Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.01.2017, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 20.01.2017
Kohtuasja number
1-16-7802
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Svetlana Tarasova
Kaitsja
Eduard Bulattšik
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andrei Linovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andrei Linovski, isikukood 38512170320, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 05.03.2016 ja lõpp 05.11.2017
Süüdimõistetu
Jätta Andrei Linovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Andrei Linovskilt menetluskuluna riigituludesse 115.20 (ükssada viisteist eurot 20 senti) kaitsetasu vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700065107 ning selgitusse märkida „Andrei Linovski, 1-16-7802, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115.20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Andrei Linovski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Linovskile, kaitsjale ja prokurörile.
tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 05.11.2017. Samuti soovitab vangla kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Andrei Linovski näol on tegemist 10-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab reaalset vangistust neljandat korda. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (isik on toime pannud alkoholijoobes rida kuritegusid) ning narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Andrei Linovski poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 72% ja 52%, mis on kõrge risk. Väärib tähelepanu, et vangla materjalides on märgitud, et isik on ohtlik avalikkusele ning konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Andrei Linovski on distsiplinaarkorras karistamata. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et jätta tähelepanuta isiku varasemad hulgalised kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Andrei Linovski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 20.01.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta soovib varem vabaneda, sest ta soovib minna tööle ja abistada oma last ning invaliidist isa. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas kohtuistungil, et isik pani kuriteo toime alkoholijoobes ning ka vangla on öelnud, et alkoholijoove oli peamine põhjus, miks isik pani toime kuriteo. Kaitsja avaldas, et kinnipeetavale ei ole vanglas pakutud tööd. Võib-olla isik töötaks, kui talle tööd pakutakse. Isikul ei ole ühe aasta jooksul olnud distsiplinaarkaristusi. Samuti on tähtis vangla iseloomustusest nähtuv asjaolu, mille kohaselt kinnipeetaval on elukaaslane, kellel on kaks last. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldaja poolt tehtud analüüs on tehtud pinnapealselt, sest vangla iseloomustusest ei ole näha, et kriminaalhooldaja teaks, et kinnipeetaval on elukaaslane ja kaks last. Isikul on elukoht olemas ning ta on valmis minema tööle. Asjaolu, et kinnipeetava isa on invaliid, on põhjuseks, mis paneb teda uusi kuritegusid mitte sooritama. Ta soovib hakata hoolitsema oma isa eest. Kaitsja saab aru, et isik oli juba katseajal, kuid palub anda isikule viimane võimalus. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja
neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Andrei Linovski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Andrei Linovski käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole, isik on osalenud alates 04.10.2016 riigikeele A2-taseme kursusel ning ta on osalenud ka vestlustel kontrolli kaotamisest oma käitumise üle alkoholi tarvitamise ja negatiivsete emotsioonide tõttu. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Viru Vangla andmetel on isikul diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Ühtlasi nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isiku varasemat toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Siiski nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isikul puudub garanteeritud töökoht. Lisaks ei saa märkimata jätta, et isikut on karistatud röövimise ja varavastaste süütegude eest. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud toime varavastaseid süütegusid, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Töökoha puudumine võib kohtu hinnangul viia majanduslike raskuste saabumiseni vabaduses ja seda eriti olukorras, kus isikul on tasumata haginõudeid. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vangistust kannab isik neljandat korda. Eeltoodu viitab, et isik ei ole temale varasemalt mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud. Isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega on isiku puhul olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik ei oska leida probleemsituatsioonides seaduskuulekaid lahendusi. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja head suhted lähedastega) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist. Reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Andrei Linovski puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Linovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.