, M.I ja M.I olid saanud S ASi deebetkaardid, mis olid väljastatud ettevõttele M OÜ , N O Ü ning A OÜ ja eraisik MA-le, kasutasid nad vastavalt ühisele plaanile nimetatud deebetkaarte Rootsi Kuningriigis asuvates automaattanklates S, mis kuuluvad Rootsi ettevõttele S (reg.nr XXXXXXX-XXXX, XXX XX Stockholm). J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I olid teadlikud, et Rootsi Kuningriigis nimetatud automaattanklates kütust tankides rakendub S AS-st sõltumatu kaarditehingute autoris eerimissüsteem. See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt andmed edastatakse ostu sooritamisel S AS-ile eelautoriseeritud kujul, s.t, et esmalt broneeritakse ühe rahaühiku suurune summa (konkreetselt ühe Rootsi krooni ehk ligikaudu 0.12 euro ulatuses) kliendi kontol ning hiljem töötlemisele edastatud tehingu tegelikku summat enam ei autoriseerita ja see summa edastatakse S AS -le kuni viie tööpäeva jooksul tehingu töötlemiseks, peale mida võetakse raha kliendi kontolt maha. Seejuures, vastavalt väljatöötatud plaanile, tangiti kütust teadlikult miinimumilähedase saldoga pangakontol, mistõttu pärast ostu tekkis pangakontol miinus saldo tingituna välismaise makse autoriseerimise eripärast. Samal ajal, kui D.P, M.I ja M.I automaattanklas kütust tankisid, jälgis J.N vastava konto seisu ning selliselt kindlustas pettuse toimepanemist, jälgides, et kontol olevad vabad varalised vahendid võimaldaks automaatsel autoriseerimissüsteemil saada positiivset vastust igakordselt vähemasti ühe rahaühiku suuruses summas. Seejärel, kui kütus oli tangitud, siis turustasid isikud selle vastavalt kokkulepitud tööplaanile G . F -i juhiste järgi. G. F - i ülesandeks oli tagada nii isiklikult kui teiste isikute kaudu võimalikult kiiresti kütusevaatide tankimist, tangitud vaatide tühjendamist ja enne kaardi lukustumist (tehingute täiendava teostamise blokeerimist panga poolt) uuesti tankimist, st maksimeerida ühe deebetkaardi abil saadavat kütuse kogust ehk varalist kasu. Selleks leidis ta Rootsi Kuningriigis eraisikutest kütuseostjad, kellele oleks võimalik kütust kiiresti realiseerida ning seeläbi muuta võimalikuks järjest uute arvutikelmuste toimepanemine, sest kütuse kiire realiseerimine tagas uute arvutikelmuste toimepanemiseks vajaminevate vaatide vabanemise. Seega J.N - i, G. F - i , D.P , M arko M.I ja M. I ühise tegutsem ise saada varalist kasu S ASi arvelt, kasutades ära Rootsi Kuningriigis oleva

eesmärgiks oli

automaattankla automaatset autoriseerimissüsteemi, mis võimaldas S ASi arvelt saadava varalise kasu esmalt välja võtta kütusena ning seejärel vastavalt ühisele tegutsemisplaanile turustada see, et varalise kasu saamine väljenduks rahalises vääringus. Kütuse müügist saadud varalised vahendid jagasid J.N, G. F, D.P, M.I ja M.I omavahel eeluurimisel tuvastamata viisil. Sellise ühise kuriteo toimepanemine sõltus igast isikust, s.o J .N-ist, G . F -ist, D.P-st, M.I-st ja M.I-st, kes täitis oma konkreetset rolli. Kuivõrd S AS tegi automaatse varakasutuse, siis see muutis võimalikuks J.N - i , G . F -i, D.P, M.I ning M.I varalise seisu parandamise S AS arvelt. Selliselt, tehes mitmeid järjestikuseid oste kõikide süüdistuses nimetatud deebetkaartidega, eesmärgiga kuritarvitada S AS-ile kuuluvaid deebetkaarte ning saades selliselt varalist kasu S ASi arvel, sekkusid J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mistõttu osutus võimalikuks sooritada korduvalt lühikese ajavahemiku järel oste selliselt, et kuivõrd eelautorisatsioonina broneeritakse vastava deebetkaardiga seotud arveldusarvel vaid üks rahaühik, siis ei olnud vajalik deebetkontol vastava tehingu teostamiseks reaalselt samas summas olevate vahendite kajastumine arveldusarvel. Kõik kasutatud deebetkaardid olid S AS väljastatud kaardid ning neile kohaldusid S AS avalikul veebilehel ning valdajatele vahetult lepingute sõlmimisel edastatud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimused. Nimetatud lepingutingimuste kohaselt on kaardi valdajal lubatud teostada tehinguid (lepingus nimetatud kui toimingud) kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses (lepingupunkt nr 1.13) ning tulenevalt sama lepingu punktist 3.1 on deebetkaardi kasutamine lubatud vaid kaardi valdajale. Seega J .N , G . F , D.P , M. I ja Mar ko M. I on see ga te gut senud ülalkirjeldatud tehinguid tehes ebaseaduslikult rikkudes S ASi ja deebetkaardi valdajatega sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimusi ning sekkunud andmetöötlusprotsessi eesmärgiga saada varalist kasu S AS arvelt. Nimetatud tegevuse tõttu tekitati S ASile varaline kahju summas 95 8326 eurot, millise summa ulatuses said J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ülalkirjeldatud tegude tulemusel varalist kasu. Sellega on D.P pannud toime KarS § 213 lg 1 kirjeldatud kuriteo, s.o varalis e kasu saamise eest andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT 1, 12.07.2014, 1) sätestatud muudatuste kohaselt on nimetatud tegu alates 01.01.0152 kvalifitseeritav KarS § 213 lg 2 p 4 järgi, s.o D.P on varalise kasu saamise eesmärgil grupis tegutsedes tekitanud teisele isikule varalise kahju andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 2.4 M.I tunnistati süüdi selles, et tema, tegutsedes grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos J .N-i , G . F -i , M.I ja D.P-ga ning eeluurimise käigus tuvastamata isikutega ebaseaduslikult sekkus varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ning põhjustas koos teiste isikutega oma õigusvastase tegevusega varalise kahju S ASile. Vastavalt ühisele teoplaanile oli igal isikul oma konkreetne roll, mille täitmisest sõltus kogu kuritegude toimepanemine. Arvutikelmuste toimepanemiseks oli süüdistatavatel ja eeluurimisel tuvastamata isikutel vältimatult vajalik erinevate deebetkaartide enda valdusesse saamine.

Nimelt täpsemalt, M.I, olles saanud 01.03.2013 ettevõtte T OÜ /XXXXXXXX/ juhatuse liikmeks, avas antud ettevõtte nimel 04.05.2013 S ASis arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX, mille juurde sai 11.05.2013 enda nimele väljastatud deebetkaardid numbriga XXXXXXXXXXXXXXX ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seejärel, pärast deebetkaardi ja PIN koodi kättesaamist edastas M.I T OÜ deebetkaardid eeluurimisel tuvastamata isikule kütuse saamiseks Rootsi Kuningriigis, teades ja nõustudes sellega, et neid deebetkaarte hakatakse varalise kasu saamise e esmärgil väärkasutama ning et ilma tema teopanuseta oleks arvutikelmuse selline läbiviimine võimatu. Deebetkaarti nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx , mis on väljastatud T OÜle (juriidilise isiku registreerimisnumber XXXXXXXX), kaardivaldaja M.I, kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaatanklates 17.05.2013-18.05.2013.a. summas 5754.8 EUR. Sealjuures on 17.05.2013 sooritatud 74 järjestikust ostu ja 18.05.2013 on sooritatud 51 järjestikust ostu. Deebetkaarti nr XXXXXXXXXXXXXXX , mis on väljastatud T OÜle (juriidilise isiku registreerimisnumber XXXXXXXX), kaardivaldaja M.I kasutasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsi ettevõtte S automaattanklates 17.05.2013-18.05.2013.a. summas 5900.37 EUR. S ealjuures on 17.05.2013 soori taud 76 järjestikust ostu, 18.05.2013 51 järjestikust ostu. Samuti tema, D.P palvel, palus RN-lt ID kaardi koos koodidega, mille edastas J .N-ile kes, kasutades RN ID kaarti, registreeris läbi ettevõtjate internetiportaali (www.rik.ee) ettevõtte OÜ N /registreerimiskoodiga XXXXXXXXX/, mille juhatuse liikmeks sai 07.10.2013 RN. 08.10.2013 RN, avas M.I palvel S ASis OÜN arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX ning 11.10.2013 sai selle arve juurde deebetkaardi numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX, mille koos koodiga edastas D.P-le. Antud kaarti kasutasid M.I, D.P ja M.I ajavahemikul 12.10.2013-13.10.2013 kütuse saamiseks Rootsi Kuningriigis. Täpsemalt M.I, M.I ja D.P firma S automaattanklates kütust üldsummas 11430.92 eurot teades tankla automaati PIN-koodi sisestamise ja tankimise ajal, et antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks arve maksmiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinussaldo summas 11 430.92 EUR. Sealjuures on 12.10.2013 sooritatud 78 järjestikust ostu ja 13.10.2013 sooritatud 183 järjestikust ostu. Paludes RN-lt ID kaardi andmist, arve avamist ja arve juurde deebetkaardi saamist, oli M.I teadlik, et OÜle N väljastatud deebetkaarti hakatakse kasutama AS-ilt S raha väljapetmiseks kirjeldatud skeemi järgi. Ühise teoplaani kohaselt seisnes arvutikelmuste toimepanemine alljärgnevas. Pärast seda, kui J .N oli kätte saanud deebetkaardid, telepanga juurdepääsu võimaldavad koodid ja kaartide PINkoodid, organiseeris J .N D.P-le, M.I-le ja M.I-le ning eeluurimisel tuvastamata isikutele võimalused Rootsi Kuningriigis deebetkaartide väärkasutamiseks. Nimelt kasutati S ASi deebetkaarte Rootsi Kuningriigis asuvates automaattanklates STI, mis kuuluvad Rootsi ettevõttele S (reg.nr XXXXXXX-XXXX , 17298 Stockholm). J .N, G . F, D.P , M.I ja M.I olid teadlikud, et Root si Kuningriigis nimetatud automaattanklates kütust tankides rakendub S AS-st sõltumatu kaarditehingute autoriseerimissüsteem. See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt andmed edastatakse ostu sooritamisel S AS-ile eelautoriseeritud kujul, s.t, et esmalt broneeritakse ühe rahaühiku suurune summa (konkreetselt ühe Rootsi krooni ehk ligikaudu 0.12 euro ulatuses)

kliendi kontol ning hiljem töötlemisele edastatud tehingu tegelikku summat enam ei autoriseerita ja see summa edastatakse S AS- le kuni viie tööpäeva jooksul tehingu töötlemiseks, peale mida võetakse raha kliendi kontolt maha. Seejuures, vastavalt väljatöötatud plaanile, tangiti kütust teadlikult miinimumilähedase saldoga pangakontol, mistõttu pärast ostu tekkis pangakontol miinus saldo tingituna välismaise makse autoriseerimise eripärast. Samal ajal, kui D.P, M.I ja M.I automaattanklas kütust tankisid, jälgis J.N vastava konto seisu ning selliselt kindlustas pettuse toimepanemist, jälgides, et kontol olevad vabad varalised vahendid võimaldaks automaatsel autoriseerimissüsteemil saada positiivset vastust igakordselt v ähemasti ühe rahaühiku suuruses summas. Seejärel, kui kütus oli tangitud, siis turustasid isikud selle vastavalt kokkulepitud teoplaanile G . F -i juhiste järgi. G. F- i ülesandeks oli tagada nii isiklikult kui teiste isikute kaudu võimalikult k iiresti kütusevaatide tankimist, tangitud vaatide tühjendamist ja enne kaardi lukustumist (tehingute täiendava teostamise blokeerimist panga poolt) uuesti tankimist, st maksimeerida ühe deebetkaardi abil saadavat kütuse kogust ehk varalist kasu. Selleks leidis ta Rootsi Kuningriigis eraisikutest kütuseostjad, kellele oleks võimalik kütust kiiresti realiseerida ning seeläbi muuta võimalikuks järjest uute arvutikelmuste toimepanemine, sest kütuse kiire realiseerimine tagas uute arvutikelmuste toimepanemiseks vajaminevate vaatide vabanemise. Seega J.N - i, G. F - i , D.P, M arko M. I ja M .I ühise tegutsemise eesmärgiks oli saada varalist kasu S ASi arvelt, kasutades ära Rootsi Kuningriigis oleva automaattankla automaatset autoriseerimissüsteemi, mis võimaldas S ASi arvelt saadava varalise kasu esmalt välja võtta kiitusena ning seejärel vastavalt ühisele tegutsemisplaanile turustada see, et varalise kasu saamine väljenduks rahalises vääringus. Kütuse müügist saadud varalised vahendid jagasid J .N, G . F, D.P, M.I ja M.I omavahel eeluurimisel tuvastamata viisil. Sellise ühise kuriteo toimepanemine sõltus igast isikust, s.o J .N-ist, G . F -ist, D.P-st, M.I-st ja M.I-st, kes täitis oma konkreetset rolli. Kuivõrd S AS tegi automaatse varakasutuse, siis see muutis võimalikuks J .N-i, G . F -i, D.P, M.I ning M.I varalise seisu parandamise S AS arvelt. Selliselt, tehes mitmeid järjestikuseid oste kõikide süüdistuses nimetatud deebetkaartidega, eesmärgiga kuritarvitada S AS-ile kuuluvaid deebetkaarte ning saades selliselt varalist kasu S ASi arvel, sekkusid J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mistõttu osutus võimalikuks sooritada korduvalt lühikese ajavahemiku järel oste selliselt, et kuivõrd eelautorisatsioonina broneeritakse vastava deebetkaardiga seotud arveldusarvel vaid üks rahaühik, siis ei olnud vajalik deebetkontol vastava tehingu teostamiseks reaalselt samas summas olevate vahendite kajastumine arveldusarvel. Kõik kasutatud deebetkaardid olid S A S väljastatud kaardid ning neile kohaldusid S AS avalikul veebilehel ning valdajatele vahetult lepingute sõlmimisel edastatud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimused. Nimetatud lepingutingimuste kohaselt on kaardi valdajal lubatud teostada tehinguid (lepingus nimetatud kui toimingud) kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses (lepingupunkt nr 1.13) ning tulenevalt sama lepingu punktist 3.1 on deebetkaardi kasutamine lubatud vaid kaardi valdajale.

Seega J .N , G . F , D.P , M. I ja Mark o M. I on see ga te gut senud ülalkirjeldatud tehinguid tehes ebaseaduslikult rikkudes S ASi ja deebetkaardi valdajatega sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimusi ning sekkunud andmetöötlusprotsessi eesmärgiga saada varalist kasu S AS arvelt. Nimetatud tegevuse tõttu tekitati S ASile varaline kahju summas 95 8328 eurot, millise summa ulatuses said J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ülalkirjeldatud tegude tulemusel varalist kasu. Sellega on M.I pannud toime KarS § 213 lg 1 kirjeldatud kuriteo, s.o varalise kasu saamise eest andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 12.07.2014, 1) sätestatud muudatuste kohaselt on nimetatud tegu alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 213 lg 2 p 4 järgi, s.o M.I on varalise kasu saamise eesmärgil grupis tegutsedes tekitanud teisele isikule varalise kahju andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 2.5 M.I tunnistati süüdi selles, et tema, tegutsedes grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos J .N-i , G . F i, M.I ja D.P-ga ebaseaduslikult sekkus varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ning põhjustas koos teiste isikutega oma õigusvastase tegevusega varalise kahju S ASile. Vastavalt ühisele teoplaanile oli igal isikul oma konkreetne roll, mille täitmisest sõltus kogu kuritegude toimepanemine. Arvutikelmuste toim epanemiseks oli M.I ning J .N , G. F , D.P ja Mar k o M.I vältimatult vajalik er ineval e deeb etkaart ide enda valdusesse saamine, Nimelt täpsemalt M.I koos D.P-ga ajavahe mik ul 06.09.2013-07 .09.2013 kasutas varalise kasu saamise eesmärgil Rootsi Kuningriigis MA nimele väljastatud deebetkaarti numbriga

XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on seotud M OÜ nimel avatud Si arveldusarvega number XXXXXXXXXXXXXXX . Täpsemalt tankisid M.I ja D.P ettevõtte S automaattanklates kütust summas 9016.39 eurot, teades tankla automaati P1N-koodi sisestamise ja tankimise ajal, et antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinussaldo summas 9016.39 EUR. Sealjuures 06.09.2013 sooritatud 77 järjestikust ostu ning 07.09.2013 126 järjestikust ostu. Samuti tema, koos D.P-ga , ajavahemik ul 08.09.20 13-09.09.2013 kasutas ülalkirjeldatud viisil ja teoplaani kohaselt kütuse saamiseks Rootsi Kuningriigis MA ni mele väljastatud deebetkaarti numbriga

XXXXXXXXXXXXXXX,

mis on seotud Si arveldusarvega number XXXXXXXXXXXXXXX . Täpsemalt tankis M.I koos D.P - ga ettevõtte S automaattanklates kütust summas 10676.20 eurot, teades tankla automaati PIN-koodi sisestamise ja tankimise ajal, et antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks, mistõttu pärast ostu t ekkis pangaarvel miinussaldo summas 10 676.20 EUR. Sealjuures on 08.09.2013 sooritatud 151 järjestikust ostu ja 09.09.2013 on sooritatud 91 järjestikust ostu. Seejärel, andis M.I J.N - i valdusesse isikuautentmist võimaldavad ID kaardi ja selle PIN koodid, et J.N oleks arvutikelmuste toimepanemise eesmärgil võimalik asutada M.I nimel ettevõte A O Ü /registreerimiskoodiga XXXXXXXXX/, mille juhatuse liikmeks sai 05.08.2013 M.I . Seejärel avas M.I antud firma nimelt 06.08.2013 S ASis arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX, mille juurde sai 16.08.2013 tema enda nimele väljastatud deebetkaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX , mis oli vältimatult vajalik taas uute arvutikelmuste toimepanemiseks. Seejärel, pärast deebetkaardi ja PIN koodi kättesaamist, andis ta vastavalt kokkuleppele antud deebetkaardi D.P-le, teades, et D.P koos J .N-i ja G . F - iga ning teiste isikutega hakkavad antud kaarti kasutama arvutikelmuse toimepanemiseks. Seejärel täpsemalt ajavahemikul 21.09.2013-23.09.2013.a tankis D.P koos KK j a M M - ga ettevõtte S automaattanklates kütust üldsummas 25883.14 eurot, teades tankla automaati PIN-koodi sisestamise ja tankimise ajal , et antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinussaldo summas 25 883.14 EUR. Sealjuures on 21.09.2013 sooritatud 234 järjestikust ostu, 22.09.2013 sooritatud 179 järjestikust ostu ja 23.09.2013 on sooritatud 174 järjestikust ostu. Samuti tema koos D.P ja Mark o M .I-ga ajavahe mik ul 12.10.2 01313.10.2013 kasutas kütuse saamiseks Rootsi Kuningriigis RN nimele väljastatud deebetkaarti numbriga XXXXXXXXXXXXXXXX, mis on seotud N OÜ nimel avatud Si arveldusarvega number XXXXXXXXXXXX. Täpsemalt tankis ettevõtte S automaattanklates kütust üldsummas 11430.92 eurot teades tankla automaati PIN-koodi sisestamise ja tankimise ajal, et antud arveldusarvel puuduvad rahalised vahendid tehingute sooritamiseks arve maksmiseks, mistõttu pärast ostu tekkis pangaarvel miinus saldosummas 11 430.92 EUR. Sealjuures on 12.10.2013 sooritatud 78 järjestikust ostu ja 13.10.2013 sooritatud 18 3 järjestikust ostu. Pärast seda, kui D.P, M.I ja M.I olid saanud S ASi deebetkaardid, mis olid väljastatud ettevõttele M O Ü, N OÜ ning A OÜ ja eraisik MA-le, kasutasid nad vastavalt ühisele plaanile nimetatud deebetkaarte Rootsi Kuningriigis asuvates automaattanklates S, mis kuuluvad Rootsi ettevõttele S (reg.nr XXXXXXX-XXXX, XXX XX Stockholm).

J .N, G . F

, D.P, M.I ja M.I olid teadlikud, et Rootsi Kuningriigis nimetatud automaattanklates kütust tankides rakendub S AS-st sõltumatu kaarditehingute autoriseerimissüsteem. See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt andmed edastatakse ostu sooritamisel S AS- ile eelautoriseeritud kirjul, s.t, et esmalt broneeritakse ühe rahaühiku suurune summa (konkreetselt ühe Rootsi krooni ehk ligikaudu 0.12 euro ulatuses) kliendi kontol ning hiljem töötlemisele edastatud tehingu tegelikku summat enam ei autoriseerita ja see summa edastatakse S AS-Ie kuni viie tööpäeva jooksul tehingu töötlemiseks, peale mida võetakse raha kliendi kontolt maha. Seejuures, vastavalt väljatöötatud plaanile, tangiti kütust teadlikult miinimumilähedase saldoga pangakontol, mistõttu pärast ostu tekkis pangakontol miinus saldo tingituna välismaise makse autori seerimise eripärast. Samal ajal, kui D.P, M.I ja M.I automaattanklas kütust tankisid, jälgis J.N vastava konto seisu ning selliselt kindlustas pettuse toimepanemist, jälgides, et kontol olevad vabad varalised vahendid võimaldaks automaatsel autoriseerimissüsteemil saada positiivset vastust igakordselt vähemasti ühe rahaühiku suuruses summas. Seejärel, kui kütus oli tangitud, siis turustasid isikud selle vastavalt kokkulepitud teoplaanile G . F -i juhiste järgi. G. F - i ülesandeks oli tagada nii isiklikult kui teiste isikute kaudu võimalikult kiiresti kütusevaatide tankimist, tangitud vaatide tühjendamist ja enne kaardi lukustumist (tehingute täiendava teostamise blokeerimist panga poolt) uuesti tankimist, st maksimeerida ühe deebetkaardi abil saadavat kütuse kogust ehk varalist kasu. Selleks leidis ta Rootsi Kuningriigis eraisikutest kütuseostjad, kellele oleks võimalik kütust kiiresti realiseerida ning seeläbi muuta võimalikuks järjest uute arvutikelmuste toimepanemine, sest kütuse kiire realiseerimine tagas uute arvutikelmuste toimepanemiseks vajaminevate vaatide vabanemise. Seega J.N - i, G. F - i , D.P, M.I ja M.I ühise tegutsemise eesmärgiks oli saada varalist kasu S ASi arvelt, kasutades ära Rootsi Kuningriigis oleva automaattankla automaatset autoriseerimissüsteemi, mis võimaldas S ASi arvelt saadava varalise kasu esmalt välja võtta kütusena ning seejärel vastavalt ühisele tegutsemisplaanile turustada see, et varalise kasu saamine väljenduks rahalises vääringus. Kütuse müügist saadud varalised vahendid jagasid J.N, G. F, D.P, M.I ja M.I omavahel eeluurimisel tuvastamata viisil. Sellise ühise kuriteo toimepanemine sõltus igast isikust, s.o J .N-ist, G . F -ist, D.P-st, M.I-st ja M.I-st, kes täitis oma konkreetset rolli. Kuivõrd S AS tegi automaatse varakasutuse, siis see muutis võimalikuks J .N-i, G . F -i, D.P, M.I ning M.I varalise seisu parandamise S AS arvelt. Selliselt, tehes mitmeid järjestikuseid oste kõikide süüdistuses nimetatud deebetkaartidega, eesmärgiga kuritarvitada S AS-ile kuuluvaid deebetkaarte ning saades selliselt varalist kasu S ASi arvel, sekkusid J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mistõttu osutus võimalikuks sooritada korduvalt lühikese ajavahemiku järel oste selliselt, et kuivõrd eelautorisatsioonina broneeritakse vastava deebetkaardiga seotud arveldusarvel vaid üks rahaühik, siis ei olnud vajalik deebetkontol vastava tehingu teostamiseks reaalselt samas summas olevate vahendite kajastumine arveldusarvel. Kõik kasutatud deebetkaardid olid S A S väljastatud kaardid ning neile kohaldusid S AS avalikul veebilehel ning valdajatele vahetult lepingute sõlmimisel edastatud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimused. Nimetatud lepingutingimuste kohaselt on kaardi valdajal lubatud teostada

tehinguid (lepingus nimetatud kui toimingud) kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses (lepingupunkt nr 1.13) ning tulenevalt sama lepingu punktist 3.1 on deebetkaardi kasutamine lubatud vaid kaardi valdajale. Seega J .N , G . F , D.P , M. I ja Mark o M. I on se ega t egu tsenud ülalkirjeldatud tehinguid tehes ebaseaduslikult rikkudes S ASi ja deebetkaardi valdajatega sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu tingimusi ning sekkunud andmetöötlusprotsessi eesmärgiga saada varalist kasu S AS arvelt. Nimetatud tegevuse tõttu tekitati S ASile varaline kahju summas 95 832 eurot, millise summa ulatuses said J .N, G . F , D.P, M.I ja M.I ülalkirjeldatud tegude tulemusel varalist kasu. Sellega on M.I pannud toime KarS § 213 lg 1 kirjeldatud kuriteo, s.o varalise kasu saamise eest andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 12.07.2014, 1) sätestatud muudatuste kohaselt on nimetatud tegu alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 213 lg 2 p 4 järgi, s.o M.I on varalise kasu saamise eesmärgil grupis tegutsedes tekitanud teisele isikule varalise kahju andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel.

3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid J.N - i kaitsjad Aadu Luberg ja Kaido Künnapas, G . F -i kaitsja Alik Karajev, D.P kaitsja Keijo M.I ja M .I.i (endise nimega M.I) k aitsja Su lev Raudsepp, kes taotlevad oma kaitsealuste suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemisega nende õigeksmõistmist. G . F -i kaitsja A. Karajev on esitanud ka alternatiivse taotluse, mille kohaselt tuleks kohtuotsus tühistada ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. 3.1 J.N - i kaitsja K. Künnapas leiab, et kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes osa s, milles kohus on käsitlenud etteheidetava tegevuse ebaseaduslikkust KrMS § 213 lg 1 mõttes. Nimelt puuduvad kohtuotsuses selles osas põhjendused. Süüdistusaktis ja kohtuotsuses puudub kohustuslik viide rikutud õigusnormile, mille rikkumine on toonud kaasa andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkuse. Kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, jättes neist osa põhjendamatult kõrvale. Kaitsja leiab, et tegemist oli S AS ja kaardivaldaja vahel sõlmitud lepingutele vastava ja seega seadusliku tegevusega. Kohus on andnud lepingutingimustele väära hinnangu ning see on toonud kaasa väära järelduse, kuna kohus on jätnud osad lepingutingimused ilma põhjendusteta kõrvale. Kohus on jätnud arvestamata Panga tüüptingimuste p 6.3.10, mille kohaselt on kaardiomanikel õigus anda pangale kontol olevaid vabu vahendeid ületav maksejuhis. Pangal on vastavalt Arvelduskonto tingimuste punktile 4.4 ning Panga tüüptingimuste punktile 6.3.10 õigus selline maksejuhis aktsepteerida (konto miinusesse lasta) või seda mitte aktsepteerida (keelduda maksekäsundi täitmisest). Seega kui kontopidaja täidab maksejuhise ja seetõttu läheb konto miinusesse, on tegemist tavapärase arvelduskrediidi andmisega. Tunnistaja KL ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolus kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega negatiivset kontojääki põhjustvate tehingute tegemise kohustuse osas. Tema ütlused võivad olla kallutatud asjaolust, et ta vastutab kõigi panga poolt välja töötatud kaarditeenuste laitmatu toimimise eest. Seega võib ta püüda vältida võimalikku vastutust S AS ees. Kohtuotsuses on heidetud

süüdistatavale ette Deebetkaardi tingimuste punkti 3.1. rikkumist, mille kohaselt on deebetkaardi kasutamine lubatud vaid kaardi valdajale. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-114-12 märkinud, et arvutikelmuse koosseis tuleb kõne alla olukorras, kus arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad vahendid satuvad isiku valdusesse arvelduskonto omaniku nõusolekuta. Käesolevas kriminaalasjas kasutati deebetkarti kaardi valdaja nõusolekul. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei võinud süüdistatavad tegutseda koos seisueksimuses, sest süüdistatavate arvates võisid nad sellisel viisil kütust tankida. Sellise arvamuse lubas neil kujundada panga enda kinnitus, reklaam ja Panga tüüptingimused. Kohus on ka selles osas rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest puuduvad põhjendused. Kohus ei ole kõrvaldanud kahtlusi seoses J.N - i kasutus es oleva abonendi positsioneerimise ebatäpsusega. Kohtuotsuses esitatud teokirjeldus on vastuolus määratletuse põhimõttega. Isegi süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral oleks tulnud jätta tsiviilhagi rahuldamata, sest deebetkaartide kasutamine ei toonud kaasa kahju tekkimist S AS-le. Pangale ei ole negatiivse kontojäägi tõttu kahju tekkinud, kuna S AS-l on negatiivse kontojäägi suurusele vastav lepinguline nõue deebetkartidega seotud kontode omanike vastu. Deebetkaartide kasutamisel tekkinud kahjul puudub põhjuslik seos J.N - i tegevusega. Isegi kui eeldada kahju tekkimist, siis ei ole see tekkinud õigusvastase teo tulemusel, sest S AS on nõustunud väidetava kahju tekkimisega. 3.2 J.N - i teine kaitsja A. Luberg võrdleb KarS § 213 koosseise väidetava kuriteo toimepanemise ajal ja praegu ning leiab, et lähtuda tuleb kuriteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonist, sest see on süüdistatava jaoks soodsam. Seega tuleb tuvastada J .N-i poo lt var alise kahju tek itamine. Maakohtu otsuse kohaselt väljendus varaline kahju saadud kütuses ning kahju kandis S AS. Kaitsja selle seisukohaga ei nõustu, sest S AS -lt ei ole keegi kütust ega raha välja petnud. Seda ei olekski saanud teha, sest pangad kauplevad vahetult usalduse ja rahaga, mitte kütusega. Kaitsja hinnangul oli vahetuks kahju kandjaks Rootsi automaattanklate omanikfirma, kellelt kütus välja peteti. Kaarditehingute autoriseerimissüsteem, mis Rootsis toimis, oli S AS-st sõltumatu, mistõttu ei saanud Rootsis deebetkaartiga tankimine kuidagi mõjutada S AS varalist seisu. Väidetav kuritegu oli lõpule viidud kütusetankimisega. Kütuse hilisem mahamüümine ei ole KarS § 213 ega KarS § 199 koosseisuline element. Selle kohta on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-83-07 märkinud, et kütuse turustamisel rahalise vääringu vastu on tegemist nn mittekaristatava järelteoga, mille ebaõiglus neeldub enne turustamist toime pandud arvutikelmuses. Seega on maakohus S AS-i alusetult kannatanuks tunnistanud, tema tsiviilhagi rahuldanud ning J.N - i arvutikelmuses süüdi mõistnud. Süüdistuse kohaselt jagasid J.N jt süüdistatavad kü tuse müügist saadud raha omavahel eeluurimisel tuvastamata viisil. Tegemist on ebakonkreetse süüdistusega, mis rikub süüdistatava kaitseõigust. Apelleeritud kohtuotsuses on aga märgitud (lk 46 alt teine lõik), et J.N jagas raha. Seega on maakohus varaliste vahendite jagamise seni tuvastamata viisi kindlaks teinud. Kaitsjale on arusaamatu, millistel tõenditel selline järeldus tugineb. Otsustamaks, kas süüdistatav sai varakäsutuse tagajärjel varalist kasu, oleks tulnud Riigikohtu suuniste kohaselt võrrelda J.N - i varalist seisu enne ja pärast varakäsutust. J .N on ebaõigesti süüdi mõistetud kuriteo kaastäideviijana, sest tema ei ole teovalitsemisteooria kohaselt tagajärje saabumisse olulist teopanust lisanud. J.N - ile etteheidetavad käitumisaktid jäid kuriteo ettevalmistamise staadiumisse. Kontode avamine ei aidanud kuritegu toime panna. Samuti ei ole mingit tähtsust sellel, kas J.N tankimise ajal kontode seisu vaatas või mitte. Seda tõendab kasvõi asjaolu, et tankimisi oli tubandeid, J.N on väidetavalt jälginud kon tode seisu vaid mõnekümnel korral. Tõendamata on , et just J.N kontode seisu jälgis. Kaitsja loetleb tema poolt

maakohtus esitatud väiteid, millele on maakohtu otsuses vastamata jäetud. Kaitsja hinnangul on maakohus sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KarS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest kohtuotsuses puudub põhjendus. Ka ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, kas Rootsi karistusõiguses esineb identne norm võrreldes Eestis kehtiva KarS § -ga 213. Sellest aga sõltub, kas kriminaalmenetlus Eestis KarS § 213 järgi on olnud seaduslik või mitte. Isegi juhul, kui J .N oleks talle süüksarvatud teod toime pannud ja need oleksid tõendatud, siis Riigikohtu senise praktika kohaselt (näiteks 3-1-1-7 8-06) tuleks süüdistatavate tegevus kvalifitseerida vargusena KarS § 199 järgi, mille aga arvutikelmusena KarS § 213 järgi. Kuid kaitsja leiab, et J.N ei ole ka vargust toime pannud, sest ta ei ole ise kütust tankimas käinud. 3.3 G . F -i kaitsja A. Karajev leiab, et G . F -ile esitatud süüdistus on tõendamata. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et A. Koppel oleks osa võtnud või teadlik olnud kütuse tankimisest süüdistuses kirjeldatud viisil. Samuti ei tulene kohtumenetluses uuritud tõenditest, et G. F oleks osa võtnud süüdistuses kirjeldatud viisil saadud kütuse realiseerimisest ja kütuse müügist saadud raha jagamisest. Kaitse hinnangul on maakohus süüdimõistvat otsust tehes võtnud endale süüdistaja rolli, on täitnud tõendite puudumisest tingitud t ühimikke oma s iseveendumuse kohaselt. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema jälgitav ehk tõendite hindamisega seonduv kohtu mõttekäik peab olema kõrvalseisjale jälgitav. Kohtuotsus on motiveerimata. Samuti on kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on vastuolulised, maakohus on kohtus uuritud tõenditele tuginedes teinud ilmselgelt ebaõiged järeldused ehk tegemist on kriminaalmenetluse olulise rikkumisega. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks on ta eelistanud ühtesid tõendeid teistele. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on ta D.P poolt kohtueelses menetluses äratundmise protokollis märgitud selgitusi eelistanud kohtuistungil antud ütlustele. Maakohus ei ole tõendeid hinnanud igakülgselt ja objektiivselt, vaid on valikuliselt viidanud ja kohtuotsuses märkinud vaid osalistele tunnistajate ja süüdistavate poolt antud ütlustele. Maakohus on tõendeid hinnanud ebaobjektiivselt. Esmalt juhib kaitse ringkonnakohtu tähelepanu Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 16.03.2015 aasta kriminaalasjas nr 3-1-1- 10-15 tehtud otsuse punktile 14.3. Osundatud Riigikohtu otsusest tulenevalt ei ole antud krinaalasjas im võimalik kuidagi sedastada, et A . Koppel ja J .N-i vahelised telefoni vestlused on seostatavad G . F -ile esitatud süüdistusega. Maakohtu otsuse kohaselt andis G. F juhiseid kas isiklikult või tuvastamata isikute kaudu kütuse tankimiseks ja selle hilisemaks realiseerimiseks kas tuvastamata isikutele või D.P - le ehk siis mitte J .N-ile. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et J .N-i ja G . F -i vaheli ste telefoni kõnedega on tõendatud A. Koppeli süü antud kriminaalasjas. Tegemist on maakohtu meelevaldse oletusega. G . F ja J .N on tuttavad olnud juba pikema aja jooksul, nad on seotud nii ettevõtluse kui ka eraeluga. Nad on suhelnud vahetult ning telefoni ja muude sidekanalite kaudu nii enne kui ka pärast süüdistuses hõlmatud perioodi, samuti on koos oldud paljudel välisreisidel. Maakohus on süüdimõistvat kohtuotsust tehes andnud hinnangu tõendile ühekülgselt ja ebaobjektiivselt. Nii süüdistatavtele kui ka süüdistuse poolt kohtumenetlusse kaasatud tunnistajatele on G. F - i isik tu ndmatu. Maakohus on põhjendamatult 10.01.2014 aasta äratundmiseks esitatud protokollis

kajastatut eelistanud H. D.P poolt 17.10.2014 aasta kohtuistungil antud ütl ustele. Kaitse hinnangul on D.P poolt maakohtus antud ütlused usaldusväärsed. Kohtuotsuses ei ole ära märgitud tõendit, millele tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et G . F oli teadlik , et krimin aalasjaga seotud tuvastatud ja tuvastamata is ikud tankisid kütust just nimelt süüdistuses kirjeldatud viisil. A. Koppel ei olnud teadlik, et süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal on Rootsi Kuningriigis kütust tangitud ehk ei ole täidetud subjektiivne koosseis. Kaitse hinnangul ei ole süüdistuses kirjeldatud viisil kütuse tankimisega andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult sekkutud. Tankimine pangakaardiga toimus makseterminaali kaudu tehtavatele tehingutele t avapärases korras – pärast pangakaardi sisestamist makseterminaali küsib kaupmees pangalt tagatisraha olemasolu panga kontol, saab kinnituse pangalt ja seejärel toimub kütuse müük. Asjaolu, et deebetkaartidega seotud pangakontod läksid miinusesse, ei ole hinnatav ebaseadusliku sekkumisena andmetöötlusprotsessi. Tegemist on pigem lepingutingimuste r ikkumisega ja seda juhul, kui antud toimingud oleksid tehtud nende isikute poolt, kes on vastavad lepingud pangaga sõlminud ja allkirjastanud. Samuti ei tulene kohtuotsusest, kellele kuuluvat andmetöötlusprotsessi või millisesse andmetöötlusprotsessi etappi on kütuse tankimisel ebaseaduslikult sekkutud. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine on pettuslik tegu ehk petmine, teise isiku kujutluse ehk intellektuaalse arusaama mõjutamine. Maakohtus uuritud tõendite pinnalt on tuvastatud, et kütuse tankimisel ei loodud ebaõiget ettekujutust ei tanklale kui kaupmehele ega ka pangale. Kaupmehe poolt küsitud 0,12 eurot oli iga tehingu tegemise ajal pangakontol, pangale ei ole aga võimalik luua pettekujutlust tema pangas oleva konto andmete kohta. Kohtuotsusest ei tulene, et süüdistatavad oleksid arvutiprogrammi ebaseaduslikult manipuleerinud. Samuti ei ole konkretiseeritud, millist õigusnormi on süüdistatavad rikkunud. Konkretiseerimata süüdistus ei võimalda süüdistatavatel ega kaitsjatel realiseerida täies mahus nende kaitseõigust. Antud kriminaalasjas ei ole konkretiseeritud, milles konkreetselt seisnes ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi. S üüdistusest tuleneb otsesõnu, et tankimisel ei ole ebaseaduslikult sekkutud andmetöötlusprotsessi: Osundatud süüdistuse tekstist tuleneb üheselt, et pangakaarte kasutades ei ole sekkutud mingil viisil andmetöötlusprotsessi. Ka varguse ja omastamise süüteokoosseisud ei ole täidetud, kuna tankimise ja maksmise toimingud ei olnud teineteisest eraldatud ning tankla operaatori kui müüja sooviks oli kütus tankimise teel üle anda ehk tangitava omastamisest ei saa juttu olla. Maakohus on lähtunud lõpptulemusest – pangakontod on läinud miinusesse ning sellest tulenevalt ongi maakohtu eksliku hinnangu põhjal tegemist ebaseadusliku sekkumisega andmetöötlusprotsessi ja seda vaatamata sellel, et kaarte kasutati vastavalt tanklaketi poolt kasutatavatele tingimustele. Ükski s üüdistatavatest ja tuvastamata isikutest ei mõjutanud mitte mingil moel andmetöötlusprotsessi. Andmetöötlusprotsess töötas täpselt selliselt nagu ta vastavate eriala spetsialistide poolt oli programmeeritud ehk ei ole täidetud kuriteo objektiivne koosseis. S il tekkinud kahju ja süüdistuses kirjeldatud teo vahel puudub otsene põhjuslik seos. Tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et tegelik kahju saaja ei ole S ehk kahju tekkimise koht ei ole Eesti Vabariik ja nimelt. S AS 11.04.2014 aasta h agiavaldusest tuleneb üheselt, et S süüdistuses kirjeldatud vii sil tankimine sai toimuda Rootsi automaattanklate poolt kasutatavate maksesüsteemide tõttu ja S omas vaieldamatut tagasinõudeõigust . Tagasinõudeõigus tuleneb hagiavalduses viidatud ja kohtus uuritud NETS reeglitest.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate EE ja KL ütlustest nähtub, et kahju saaja ei ole S. Kohus ei ole nende ütlusi põhjendamatult arvestanud. Kaitsja on seisukohal, et antud kriminaalasja ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev lahendama, kuna kütuse tankimine ja tehingu eest maksmine toimus Rootsis, saadud kütus realiseeriti Rootsis ning tegelik kahju saaja on samuti Rootsis (kas siis vahetult Rootsi automaatankla või teda teenindav pank). 3.4 D.P kaitsj a K. M .I märgib , et s üüd istusaktis ega kohtu otsuses ei ole osun datud õigusnormile, mida apellant on rikkunud ning mis on toonud kaasa etteheidetava teo ebaseaduslikkuse. Seetõttu on kohtuotsuses tuvastamata, millist õigusnormi on süüdistatavad süüdistaja arvates rikkunud, mis on toonud kaasa andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkuse. Kohtuotsuses kirjeldatud andmetöötlusprotsessi läbiviimine oli seaduspärane ja kooskõlas kohalduvate lepingutingimustega , kui arvestada tõendeid, mida maakohus jättis arvestamata. Tegemist oli S AS ja kaardivaldaja vahel sõlmitud lepingutele vastava ja seega seadusliku tegevusega. Kohus on andnud kohtule esitatud lepingutingimustele väära hinnangu ning see on toonud kaasa väära järelduse, kuna kohus on jätnud osad lepingutingimused ilma põhjendusteta kõrvale. Esiteks ei sätesta S AS deebetkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkt 1.13, et kaardi valdajal lubatud teostada toiminguid kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses. Teiseks on kohus jätnud arvestamata teised deebetkaardi lepingule kohalduvad lepingutingimused. Kogu tervikliku lepingu ehk Tüüptingimuste analüüsist nähtub, et kohtuotsuses esitatud järeldused vaba kontojääki ületavate tehingute tegemise lubatavuse kohta on valed, kuna kohus on jäetud arvestamata Panga tüüptingimuste p 6.3.10, mille kohaselt on kaardiomanikel õigus anda pangale kontol olevaid vabu vahendeid ületav maksejuhis. Pangal on vastavalt Arvelduskonto tingimuste punktile 4.4. ning Panga tüüptingimuste punktile 6.3.10 õigus selline maksejuhis aktsepteerida (konto miinusesse lasta) või seda mitte aktsepteerida (keelduda maksekäsundi täitmisest). Keeldumine või mittekeeldumine on panga vaba ja äriline otsus. Arvelduskrediidilepingut tunneb ka VÕS. VÕS §

Arvelduskrediidilepingut tunneb ka VÕS § 407 . Seega kui kontopidaja (S AS) täidab maksejuhise ja seetõttu läheb konto miinusesse, on tegemist tavapärase arvelduskrediidi andmisega. Kannatanu e nda a rusaama arvelduskrediidi teenusest selgitab lisaks avaldatud arvelduskrediidi reklaam järg mises sõn astuses:

ka S AS veebilehel

(tl Aadu Lubergi kaitseakti nr II lisa). Kuna Panga üldtingimuste punkti 6.3.10 järgi on arvelduskrediidi lepingu sõlmimine võimalik ka ilma kirjalikku lepingut sõlmimata, kohaldub reklaam ka sellisel viisil sõlmitavatele lepingutele. Selliselt kutsub S AS üles oma kliente laskma kontojääki ilma lepingut sõlmimata miinusesse eesmärgiga kutsuda neid üles sõlmima selliselt finantsteenuse lepingut. Eelnev kinnitab, et ka S AS enda seisukohalt on kontojäägi miinusesselaskmine täiesti normaa lne tegevus. Eelnev limiidi kokkuleppimine polegi tingimata vajalik, kuna Panga üldtingimuste punkti 6.3.10 kohaselt võib pank selle limiidi kehtestada ühepoolselt, aktsepteerides maksejuhise selle olemasolevas ulatuses. Kohus ei ole arvestanud ka tunnistajate EE ja KL ütlustega. Kuna maakohus on kõik need asjaolud arvesse võtmata jätnud, siis on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest kohtuotsuses puudub põhjendus.

Kohus on jätnud arvestamata selle, et kaardid ei sattunud kasutaja valdusesse mitte ebaseaduslikult, vaid kaardi omaniku nõusolekul. Ko hus ei ole põhjendanud, miks ei võinud süüdistatavad tegutseda keelueksimuses. Kohtuotsuses toodud teokirjeldus on vastuolus määratletuse põhimõttega. Kahju saaja ei ole mitte S , vaid Rootsi pank või kütusekett, mistõttu tsiviilhagi on rahuldatud põhjendamatult. Kahe deebetkaardi osas on hagi põhjendamatult rahuldatud, sest 28. aprilli 2014 määrusega on kriminaalasi D.P suhtes s elles osas lõpetatud. Seetõttu tuleks jätta nende kaartidega teostatud tehingute osas jätta tsiviilhagi summas 11 582,29 eurot rahuldamata. Isegi kui eeldada kahju tekkimist, siis ei ole see tekkinud õigusvastase teo tulemusel, kuna S AS on nõustunud väidetava kahju tekkimisega. 3.5 M .I.i kaitsja S. Raudsepp leiab, et M .I. ei tegutsenud seadusevastaselt ega pannud toime kuritegu. Vastavalt Rootsi automaattanklates kehtinud korrale oli võimalik kütust osta krediitkaardiga kui kontol oli vähemalt 0,12 eurot. Seda tingimust M .I. täitis, kuigi tal tekkis võlgnevus, mis leidis seaduslikku kajastamist tema kasutuses krediitkaartide kontodel. M .I. pöördus ise S poole kirjaga, et saada selgitust ülelimiitsete kulutuste kohta. Pank vastas, et on võimalik esitada nõue võlgniku vastu 90 päeva jooksul, mida aga pank ei kasutanud, vaid esitas avalduse M .I. kriminaalmenetlusele võtmiseks. M .I. võlgneb S-le Rootsis ostetud kütuse eest, kuid t ema tegevuses puudub arvutikelmuse kuriteokoosseis.

4.Ringkonnakohtu istungil kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasi d esitatud apel latsioone, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. G . F -i kaitsj a A. Karajev toetas lisaks õigeksmõistmisele ka apellatsioonis esitatud taotlust kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. G . F toetas kaitsja seisukohta. Prokurör taotles jätta apellatsioonid seaduslik ja põhjendatud.

rahuldamata ja

kohtuotsus muutmata, sest kohtuotsus on

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tut vunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsioonide väited süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega süüdistatavate õigeksmõistmiseks põhjust ei anna. Küll aga tühistab kohtukolleegium KrMS § 331 lg 3 alusel omal algatusel maakohtu otsuse tsiviilhagi osas ja saadab kriminaalasja selles osas maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 5.1 J .N-i kaitsjad A. Luberg ja K. Künnapas ning D.P kaitsja K. M.I leiavad, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest kohtuotsuses puudub põhjendus. G . F - ikaitsja A. Karajev on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Vaatamata sellele on kaitsjad taotlenud süüdistatavate suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. G. F - i kaitsja A. Karajev on leidnud, et kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks G. F õigeks mõista, siis tuleks kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohtukolleegium kaitsjate seisukohtadega ei nõustu. KrMS § 341 lg 2 sätestab, et tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KarS § 339 lõike 1 punktide 6-8 või 11 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule

uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Seega on kohtuotsuses põhjenduse puudumine ja kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavus tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele käsitletavad KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 rikkumisena, m ille rikkumist e i ole KrMS § 341 lg 2 kohaselt ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Seetõttu oleksid kaitsjad pidanud taotlema ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, mitte aga õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral on kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumine käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Sellist rikkumist on KrMS § 341 lg 3 kohaselt ringkonnakohtul võimaluse korral õigus kõrvaldada. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Se ejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. Viimati kordas Riigikohtu kriminaalkolleegium seda seisukohta 18. märtsi 2015. a otsuses nr 3-1-1-11-15. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud ka seda, et olukord, kus kaitsjad ei nõustu pelgalt tõendite hindamisest tehtud järeldustega, ei ole käsitatav kohtuotsuste põhistamata jätmisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2012. a otsus nr 3-1-1-1-10012 ja 6. juuni 2014. a otsus nr 3-1-1-28-14). Kohtukolleegiumi hinnangul on käesolevas asjas vaidlustatud maakohtu otsuses järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt J .N ja D.P K arS § 213 lg 1 (alates

01.01.20 15 KarS § 213 l g 2 p 4) järgi arvutikelmuses süüdi tunnistati. Asjaolu, et kaitsjad maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, e i tähenda kohtuotsus es põhjenduse puudumist. Vastuolust tõendamiseseme tuvastatud asjaolude ja otsuse resolutiivosa vahel saab Riigikohtu senise praktika kohaselt rääkida vaid siis, kui otsuse põhiosa ja resolutiivosa ei ole omavahel loogiliselt ühildatavad. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p -s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kaitsja nende järeldustega nõustub või mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2012. a otsus nr 3-1-1-100-12 ja 29. aprilli 2011. a otsus nr 3-1-1-23-11). Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas pole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes tuvastatav, kuna vaidlustatud kohtuotsuse põhija resolutiivosa vahel vastuolu puudubKohtuots. use põhi osas on maakohus G . F -i süüditunnistamist arvutikelmuse toimepanemises põhjendanud ning kohtuotsuse resolutiivosas ongi maakohus ta selles süüdistuses süüdi tunnistanud.

Sisuliselt taotlevad kõik kaitsjad esitatud apellatsioonides maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega süüdistatavate õigeksmõistmisek s. Kõikide kaitsjate apellatsioonides korratakse samu väiteid, mi da nad esitasid maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). 5.2 G. F - i kaitsja A. Karajev ja D.P kaitsja K. M.I leiavad, et kuna kütuse tankimine, selle eest tasumine ja realiseerimine toimus Rootsis, siis ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev asja lahendama. J.N - i kaitsja A. Luberg märgib, et Eestis oleks võimalik asja menetleda vaid juhul, kui see tegu oleks Rootsis samuti karistatav. Kaitsja hinnangul puuduvad kriminaalasjas usaldusväärsed tõendid selle kohta, et J .N-i ja teis te süüdistatavate poolt toime pandud tegu oleks Rootsis kriminaalkorras karistatav. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsjate selline seisukoht põhjendamatu, sest maakohus on oma otsuses identse normi nõuet kontrollinud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisuk ohaga, et Eesti kohtud on pädevad kriminaalasja lahendama, sest karistusseaduse kehtivus ei ole määratletud mitte üksnes KarS §-s 6 kehtestatud territoriaalsuspõhimõttega, vaid ka isikupõhimõttega vastavalt KarS § - le 7. KarS § 7 lg 1 p 2 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus Eesti kodanike suhtes ka juhul, kui tegu on toime pandud väljaspool Eesti territooriumi ja sama tegu on ka selle toimepanemise kohas kuriteona karistatav.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. septembri 2007. a otsuses nr 3-1-1-35-07 selgitanud karistusseaduse isikulist kehtivust sätestava KarS § 7 sisu ja märkinud, et tehakse vahet nn aktiivse isikupõhimõtte (riigil on jurisdiktsioon oma kodaniku poolt toimepandud tegude üle ka siis, kui teod pandi toime väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi või Eestis registreeritud laeva või õhusõidukit) ja nn passiivse isikukaitsepõhimõtte (riik kaitseb oma kodanikke ja riigis registreeritud juriidilisi isikuid ka väljaspool oma territoriaalset jurisdiktsiooni toimunud rünnete eest) vahel. Karistusseaduse isikulist kehtivust piirab aga KarS § 7 lg-s 1 sätestatud lisatingimus, mille kohaselt laieneb Eesti karistusvõim välisriigis toimepandud teole üksnes siis, kui see tegu on karistatav ka selles välisriigis, kus tegu toime pandi (nn identse normi põhimõte). Riigikohus on märkinud selles lahendis veel seda, et mingi teo karistatavus välisriigis on käsitletav olemuslikult kriminaalmenetlusliku asjaoluna, mille tuvastamisel on kasutatavad ka vabatõendid KrMS § 63 lg 2 mõttes. Sellise kriminaalasja lahendamine on KrMS § 1 ja § 25 lg 2 kohaselt Eesti kohtute pädevuses. Karistusseadustikust ega kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene kohustust anda Eesti kodaniku poolt välisriigis toime pandud kuriteo menetlemine üle riigile, kus tegu toime pandi. KrMS § 433 kohaselt rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et maakohus on käsitlenud vabatõendina koostöö korras Eesti ja Rootsi Eurojusti ametnike vahel e-posti vahendusel peetud teabevahetust, millest nähtub, et süüdistatavatele omistatud kuriteoasjaolude kirjeldus on Rootsis kriminaalkorras karistatav KarS § 9 lg 1 p 2 järgi (1 kd tl 147 -151). Eesti Eurojusti poo lt Rootsi Euroju stile tehtud järelepärimises on süüdistatavatele omistatud tegevusi väga põhjalikult kirjeldatud. Rootsi Eurojusti vastuses on ära toodud ka Rootsi Kuningriigis kehtiva KarS § 9 lõike 1 tekst. Teksti sõnastusest nähtub, et karistus kelmuse eest mõistetakse isikule, kes esitades val e- või ebaõige teabe või muutes programmi või salvestise või muul viisil ebaseaduslikult mõjutab automaatse andmetöötlusprotsessi või teise sarnase automaatse protsessi tulemusi selliselt, et kasumi saab teo toimepanija ning kahjumi mis tahes teine isik. Seega vastab käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele omistatud teokirjeldus Rootsi Kuningriigi KarS § 9 lg 1 p 2 s õnastusele. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium J.N - i kaitsja A. Lubergi apell atsiooni väitega, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et süüdistatavatele süüksarvatud tegevus oleks kriminaalkorras karistatav ka Rootsis. 5.3 Käesolevas kriminaalasjas on keskne õiguslik vaidlus selles, kas isiku süüditunnistamine KarS § 213 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 213 lg 2 p 4) järgi eeldab viidet andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikkust sisustavale õigusnormile. Kohtuko lleegium vastab sellele küsimusele eitavalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13. detsembri 2013. a otsuses nr 3-1-1-106-13 selgitanud, et tunnus "ebaseaduslik" esineb süüteokoosseisudes kahes erinevas tähenduses. Esmalt võib tegemist olla sellise blanketse koosseisutunnusega, mis tuleb alati sisustada väljapoole karistusseadust jäävate õigusnormidega, näidates ära, milles teo ebaseaduslikkus konkreetsel juhul seisnes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-31-10, p 9; 12. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-41-07, p 8 ja 12. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-1-1-107-00 p 4.1). Sellise l juhul

peavad nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses olema viited õigusnormidele, millega süüdistatava tegu vastuolus oli. Teisalt leidub aga ka süüteokoosseise, mille dispositsioonis kirjeldatud käitumine on tulenevalt mingist konkreetsest normist eelduslikult alati ebaseaduslik. Näiteks KarS §-s 201 nimetatud valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on eelduslikult alati ebaseaduslik vastuolu tõttu asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg- ga 1. KarS § -s 266 kirjeldatud valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine rikub aga eelduslikult alati AÕS § 40 lg-t1 . Selliste süüteokoosseisude puhul ei ole süüdistuses ega kohtuotsuses vaja viidata teo ebaseaduslikkust sisustavale õigusnormile. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-40-12, p 11 ja 22. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-96-06, p 14). KarS § 2 13 ga kaitstav õigushüve on v ara. Seega ilmneb KarS § 213 järgi karistatav ebaõigus muuhulgas ebaseaduslikus andmetöötlusprotsessi sekkumises, mis kahjustab juba iseenesest s elle kuriteokoosseisuga kaitstavat õigushüve, s.o vara. Lisaks sellele on selline tegevus eelduslikult alati ebaseaduslik vastuolu tõttu asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg- ga 1. 5.4 J .N-i kaitsja A. Lub ergi arvates on sü üdis tus ebakonkreetne, sest selles on märgi tud, et süüdistatavad jagasid raha omavahel eeluurimisel tuvastamata viisil. Maakohtu otsuses on aga märgitud, et J.N jagas raha, ehkki süüdistuses seda märgitud ei olnud. Veel märgib J.N - i kaitsja A. Luberg, et J.N ei saa olla kaastäideviija, sest tema ei ole Rootsis kütust tankimas käinud ega seal tankimise ajal andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult sekkunud. G . F -i kaitsja A. Karajevi hinnangul on kohus asunud süüdistaja rolli, sest on täitnud tõendite puudumisest tingitud tühimikke oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium kaitsjate etteheidetega ei nõustu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. novembri 2011. a otsuses nr 3-1-1-83-11 märkinud, et süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust . Süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest. Kuigi vaidlustatud krimin aalasjas ei olnud süüdistusaktis v arguse kaastäideviijate konkreetseid teopanuseid kirjeldatud ning seda tegi alles maakohus, siis leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et maakohus ei ole varguse kaastäideviija te käsitlemisel süüdistuse piiridest väljunud. Seega võib maakohus kaastäideviijate teopanust ise täpsustada. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas oli juba süüdistusaktis iga süüdistatava teopanus arvutikelmuse toimepanemisse ära näidatud. Asjaolu, et maakohus on mõnes osas süüdistatavate teopanust detailsemalt kirjeldanud, ei ole käsitletav kaitseõiguse ega ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisena. Kohtukolleegium on seisukohal, et kõikid ele süüdistatavatele esitatud süüdistus oli piisavalt selge, tagamaks nende kaitseõigust . Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus iga süüdistatava teopanust kaastäideviimise toimepanemisel nõuetekohaselt sisustanud ja piisavalt motiveerinud, mistõttu kohtukolleegium ei pea neid põhjendusi vajalikuks korrata.

5.5 G . F -i kaitsja A. Karajev ja D.P kaitsja K. M.I leiavad, et maakohus on tunnistajate EE ja KL ütlusi hinnanud valikuliselt. Nende tunnistajate ütluste kohaselt ei ole S AS kahju saanud, kuid maakohus on need ütlused arvestamata jätnud . T. Bergi kaitsja K. Künnapas peab tunnistaja KL ütlusi ebausaldusväärseteks, sest need on vastuolus kogutud kirjalike tõenditega. Kaitsja hinnangul püüab tunnistaja KL vältid a oma vastutust S A S ees, sest tema vastutas panga poolt välja töötatud kaarditeenuste laitmatu töö eest. G . F -i kaitsj a A. Karaje v ja D.P kaits ja K. M.I leiavad, et S AS ei ole kahju saanud, sest kahju tekitamise koht on Rootsi Kuningriik. J .N-i kaitsja K. Künnapas leiab, et S AS ei saa olla kannatanu, sest pank on ise nõustunud talle kahju tekitamisega. Kohtukolleegium kaitsjate etteheidetega ei nõustu, sest kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et tunnistajad EE ja KL oleks väitnud, et S AS ei ole kahju saanud. Näiteks tunnistaja EE on 1. oktoobril 2014 maakohtu istungil ristküsitlemise käigus sõnaselgelt öelnud, et kahju tekitati S AS-le (2 kd tl 39). Veel on ta märkinud, et S AS deedetkaardiga saab kasutada vaid arvel olevat raha (2 kd tl 37). Kri minaalasja materjalidest nähtub, et tunnistaja EE koostas 10. oktoobril 2013 S AS sisejuurdluse aruande deebetkaartide kuritarvitamise kohta Rootsi automaattanklates, mille kokkuvõttes märkis, et isikute grupi poolt toime pandud õigusvastase tegevusega on tekitatud S AS-le varaline kahju, mistõttu ta edastab sisejuurdluse materjalid Põhja Politseiprefektuurile kriminaalmenetluse alustamiseks. Juhtumi käigus ei tuvastatud, et pangatöötajad oleksid eksinud pangas kehtestatud protseduurireeglite suhtes. Sisejuurdluse käigus võttis panga võlahalduse osakond telefoni teel ühendust kahe deebetkaardi valdajaga – MA ja M.I ga. Mõlemad kaardi valdajad kinnitasid, et ei tea juhtunust midagi ja panka tulla ei kavatse (1 kd tl 200-201 ). Kohtul ei olnud alust kahelda tunnistaja KL ütlustes, sest tema ütlused on kooskõlas tunnistaja EE ütlustega, sisejuurdluse kokkuvõttega, deebetkaardi kasutamise lepingutingimustega ning deebetkaartide kasutamist kajastavate pangadokumentidega. Paarile küsimusele on KL vastanud, et tema ei oska täpselt vastata, kuna ta ise selle küsimusega ei tegelenud. Arvas, et selle kohta teab tunnistaja EE paremini vastata. Kohtukolleegiumi hinnangul räägib see asjaolu hoopis tunnistaja ütluste usaldusväärsusest, sest valeütluste andmise korral tunnistaja reeglina nii ei vasta. Tegelikult nähtubki kohtuistungi protokollidest, et tunnistaja EE on nendele küsimustele vastanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on see igati loogiline, sest tunnistajad EE ja KL täitsid pangas erinevaid töökohustusi. 5.6 Kõik kaitsjad leiavad oma apellatsioonides, et süüdistatavate tegevus ei olnud ebaseaduslik, sest panga tüüptingimuste kohaselt võis kütust ka võlgu osta, kui kaardil minimaalne kogus raha peal oli. Kaardil oli vajalikus koguses raha ning süüdistatavad võisid sel teel kütust osta. Kaardid ei sattunud kütuseostjate kätte mitte ebaseaduslikult, vaid kaardi valdajate nõus olekul. Kohtuotsuses kirjeldatud andmetöötlusprotsessi läbiviimine oli seaduspärane ja kooskõlas panga tüüpeeskirjaga, panga ja kaardi valdaja vahel sõlmitud lepingutingimustega ning kuu lutatud reklaamiga. Arve lduskrediidilepingut tunneb ka VÕS § 407. Pank oleks võinud 90 päeva jooksul süüdistatavate vastu nõude esitada, kuid ta ei teinud seda ja pöördus hoopis politsei poole kriminaalasja algatamiseks. Seepärast leiavad kaitsjad, et tegemist on tavalise tsiviilvaidlusega. Kohtukolleegium peab kaitsjate väiteid eksitavaiks. Esmalt juhib kohtukolleegium tähelepanu sellele, et süüdistatavatele ei heideta ette mitte krediitkaartide, vaid deebetkaartide kuritarvitamist. Kõikidele kasutatud deebetkaartidele kohaldusid S AS deebetkaardi kasutamise lepingu tingimused. Lepingu punkti nr 1.13 kohaselt on kaardi valdajal lubatud teostada tehinguid vaid kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses ning lepingu punkti 3.1 kohaselt on deebetkaardi kasutamine lubatud vaid kaardi valdajal. Kuna deebetkaardi kasutamise korda reguleerib ainult deebetkaardi kasutamise leping, siis ei ole käesoleva asja lahendamisel panga

tüüp-, üld -või ming itel muudel ting imustel ega lepingutel tähtsust. S amal põhjusel ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele VÕS 407 arvelduskrediiti käsitlevad sätted. S AS ei ole deedetkaartidega arvelduskrediidi maksmist reklaaminud, sest deebetkaardi kasutamise leping sellist teenust osutada ei võimalda. Mingeid muid lepinguid kaardi valdajate ja panga vahel käesolevas asjas sõlmitud ei olnud. Asjaolul, et kaardi valdajad andsid deebetkaardid teise isiku kasutusse vabatahtlikkult, ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest kõik firmad olidki loodud selleks, et nende de ebetkaarte hiljem ebaseaduslikult kasutada. Sellest olid teadlikud kõik kaardi valdajad, sealhulgas tunnistaja MA. MA on süüdistatava D.P abikaasa. Tema ütlustest nähtub, et kõik firma M OÜ asutamisega seotud toimingud tegi D.P 201 3 sügi sel interneti vahendus el. MA allki rjastas dig itaalselt vaid asutamisdokumendid ja k äis pangas deedetkaaardi järel. Kohe pärast deebetkaardi saamist andis ta selle ko os paroolidega D.P kätte (2 kd tl 44) . Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5. jaanuari 2001. a otsuses nr 3-1-1-124-00 märkinud, et piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust kuriteokoosseisu realiseerimisest süüdlase poolt tuleb silmas pidada, et sageli on kelmuse kuriteokoosseis maskeeritud tsiviilõigusliku lepinguga. Oluline on seejuures, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse, on teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega. Ehkki viidatud lahendis analüüsib Riigikohus kelmuse koosseisu, on kohtukolleegiumi hinnangul need põhimõtted kehtivad ka arvutikelmuse koosseisu tuvastamise kohta. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kõik deebetkaardid olid soetatud vahetult enne pangatehingute teostamist. Deebetkontodele kanti võimalikult väikesed summad, mis katsid eelautoriseerimiseks vajalikud summad. Pangatoiminguid teostati lühikese ajavahemiku jooksul järjestikku suures mahus, et jääda tehingute teostamisel perioodi, mil esimese tehingu info ei olnud veel S AS- ni jõudnud. Kontode seisu on pidevalt jälgitud internetipanga vahendusel. Seega oli suunatud kõikide süüdistatavate tegevus deebetkontol võimalikult suurema miinise tekitamisele, mis tõendab, et süüdistatavatel puudus juba algselt tahtlus pangale kahju hüvitada. Seda ei ole nad teinud kuni käesoleva ajani. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 16. detsembril 2013 on J .N telefoni teel D.P-le rääkinud, et ta sai pangast viisaka kirja, milles tänatakse koostöö eest ja soovitakse edaspidigi koostööd jätkata, kuid palutakse tasuda arvelduskontole tekkinud võlgnevus. Koostöö eest tänamine ja koostöö jätkamise soov tegi J.N - ile ja D.P - le väga nalja. J.N - i meelest oli eriti naljakas see, et kirjas ei ole märgitud midagi selle kohta, mis saab siis, kui võlgnevust ei tasuta (prokuröri tõendite 3 kd tl 20). Kohtukolleegiumi hinnangul D.P poolt pangale tehtud järelepärimine tekkinud võlgnevuse kohta oli tehtud selleks, et kindlustada endale alibi, s.o jätta mulje, et tema ei ole võlgnevuse tekkimisega seostud. Tegelikult tõendavad kohtueel sel uurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid vastupidist. 33Seega on kohtukolleegium seisukohal, et kõikide süüdistatavate tegevus deebetkaartide kuritarvitamisel vastab arvutikelmuse koosseisule. Selles, et süüdistatavad deebetkaartide kasutamise tagajärjel saadud kütuse hiljem maha müüsid ja selle eest kuigi palju raha said, neid ei süüdistat udki. Süüdista tavad tekitasid S AS-le varalise kahju deebetkaartide ebaseadusliku kasutamisega ja said selle eest kütust. Süüdistatavate varaline kasu väljenduski tanklast saadud kütuses. Asjaolu, et nad hiljem saadud kütuse maha müüsid ja selle eest kindlakstegemata summa raha said, arvutikelmuse kvalifitseerimisel tähtsust ei oma. Kohtukolleegium

viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 2008. a otsuses nr 3-1-1- 83- 07 väljendatud seisukohale, et andmete ebaseaduslik sisestamine hõlmab ka arvelduskontole juurdepääsu ja sellel oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete sisestamise, kui selleks puudub arvelduskonto omaniku nõusolek. Tüüpilisemaks näiteks ongi kontoomaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda - internetipanka - sisenemine ja korralduse tegemine raha ülekandmiseks teise isiku arvelduskontole. Andmete töötlemise tulemust mõjutatakse seejuures andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise kaudu, kuna vastasel korral andmeid ei töödeldaks. Süütegu on lõpule viidud varalise kasu saamisega ehk raha laekumisega teo toimepanija või kolmanda isiku arvele. Kui isik võtab seejärel sularaha ka välja, on tegemist nn mittekaristatava järelteoga, mille ebaõigus neeldub enne toimepandud arvutikelmuses. 5.7 J .N-i kaitsja A. Luberg leiab, et isegi kui süüdistatavad, sealhulgas J.N olekski teinud midagi ebaseaduslikku, siis senise kohtupraktika kohaselt oleks automaattanklast kütuse ebaseaduslik soetamine käsitletav vargusena, mitte arvutikelmusena. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu, sest hiljutises 2. juuli 205. a otsuses nr 3-1-1-36-15 on Riigikohtu kriminaalkolleegium muutnud oma varasemat seisukohta, leides, et tegu, mis seisneb kannatanu tahte vastaselt võõra pangakaardiga ja võõrast PIN-koodi kasutades pangaautomaadist sularaha hõivamises, kui see pandi toime varalise kasu saamise eesmärgil ning sellega tekitati teisele isikule varalist kahju, tuleb kvalifitseerida mitte vargusena, vaid arvutikelmusena KarS § 213 järgi. Seega on ka automaattanklas võõra pangakaardiga ja võõrast PIN -koodi kasutades kütuse võtmine käsitletav arvutikelmusena Ka rS§ 213 järgi, nagu käesoleval juhul maakohus ongi tuvastanud. 5.10 Järgnevalt peatub kohtukolleegium KrMS § 331 lg 3 alusel apellatsioonide piiridest väljudes süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagi küsimusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et kriminaalasja lahendav kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg -S, § 438 lg -S ja § 442 lg -st 8 tsiviilhagi lahendamisel mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Olukorras, kus nõude materiaalõiguslikku alust ei ole määratletud, ei ole võimalik kindlaks teha ka nõude rahuldamise eeldusi ega ulatust. Sellise rikkumise korral on kohtuotsus tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas õiguslikult põhistamata (näit eks 12. mai 2009. a otsus nr 3-1-1-41-09). Seoses ringkonnakohtu volitustega sellise rikkumise tuvastamisel märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium selles asjas, et KrMS § 34 1 lg 1 kohaselt tingib kohtuotsuses põhjenduste puudumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes vältimatult maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb aga tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt saadab ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks juhul, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 657 lg 1 p 12 kohaselt võib ringkonnakohus muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt võib apellatsioonikohus ise anda tsiviilhagi põhjendatusele uue hinnangu ka siis, kui ta tühistab maakohtu otsuse, millega on tsiviilhagi osaliselt või täielikult rahuldatud või rahuldamata jäetud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtul võimalik nii lisada maakohtu otsusele õiguslike ja faktilisi põhjendusi, muutmata otsuse resolutsiooni, kui ka tühistada maakohtu otsuse tsiviilhagi osas ja teha uus otsus. Olukorras, kus ringkonnakohus ei saa mingil erandlikul põhjusel tsiviilhagi ise

lahendada, tuleb kriminaalasi saata tsiviilhagi puudutavas osas KrMS § 3 41 lg- te 1 või 2 ja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Apelleeritud kohtuotsusega on VÕS § 1043 alusel kohus J.N - ilt , G . F - ilt , D.P-ltM.Ilt (M.I-lt) ja M.Ilt S AS kasuks välja mõistnud kuriteoga tekitatud kahju summas 39 308,62 eurot. Seega on süüdistatavatelt kahju välja mõistetud solidaarselt. Maakohus on tsiviilhagi lahendamisel juhindunud vaid VÕS §-S043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. M aakohus on aga jätnud täielikult tähelepanuta VÕS § 127 lõike 4, mille kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Selle sätte ignoreerimine on viinud käesolevas asjas tsivii lhagi ebaõige lahendamiseni. Maakohus on lähtunud väärast eeldusest, et süüdistatavad tekitasid S AS-le 39 308,62 euro suuruse kahju ühiselt. Tegelikult see nii ei ole, sest juba ainuüksi süüdistuse kohaselt ei ole kõikide süüdistatavate süü ühesugune. Süüdistatav saab vastutada vaid sellise kahju tekitamise eest, mille põhjustamises ta ise osales. Esitatud süüdistuse ja maakohtus tuvastatu kohaselt osalesid J.N ja G. F toimepanemisel.

kõikide kaardipettuste

D.P suhtes on juba kohtueelsel uurimisel kriminaalmenetlus T OÜ kaartide 15-18. mail 2013 Rootsis kasutamise osas lõpetatud (1 kd tl 153-154). Seetõttu ei ole talle nende kaartide ebaseadusliku kasutamise osas süüdistust esitatud. Kuna H. Pav el ei ole nende kaartide ebaseaduslikus kasutamises osalenud, siis ei saa ta ka vastutada nende kaartide kasutamise tagajärjel põhjustatud kahju eest. Süüdistuse ja maakohtus tuvastatu kohaselt osales M .I.i kahes Ti OÜ kaardiga ja ühes OÜ N kaardiga sooritatud episoodis. Ta hankis nende firmade kaardid ning OÜ N kaarti kasutas Rootsi tanklas ajavahemikul 12. oktoobrist kuni 13. oktoobrini 2013 koos D.P ja M.I-ga. Seega puudub M .I.il seos ülejäänud kaartide väärkasutamisega ning ta ei saa nende kaartidega tekitatud kahju eest vastutada. Süüdistuse ja maakohtu otsuses tuvastatu kohaselt osales M.I M OÜ , A OÜ ja N OÜ kaartide väärkasutuses. Ti OÜ, H OÜ ja AS kaartide väärkasutamisega tal seos puudub, mistõttu ta ei saa selle kahju tekitamise eest ka vastutada. Seetõttu tuleb tsiviilhagi lahendamiseks välja selgitada, kui palju S OÜ on iga üksiku deebetkaardi väärkasutamisega kahju saanud ning alles seejärel lahendada küsimus, kellega k oos ja kui suure kahju tekitamises on iga süüdistatav osalenud. Apelleeritud kohtuotsuses ei ole näidatud, kui suure kahju iga üksiku deebetkaarti väärkasutus S AS-le põhjustas. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus seda kohtuotsuses ka teha, sest kriminaaltoimikus sellesisulised andmed puuduvad. Asja materjalidest nähtub, et kaitsjad on kohtuistungitel nende andmete vajalikkusele korduvalt tähelepanu juhtinud, kuid tsiviilhageja esindaja ei ole nende esitamist vajalikuks pidanud, mä rkides o ma kirjalikus selgituses, et tagasinõude tabelil ei ole tähtsust (1 kd tl 190195). Neid andmeid ei ole vajalikuks pidanud esitada ka prokurör. Kannatanu esindaja on taotlenud kohtuvaidluses kõikidelt süüdistatavatelt solidaarselt 3930 8,62 euro väljamõistmist. Ka prokurör on piirdunud

kohtuvaidluses vaid tõdemusega, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega on käesolevas juhul tegemist olukorraga, kus ringkonnakohus ei saa tsiviilhagi osas ise uut otsust teha, sest tal puuduvad vajalikud algandmed. Seda ei saa teha ka maakohus nõupidamistoas tsiviilhagi osas uut kohtuotsust tehes. Seetõttu tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse tsiviilhagi osas ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus.

6.Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel M .I.i määratud kaitsja vandeadvokaat S. Raudsepa tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras talle välja maksta 360 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni M .I.i kaitsja S. Raudsepp. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 2 p- s 2 nimetatud lahendi, millega tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab tühistatud osas kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus , siis jäävad menetluskulud riigi kanda.
7.Viimasena peatub kohtukolleegium D.P kaitsja vandeadvokaat K. M.I taotlusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu riigi kanda. Käesolevas asjas toimus r ingkonnakohtu istung 24. augustil 2015. a. Pärast kohtuvaidlusi teatas eesistuja kohtuotsuse kuulutamise aja ja selgitas edasikaebe korda ning tähtaega ja lahkus kell 11.20 nõupidamistuppa kohtuotsust tegema.
25.augustil kell 13.05 esitas D.P kaitsja vandeadvokaat K. M.I ringkonnakohtule e-meili teel digitaalselt allkirjastatud taotluse jätta valitud kaitsjale makstud tasu summas 1104 eurot riigi kanda. Taotlusele olid lisatud menetluskulusid tõendavad arved. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et tulenevalt KrMS § 189 lg -s t 2 ja § 306 lg 1 p-S4 tuleb taotlus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrus kriminaalasjas nr 3-11-70-08, p 10, 14. aprilli 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-10, p 9). Vastasel korral ei ole kohtul võimalik otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 2 lg 4 kohaselt on Riigikohtu lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikaks küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Seega on kaitsja taotlus esitatud hilinenult ja tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senist praktikat arvestades jätta läbi vaatamata ja tagastada.
8.Eeltoodu alusel ja ju hindudes KrMS § 337 lg 2 p- st 2, § 339 lg 1 p -st 7 ja § 341 lg -st 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 9. aprilli 2015. a otsuse tsiviilhagi osas ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsjate apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

D.P Gontšarov

le 4894 siss ejuh atus es sõ na „Ko htum äärus“ sõ nadega „ Kohtuot sus Eesti Vabariigi nimel“. Määrus on lahutam atuks os ak s Tallinna Ringk onnak oht

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.