1-16-1036/26 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

pargituna Tallinnas Xxxx maja kõrvale, vintpüssi koos helisummutiga kuni nädala pikkuse ajaperioodi ja andis seejärel üle Xxxxile. Xxxx toimetas vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga enda elukohta Xxxx ja hoidis neid seal kuni 26.02.2015. a, kui esemed Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Vintpüssi TOZ-78-04M nr xxxx näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva soetamine, parandamine, hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Vintpüssi TOZ-78-04M nr xxxx helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 1 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega. RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load helisummutiga vintpüssi TOZ-78-04M nr xxxx käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime vähemalt teistkordse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5.Samuti süüdistatakse S. Olarit tulirelva ebaseaduslikus käitlemises järgnevalt: Xxxx eeluurimisel tuvastamata ajal 2009. a omandas Soome Vabariigis laskekõlbmatuks muudetud Rumeenia päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaadi AK poolautomaatse analoogi baasil koostatud vintpüssi nr XXXX. Xxxx ja S. Olar toimetasid nimetatud vintpüssi ühiselt laevatranspordiga Eesti Vabariiki ja viisid Xxxxi elukohta Xxxx. Tuvastamata ajal ajavahemikul 2009. a kuni 09.12.2014 muutsid S. Olar ja Xxxx ühiselt eelnimetatud vintpüssi ebaseaduslikult laskekõlbulikuks. Seejärel Xxxx hoidis seda laskekõlblikuks muudetud vintpüssi ebaseaduslikult enda valduses kuni 09.12.2014, kui S. Olar selle kella 11.09 ja 12.28 vahel temal elukohast Xxxx ära võttis ning Xxxxile üle andis, kes tasus S. Olarile selle tulirelva eest 1200 eurot. S. Olar ja Xxxx toimetasid vintpüssi 09.12.2014 sõidukiga Mitsubishi Pajero, reg nr xxxx Tallinn linna, kus Xxxx tn kandis kella 12.30 paiku S. Olar kohtus Xxxxiga ning tasus temale selle vintpüssi eest 1000 eurot, jättes 200 eurot endale vahendustasuks. Rumeenia päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaadi AK poolautomaatse analoogi baasil koostatud vintpüssi nr XXXX näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, edasitoimetamine, parandamine, võõrandamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load Rumeenia päritolu vintpüssi käitlemiseks. Eeltooduga pani Sergei Olar toime vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7.Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas laskekõlbmatuks muudetud 7,62x39 mm kaliibrilise Poola päritolu 1960.a valmistatud automaattulirelva AKS nr XXXX, mille toimetas 2014. a sügisel Xxxxi elukohta Xxxx kinnistule. Xxxx ja S. Olar üheskoos muutsid automaattulirelva ebaseaduslikult laskekõlblikuks ja hoidsid seda Xxxx kinnistul kuni 11.09.2014. Nimetatud kuupäeval kella 15.45 paiku S. Olar toimetas automaattulirelva Xxxx kinnistu lähedal seisvasse Xxxxi sõidukisse Mitšubishi Bajero, reg nr xxxx, ja andis selles sõidukis automaattulirelva koos kolmekümne ühe 7,62x39 mm kaliibrilise padruniga, millised S. Olar oli eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandanud, Xxxxile üle. Xxxx tasus S. Olarile automaatrelva AKS nr XXXX ja 31 padruni eest 1100 eurot. Automaattulirelva AKS näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut ning Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Padrunid kaliibriga 7,62x39 mm on piiratut tsiviilkäibega tulirelva laskemoon RelvaS § 19 lg 1 p 5 järgi. RelvaS 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load 7,62x39 mm – kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime teistkordse tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9.Samuti süüdistatakse S. Olarit tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: 03.10.2014 kella 11:50 paiku kohtusid Tallinnas Xxxx parklas Xxxx ja S. Olar. Kohtumise raames näitas Xxxx S. Olarile sõidukis Volkswagen Caravelle, reg nr xxxx, laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipildujat UZI nr xxxx. Jõuti kokkuleppele, et S. Olar muudab selle tulirelva 450 euro eest laskekõlbulikuks, kuid peale seda, kui S. Olar on laskekõlbulikuks muutnud püstoli CZ-100, mille Xxxx talle varasemalt andnud oli. 22.10.2014 kella 11.28-12.14 paiku, kui S. Olar ja Xxxx kohtusid taas Tallinnas Xxxx parklas, andis S. Olar sõidukis Volkswagen Caravelle Xxxxile üle laskekõlblikuks muudetud püstoli CZ-100 ning võttis Xxxxilt vastu laskekõlbulikuks muutmiseks püstolkuulipilduja UZI nr xxxx. S. Olar toimetas püstolkuulipilduja Xxxxi elukohta Xxxx kinnistule. Nimetatud kinnistul muutsid Xxxx ja S. Olar püstolkuulipilduja ühiselt laskekõlblikuks. Pärast seda, kui oli taastatud püstolkuulipilduja relvalukk ja valmistatud relvaraud, eemaldas S. Olar relvalt relvaluku ning kinnitas relvale kasutuskõlbmatu relvaraua ning toimetas selle 12.11.2014. a Xxxx kinnistult Tallinnasse Xxxx parklasse. Seal andis S. Olar relvalukuta ja kasutuskõlbmatu relvarauaga püstolkuulipilduja Xxxxile üle. Xxxx tasus S. Olarile tehtud tööde eest 520 eurot (450 eurot püstolkuulipilduja UZI laskekõlbulikuks muutmise eest ja 70 eurot kallimaks osutunud püstoli CZ-100 laskekõlbulikuks muutmise eest). Taastatud püstolkuulipilduja UZI relvaluku ja sellele valmistatud kasutuskõlbliku relvaraua toimetas S. Olar ajavahemikul 12.11.2014.a kuni 14.11.2014.a Xxxxi elukohast Xxxx kinnistult Xxxx 33nda kilomeetri posti lähistele, millisest kohast Xxxx vastavalt S. Olari juhistele need 14.11.2014 kella 13:20 paiku plastikust pudeli sees omandas. Püstolkuulipilduja UZI näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb RelvaS § 21 lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti. RelvaS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Eeltooduga pani S. Olar toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle oluliste osade käitlemise.

11.Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal 2010. a paiku omandas ta tuvastamata isikult Harju maakonnas Saku vallas Xxxx vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud 9x19 mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli Glock 19 nr XXXX ja toimetas selle Xxxxi elukohta Xxxx kinnistusele. Seal muutsid Xxxx ja S. Olar püstoli tuvastamata ajal 2014. a paiku ühiselt laskekõlblikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli Glock koos sellele lisatud helisummutiga, mille ta oli omandanud ebaseaduslikult 2014. a paiku samuti Xxxx vanavara laadal tuvastamata isikult, ja 17 tulirelva padruniga kaliibriga 9x19 mm, millised ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal 2009. a paiku tuvastamata kohas ebaseaduslikult Sergei nimeliselt isikult, Xxxx elukohta Harjumaal Xxxx kinnistul. Nimetatud kohas Xxxx ja Sergei Olar hoidsid 17 padrunit ja helisummutiga püstolit ebaseaduslikult kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Püstoli Glock 19 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 1 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega. RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli, laskemoona ja helisummuti käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ning laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, ja

12.Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal 2010. a paiku omandas ta tuvastamata isikult Harju maakonnas Saku vallas Xxxx vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud poolautomaatse 9x19 mm kaliibrilise püstoli CZ 85 nr xxxx. S. Olar toimetas selle püstoli Xxxxi elukohta Xxxx kinnistusele. Nimetatud kohas muutsid Xxxx ja S. Olar püstoli CZ 85 tuvastamata ajal 2014. a paiku ühiselt laskekõlbulikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli ja 10 tulirelva padrunit kaliibriga 9x19 mm, millised ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal 2009. a paiku tuvastamata kohas ebaseaduslikult Sergei nimeliselt isikult, Xxxx elukohta Xxxx kinnistule. Nimetatud kohas Xxxx ja S. Olar hoidsid 10 padrunit ja püstolit CZ 85 kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Püstoli CZ 85 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püsirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine, ümbertegemine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli CZ 85 ja laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise.

06.05.2015 S. Olari ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitas S. Olari Xxxx kinnistul lõhkeaine peidikut (II kd lk 148-175). Sergei Olari kokkupuudet lõhkeainega tõendab kaudselt ka samast peidikust leitud püstoli TT kohta teostatud DNA ekspertiis. Ekspertiisiaktist nr 15E-GE0656 nähtub, et TT püstolilt võetud DNA-proovide analüüsi tulemusel saadi ekspertiisi käigus DNA-profiil, mis on kokkulangev Sergei Olari DNA-profiiliga (kd II tl 176187). KarS § 414 lg 1 puhul sisustatakse lõhkeaine mõistet ning selle käitlemise ebaseaduslikkust lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) sätete kaudu. Lõhkeaineks loetakse LMS § 3 lg 1 p 2 järgi keemilist ühendit või ainete mehaanilist segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. Trotüül (TNT) ehk trinitrotolueen on kantud teede- ja sideministri 14.12.2001.a määruse „Ohtlike veoste autoveo eeskiri“ nr 118 lisa nr 1 „Ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses“ esimesse ohuklassi. Seda, et tegemist oli lõhkeainega, on tõendatud lõhkeaine ekspertiisiga, ekspertiisiaktist nr 15EAL0013 (kd II tl 200-201) nähtub, et tegemist oli brisantse lõhkeaine trotüüli (TNT) tükiga, mille mass oli 161,2 g ja mida kasutatakse lõhkeainena plahvatuse tekitamiseks. KarS § 414 lg 1 kohaselt on karistatav ebaseaduslik lõhkeaine valmistamine, soetamine, üleandmine turustamine ja muu käitlemine. Muu käitlemise all mõeldakse LMS § 3 lg 1 p-s 6 sätestatud lõhkeaine materjali käitlemise määratlust, mille kohaselt tuleb selle all mõista ka lõhkeaine vedu, hoidmist, kasutamist, hävitamist ja pürotehnilise toote valmistamist. Seega süüdistatava poolt lõhkeaine hoidmine on käsitletav lõhkeaine käitlemisena KarS § 414 lg 1 tähenduses. Käitlemine on ebaseaduslik siis, kui selleks puudub vastav luba. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba. Samuti annab tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks. Tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ülesanne on LMS § 21 lg 1 järgi Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitusasutuse komisjonil. Tehnilise Järelevalve Ameti 29.05.2015 vastuse kohaselt puudus S. Olaril lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba lõhkematerjali, s.o trotüüli (TNT) käitlemiseks (I kd tl 31-32). Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles lõhkeainet (TNT) ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 414 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Süüdistatava ütluste kohaselt ta aimas, et leitud kamaka puhul võib tegemist olla lõhkeainega, aga ta ei olnud selles 100 % kindel. Süüdistatav teadis, et tal puudub vastav luba lõhkeaine käitlemiseks. Asjaolu, et lõhkeaine hoidmiseks kasutas süüdistatav peidikut, viitab Sergei Olari eesmärgile vältavalt hoida seda objekti enda valduses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. KrMS § 199 lg 1 p 7 kohaldamise võimaluse puudumist analüüsib kohus käesoleva kohtuotsuse punktis 5. Seega S. Olar pani toime lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 414 lg 1 sätestatud kuriteo.

Kohtu hinnangul on 2 Vene päritolu UZGRM tüüpi sütikutega käsigranaadi F-1 käitlemine S. Olari poolt tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, ütluste olustikuga seostamise protokolli, lõhkeaine ekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. S. Olari ütluste kohaselt andis Xxxx talle 2 sütikutega käsigranaati kuskil 2003.a - 2005.a Tallinnas. Toimetas need Xxxx asuvasse peidikusse ja hoidis sütikutega käsigranaate selles peidikus kuni 2014. aastani. 2014. a viis need Xxxx kinnistule Xxxxi elukohta, kus peitis need vasakpoolsesse laudaruumi. Seal hoidis ta neid sütikutega käsigranaate kuni 06.05.2015, kui ta sellest peidikust ise vabatahtlikult Kaitsepolitseiameti politseiametnikele teada andis ja need uurimistoiminguga ära võeti. 06.05.2015 S. Olari ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitab S. Olari Xxxx Xxxx kinnistul käsigranaatide peidikut (II kd tl 148-175). Sergei Olari kokkupuudet F-1 käsigranaatidega tõendab kaudselt ka samast peidikust leitud püstoli TT kohta teostatud DNA ekspertiis. Ekspertiisiaktist nr 15E-GE0656 nähtub, et TT püstolilt võetud DNA-proovide analüüsi tulemusel saadi ekspertiisi käigus DNA-profiil, mis on kokkulangev Sergei Olari DNA-profiiliga (kd II tl 176-187). Kohtuistungil üle kuulatud Xxxxi ütluste kohaselt omandas ta 1990-ndatel aastatel tuvastamata isikult 2 Vene päritolu UZGRM tüüpi sütikutega käsigranaati F-1 ja andis need üle Xxxxile, saades nende eest tasu 1000 Eesti krooni. Xxxx hoidis neid sütikutega käsigranaate enda elukohas Xxxx kuskil üks aasta ja seejärel tagastas need Xxxxile saades temalt omakorda tasuna nende eest 1000 krooni. Seejärel hoidis ta sütikutega käsigranaate, kuni andis need 2003.a paiku üle S. Olarile. Kohtuistungil üle kuulatud Xxxxi ütluste kohaselt sai ta Xxxxilt 1000 Eesti krooni eest 2 Vene päritolu UZGRM tüüpi sütikutega käsigranaati F-1 ja hoidis neid sütikutega käsigranaate enda elukohas Xxxx kuskil üks aasta. Seejärel tagastas ta need Xxxxile saades temalt omakorda tasuna nende eest 1000 krooni. KarS § 415 lg 1 puhul sisustatakse lõhkeaine ja lõhkematerjali mõisteid ning nende käitlemise ebaseaduslikkust lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) sätete kaudu. KarS § 413 kohaselt on lõhkeseadeldis lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldav seadeldis. Vene päritolu UZGRM tüüpi sütikuga käsigranaadi F-1 näol on tegemist lõhkeseadeldisega, kuivõrd see sisaldab nii lõhkeainet – lõhkeainega täidetud käsigranaati – kui ka plahvatust esile kutsuvat mehhanismi – sütikut. Seda, et tegemist oli lõhkeainet sisaldavate granaatide ja käsigranaatide sütikutega, millisest on võimalik moodustada 2 komplekset F-1 käsigranaati, on tõendatud lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiga ja selle kohta 24.07.2015 koostatud ekspertiisiaktiga nr 15E-PL0021 (kd III tl 1-5a). KarS § 415 lg 1 kohaselt on karistatav lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine, üleandmine või muu ebaseaduslik käitlemine. Seega süüdistatava poolt lõhkeseadeldise soetamine ja hoidmine on käsitletavad lõhkeseadeldise käitlemisena. Lõhkeseadeldise käitlemine on ebaseadusklik, kui lõhkeseadeldist hoiab ja kasutab isik, kellel ei ole selleks õigust, s.t vastavat luba. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks. LMS § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Tehnilise Järelevalve Ameti 29.05.2015 vastus tõendab, et S. Olaril puudus seaduslik alus, s.o lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba lõhkematerjali, seega ka lõhkeseadeldise käitlemiseks (I kd tl 31-32). Seega on eeltood tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles lõhkeseadeldisi (kahte käsigranaati F-1) ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 415 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

3.KarS § 418, s.o tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine ning KarS § 4181 s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine KarS § 418 ja KarS § 4181 puhul sisustatakse tulirelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja laskemoona koguse olulisuse mõisteid ning nende käitlemise ebaseaduslikkust Relvaseaduse (edaspidi RelvaS) sätete kaudu. RelvaS § 11 p 1 kohaselt tulirelvaks on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Relva käitlemine on relvade valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Vastavalt RelvaS § 19 lg 1 p 5 tulirelv, selle osad ja laskemoon on piiratud tsiviilkäibega kui see ei ole loetletud RelvaS § 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelvade loetelus. Automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu on vastavalt RelvaS § 20 lg 1 p 5 tsiviilkäibes keelatud. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks ei ole luba omandada võimalik. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemise ebaseaduslikkuse hindamisel tuleb lähtuda RelvaS § 3 lg p 1 ja 2 sätestatust. Sellest tulenevalt isiku tegevust ei saa pidada ebaseaduslikuks juhul, kui vastava tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemine on seotud sõjaväeliste teenistusülesannete täitmisega või avaliku võimu teostamisega ning selleks on isikule väljastatud vastav luba. Laskemoona käitlemine on laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Laskemoona koguse hindamisel lähtutakse Relvaseaduse § 46 lg 5, millest tulenevalt laskemoona oluliseks koguseks on kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit; kuni 100 gaasirelvapadrunit; kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta; kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta. Tsiviilkäibes käitlemiseks keelatud padrunite koguse olulisust hinnates ei saa lähtuda üksnes Relvaseaduse § 46 lg 5, vaid tuleb arvestada laskemoona liiki ja selle ohtlikkust.

3.1.(s.p. 3.2) Kohtu hinnangul on 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padruni kaliibriga 7,62x39 mm, s.o tsiviilkäibes keelatud laskemoona, ja piiratud tsiviilkäibega tulirelvade laskemoona, s.o 1004 padruni kaliibriga 7,62x39 mm ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. S. Olari ütluste kohaselt omandas ta 2005.a – 2006.a paiku Xxxx lähistel ca 20 km kaugusel Tallinnast Narva suunas ühelt isikult 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padrunit kaliibriga 7,62x39 mm ja 1004 padrunit kaliibriga 7,62x39 mm. Alguses toimetas ta padrunid Xxxx asuvasse peidikusse. 2014.a toimetas ta padrunid Xxxx kinnistule Xxxxi elukohta, kus peitis need vasakpoolsesse laudaruumi ja hoidis neid seal kuni 06.05.2015.a, kui ta sellest peidikust ise vabatahtlikult Kaitsepolitseiameti politseiametnikele teada andis ja need uurimistoiminguga ära võeti. 06.05.2015 S. Olari ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitab S. Olari Xxxx Xxxx kinnistul padrunite peidikut (II kd lk 148-175). KarS § 4181 lg 1 kohaselt on karistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. Tulirelvaekspertiisi akt nr 15E-TB0067 (kd II tl 188-199) kohaselt oli leitud padrunite puhul tegemist laskekõlbliku laskemoonaga, s.o 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padruniga ning 1004 padruniga kaliibriga 7,62x39 mm. Trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunid on RelvaS § 20 lg 4 p 6 ja RelvaS § 20 lg 6 ning selle alusel vastu võetud siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 alusel tsiviilkäibes keelatud laskemoon. Samuti on soomustläbiva kuuliga padrunid RelvaS § 20 lg 4 p 2 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 2 järgi tsiviilkäibes keelatud. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et RelvaS § 11 lg 2 kohaselt on laskemoona käitlemine laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine. Seega süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Tsiviilkäibes käitlemiseks keelatud padrunite koguse olulisust hinnates ei saa lähtuda üksnes Relvaseaduse § 46 lg 5, vaid tuleb arvestada laskemoona liiki ja selle ohtlikkust. Sellest tulenevalt juba 10 trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunit või soomustläbiva kuuliga padrunit tuleb käsitleda olulise kogusena, kuna tegemist on oluliselt ohtlikuma laskemoonaga. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tsiviilkäibes keelatud laskemoona, s.o 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padrunit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Piiratud tsiviilkäibega vintpüssipadrunid kaliibriga 7,62x39 mm on tulirelva laskemoon RelvaS § 19 lg 1 p 5 järgi. RelvaS 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load 7,62x39 mm kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks, mida on süüdistatav ka ise kinnitanud. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine

3.2.(s.p 3.5) Kohtu hinnangul on vintpüssi nr XXXX ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt grupis koos Xxxxi ja Xxxxiga tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, jälitustoimingu protokollide, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. Süüdistatav S. Olar tunnistas end kohtuistungil süüdi vintpüssi nr XXXX ebaseaduslikus käitlemises ning selgitas, et omandas laskekõlbmatu vintpüssi 2008-2009 aastal Soomes koos Xxxxiga. 2008-2009 aastatel muutis vintpüssi Xxxxi elukohas laskekõlblikuks, peale mida tulistasid sellest koos Xxxxiga märki. Seejärel peitis vintpüssi Xxxxi elukohta Xxxx. Kuskil 2014 lõpus müüs ta vintpüssi Xxxx 1200 euro eest, 200 eurot jättis endale ja 1000 andis Xxxxile. Xxxx andis kohtulikul uurimisel ütlusi, milliste kohaselt tunneb tema süüdistatavat alates 2014 aastast ja oli varasemalt Sergei Olariga kohtunud. Peale seda, kui ühel kohtumisel Sergei Olar pakkus talle müügiks relvi ja teatas võimalusest muuta laskekõlbmatud relvad taas laskekõlblikuks, pöördus Xxxx politseisse. Peale seda toimusid kõik tema kohtumised Sergei Olariga politsei korraldustel. Avaldas soovi Olarilt osta vintpüssi. Politsei pidi kogu relva müüki jälgima hakkama. Samuti raha, mille ta andis Olarile vintpüssi eest, andis talle politsei. Vintpüssi andis peale ostu kohe politsei kätte. 20.11.2014 ja 09.12.2014 jälitustoimingu protokollidest (II kd lk 55-72, 73-74) nähtub, et 09.12.2014 kella 11.09 ja 12.28 vahel võttis S. Olar vintpüssi Xxxxi elukohast Xxxxning andis üle Xxxxile, kes tasus S. Olarile selle tulirelva eest 1200 eurot. S. Olar ja Xxxx toimetasid vintpüssi 09.12.2014 sõidukiga Mitsubishi Pajero, reg nr xxxx Tallinna, kus Xxxx tn kandis kella 12.30 paiku S. Olar kohtus Xxxxiga ning tasus temale selle vintpüssi eest 1000 eurot, jättes 200 eurot endale vahendustasuks. 09.12.2014 tulirelva üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd lk 75) kohaselt andis Xxxx S. Olarilt ostetud tulirelva numbriga XXXX, ilma padrunisalveta üle kaitsepolitseiameti juhtivspetsialistile. Eelnimetatud relva on vaadeldud ka 09.12.2014 asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (II kd lk 76-82). 29.01.2015 DNA-ekspertiisi akt nr 14E-GE1593 (II kd lk 8389) kohaselt on võetud kotilt ja koti sees olevast XXXX püssilt DNA proovid, ekspertiisiakti kohaselt saadud DNA analüüsi täisprofiil on pärit ühelt meessoost isikult ning ei ole kokkulangev ühegi riiklikusse DNA-registrisse eelnevalt kantud DNA profiiliga. Süüdistatava DNA-profiil ei ole seostatav ühegi nendest proovidest saadud DNA-segaprofiiliga. Seega, kuna antud tõend, s.o ekspertiisiakt ei tõenda süüdistatava süüd, siis jätab kohus selle tõendi tõendikogumist välja. Sellele vaatamata on vaidlusaluse tulirelva käitlemine muude tõenditega jälgitav ning relva käidelnud isikute ring üheselt tuvastatav. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine.

03.03.2015 relva ekspertiisiakti nr 14E-TB0121 (II kd lk 90-102) kohaselt oli Rumeenia päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaadi AK poolautomaatse analoogi baasil koostatud vintpüssi nr XXXX näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mis on laskekõlblik. Vintpüssi nr XXXX näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load vintpüssi käitlemiseks, mida on ta ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva soetamine, hoidmine, parandamine ja müümine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav relva ebaseaduslikult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava antud ütlusi saab järeldada, et relva käideldi ühiselt koos Xxxxiga. Vintpüss oli omandatud koos Xxxxiga, laskekõlblikuks muutmise järgselt oli see Xxxxi juures hoiul ning osa müügist saadud rahast jõudis samuti Xxxx. Kohus viitab ka 10.02.2015 S. Olari kasutuses oleva sõiduki Toyota Land Cruiser läbiotsimisprotokollile, mille kohaselt leiti S. Olari mobiiltelefon (II kd lk 130-132) ja 13.02.2015 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (II kd tl 133-138) nähtub, et S. Olari telefonis oli Xxxxi mobiili nr xxxx. Samuti tõendavad nii Sergei Olari kui ka Xxxxi ütlused, et vintpüssi käideldi ühiselt koos, s.t S. Olar tegi Xxxxi teadmisel ja loal vintpüssi laskekõlblikuks Xxxxi juures ja Xxxxi tööriistadega. Samuti lasid nad koos vintpüssist märki. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles grupis koos teise isikuga ebaseaduslikult tulirelva, s.o vintpüssi nr XXXX ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

vabatahtlikult Kaitsepolitseiameti politseiametnikele teada andis ja see uurimistoiminguga ära võeti. 06.05.2015 S. Olari ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitas S. Olari Xxxx Xxxx kinnistul Tokarevi tüüpi püstoli peidikut (II kd lk 148-175). Ekspertiisiaktist nr 15E-GE0656 nähtub, et TT püstolilt võetud DNA-proovide analüüsi tulemusel saadi ekspertiisi käigus DNAprofiil, mis on kokkulangev Sergei Olari DNA-profiiliga (kd II tl 176-187). KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Relvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 15E-TB0067 kohaselt (II kd tl 188-199) oli tegu poolautomaatse Tokarevi tüüpi püstoliga mudel 33 nr XXXX, mis kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlblik. Tokarevi tüüpi püstoli näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Sergei Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load Tokarevi tüüpi püstoli käitlemiseks ning seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva soetamine ja hoidmine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tulirelva, s.o Tokarevi tüüpi püstolit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

11.09.2014 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et Xxxx sai Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialistilt 1100 eurot (I kd lk 58). Jälitustoimingu protokollidest nähtub, et (I kd lk 5986, 87-91) 11.09.2014. kella 15.45 paiku S. Olar toimetas automaattulirelva Xxxx kinnistu lähedal seisvasse Xxxxi sõidukisse Mitšubishi Bajero, reg nr xxxx, ja andis selles sõidukis automaattulirelva koos 31 padruniga Xxxxile üle. Xxxx tasus S. Olarile automaatrelva AKS nr XXXX ja 31 padruni eest 1100 eurot. 11.09.2014 üleandmise-vastuvõtmise aktist (I kd lk 92) nähtub, kuidas Xxxx annab Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialistile üle automaattulirelva AKS nr XXXX koos padrunisalve ja 31 padruniga, mida on vaadeldud ka 12.09.2014 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd lk 96-100). Äratundmiseks esitamise protokolli 11.09.2014 kohaselt tunneb Xxxx ära Sergei Olari, kui isiku, kelle käest ta automaatrelva ostis (I kd lk 93-95). Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka 05.12.2014 sõrmejäljeekspertiisi aktile nr 14ESS0150 (I kd lk 110-113), mille kohaselt on S. Olari parema käe pöidlaga ja parema peopesaga jätnud kilekotile, mille sees ta automaattulirelva müüs, identifitseerimist võimaldava sõrmejälje ja peopesa fragmendid. Samuti nähtub 24.10.2014 DNA ekspertiisiaktist nr 14E-GE1207 (I kd lk 101-109), et padrunilt nr 6 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Sergei Olari DNA profiiliga. KarS § 4181 lg 1 kohaselt on karistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. Automaattulirelva AKS näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada sarituld võimaldavat valangut. 21.10.2014 tulirelva ekspertiisiakti nr 14E-TB0086 (I kd lk 114-121) kohaselt on ekspertiisiks esitatud relva puhul tegemist komplekteeritud automaadiga AKS nr XXXX, mis on sarituld võimaldav laskekõlblik tulirelv. Samuti 31 laskekõlblikku padrunit kaliibriga 7,62x39 mm. Süüdistatava poolt automaattulirelva soetamine, hoidmine, parandamine ja müümine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, s.o automaatrelva AKS ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Padrunid kaliibriga 7,62x39 mm on piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoon RelvaS § 19 lg 1 p 5 järgi. RelvaS 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load 7,62x39 mm kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks ja seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine, hoidmine ja müümine on käsitletavad laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2. Seega käitles süüdistatav laskemoona ebaseaduslikult. Kuna kohus on juba eelpool tuvastanud padrunite olulise koguse (p 3.1), siis tuleb Sergei Olari poolt käideldud padrunite kogust vältava kuriteo toimepanemisel hinnata oluliseks.

3.5.(s.p 3.8) Kohtu hinnangul on püstoli CZ-100 ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt koos Xxxxiga tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, jälitustoimingu protokollide, ekspertiisiaktide ja muude alltoodud tõenditega. S. Olar tunnistab end CZ-100 ebaseaduslikus käitlemises süüdi täies ulatuses. CZ-100 tõi talle Xxxx 2014 sügisel ja palus selle laskekõlblikuks teha. Tema aga seda esialgu remontida ei soovinud, vaid tahtis selle endale osta, et saaks sellega ebaseaduslikus lasketiirus lastxxxx lubas talle samasuguse tuua tingimusel, kui ta selle CZ-100 enne ära parandab. Xxxx andis kohtulikul uurimisel ütlusi, mille kohaselt ühel kohtumisel ta näitas S. Olarile püstolit CZ, Olar võttis selle lahti ja veendus, et see oli deaktiveeritud ja seda oli vaja ümber teha, millest sõltus ka hind. Kui ta pakkus Sergei Olarile püstolit CZ laskekõlblikuks muuta, siis Sergei Olar sellest ei keeldunud ja võttis relva ümbertegemiseks. Kuskil 1 kuu hiljem sai ta Sergei Olarilt tagasi laskekõlblikuks muudetud püstoli CZ ja maksis Sergei Olari poolt tehtud töö eest politseist saadud rahaga. Püstoli CZ-100 sai ta politseiametniku käest ja see oli Sergei Olarile üleandmise hetkel deaktiveeritud. Laskekõlblikuks muudetud püstoli üleandmisel Sergei Olar kinnitas, et relv on töökorras ja sellest saab nüüd tulistada. 16.10.2014 ja 04.12.2014 jälitustoimingu protokollidest (I kd tl 59-86) nähtub, et 11.09.2014 kella 15:52 paiku omandas S. Olar Tallinnas Xxxx maja juurde pargitud sõidukis Mitšubishi Bajero, reg nr xxxx, Xxxxilt ühe laskekõlbmatu püstoli CZ-100 nr XXXX eesmärgiga see laskekõlbulikuks muuta. 10.09.2014 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli püstol CZ-100 nr XXXX laskekõlbmatu (I kd lk 122-125). S. Olar toimetas selle püstoli Xxxxi elukohta Xxxx kinnistule, kus koos Xxxxiga muutsid püstoli laskekõlblikuks. Seejärel S. Olar hoidis seda püstolit Xxxx elukohas Xxxx kinnistu territooriumile pargitud sõidukis Toyota Land Cruiser, reg nr xxxx. 22.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt annab Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist Xxxxile üle 350 eurot (I kd tl 172). 22.10.2014 ja 23.11.2015 jälitustoimingu protokollidest (I kd tl 173-200, 201-202) nähtub, et 22.10.2014 kella 11:49 paiku andis S. Olar Xxxx parklasse pargitud sõidukis Volkswagen Caravelle, reg nr xxxx, püstoli üle Xxxxile, kes tasus S. Olarile püstoli CZ-100 nr XXXX laskekõlbulikuks muutmise eest 350 eurot. 22.10.2014 üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt Xxxx annab püstoli CZ-100 üle Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialistile (I kd lk 203) ja seda on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd lk 204210). Kohus juhib tähelepanu ka 27.11.2014 DNA ekspertiisiaktile nr 14E-GE1363, mille kohaselt on kilekotilt ja selle sees olnud püstolilt CZ-100 saadud DNA profiil kokkulangev Xxxxi DNA profiiliga (I kd lk 211-219). 22.01.2015 sõrmejäljeekspertiisiakt nr 14E-SS017 kohaselt on Lauma kilekotile, mille sees oli püstol CZ-100, ühe sõrmejälje fragmendi jätnud S. Olar parema käe pöidlaga (I kd lk 228-232). KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 20.01.2015 tulirelvaekspertiisi akt nr 14E-TB0095 kohaselt kuulub püstol CZ-100 nr XXXX tulirelvade hulka ja on laskekõlblik (I kd lk 220-227). Püstoli CZ-100 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks

käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli CZ-100 käitlemiseks ja seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav tulirelva ebaseaduslikult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Xxxxi ütluste kohaselt oli S. Olaril tema juures tuba, kus ta hoidis oma asju, s.h deaktiveeritud relva, laskemoona, relva osasid. Temal oli olemas töökoda ja vahendid deaktiveeritud relvade remontimiseks: treipink, freespink. Relvad tõi tema juurde S. Olar, laskekõlblikuks muutis relvad põhiliselt S. Olar ja tema andis selleks nõusoleku oma ruume ja tööriistu kasutada. Nägi Olaril püstolit CZ, mille tema ja S. Olar tegid koos laskekõlblikuks ja siis koos lasid sellest töökoja siseruumides märki. Hinnates süüdistatava ja Xxxxi antud ütlusi, saab järeldada, et püstolit CZ käideldi ühiselt koos. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles grupis koos teise isikuga tulirelva, s.o püstolit CZ-100 ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

miks Olar teda petab, raha oli ju makstud, aga osa on puudu. Olar vastas, et ta saab need osad hiljem. Püstolkuulipilduja UZI ülejäänud osad, et seda komplekteerida laskekõlblikuks, sai ta nii, et talle tuli sõnum, et Tallinnast 33 km oli vaja Narva suunas sõita, minna üle tee ja otsida puu lähedalt. Viidatud kohast leidis ta plastikpudeli, milles olid UZI puudu olnud osad. Xxxxi ütluste kohaselt üheks tulirelvaks, mida Olar oli tema elukohta toonud, oli UZI automaat. Olar remontis UZI ära ning hiljem sai ta koos Sergei Olariga sellest tulistada. 03.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd tl 1) kohaselt sai Xxxx Kaitsepolitsei ameti juhtivspetsialistilt kasutuskõlbmatu UZI. 03.10.2014, 16.10.2014, 23.11.2015 jälitustoimingu protokollidest (I kd tl 170-171, 126-169, I kd tl 173-200), nähtub, et 03.10.2014 kella 11:50 paiku kohtusid Tallinnas Xxxx parklas Xxxx ja S. Olar. Kohtumise raames näitas Xxxx S. Olarile sõidukis Volkswagen Caravelle, reg nr xxxx, laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipildujat UZI nr xxxx. Jõuti kokkuleppele, et S. Olar muudab selle tulirelva 450 euro eest laskekõlbulikuks, kuid peale seda, kui S. Olar on laskekõlbulikuks muutnud püstoli CZ100, mille Xxxx talle varasemalt andnud oli. 03.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd tl 2) kohaselt andis Xxxx deaktiveeritud UZI Kaitsepolitsei ameti juhtivspetsialistile tagasi. 22.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tl 3) kohaselt andis Kaitsepolitsei ameti juhtivspetsialistilt Xxxx deaktiveeritud UZI ja 22.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tl 172) kohaselt sai Xxxx Kaitsepolitsei ameti juhtivspetsialistilt 350 eurot. 22.10.2015 jälitustoimingu protokollist (I kd tl 201-210) nähtub, et 22.10.2014 kella 11.31-12.14 paiku, kui S. Olar ja Xxxx kohtusid taas Tallinnas Xxxx parklas, andis S. Olar sõidukis Volkswagen Caravelle Xxxxile üle laskekõlblikuks muudetud püstoli CZ-100 ning võttis vastu tasu selle eest. Samuti võttis Xxxxilt vastu laskekõlbulikuks muutmiseks püstolkuulipilduja UZI nr xxxx. S. Olar toimetas püstolkuulipilduja Xxxxi elukohta Xxxx kinnistule. Nimetatud kinnistul muutis S. Olar püstolkuulipilduja laskekõlblikuks. Pärast seda, kui oli taastatud püstolkuulipilduja relvalukk ja valmistatud relvaraud, eemaldas S. Olar relvalt relvaluku ning kinnitas relvale kasutuskõlbmatu relvaraua. 04.12.2014 ja 28.03.2015 jälitustoimingu protokollidest (II kd tl 16-17, tl 4-15) nähtub, et 12.11.2014. toimetas S. Olar selle Xxxx kinnistult Tallinnasse Xxxx parklasse. Seal andis S. Olar relvalukuta ja kasutuskõlbmatu relvarauaga püstolkuulipilduja Xxxxile üle. 12.11.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd tl 18) kohaselt võttis Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist Xxxxilt vastu UZI koos padrunisalvega. Xxxx tasus S. Olarile tehtud tööde eest 520 eurot (450 eurot püstolkuulipilduja UZI laskekõlbulikuks muutmise eest ja 70 eurot kallimaks osutunud püstoli CZ-100 laskekõlbulikuks muutmise eest). Taastatud püstolkuulipilduja UZI relvaluku ja sellele valmistatud kasutuskõlbliku relvaraua toimetas S. Olar ajavahemikul 12.11.2014.a kuni 14.11.2014.a Xxxxi elukohast Xxxx kinnistult Xxxx 33-nda kilomeetri posti lähistele, millisest kohast Xxxx vastavalt S. Olari juhistele need 14.11.2014 kella 13:20 paiku plastikust pudeli seest leidis (jälitustoimingu protokoll ja fotod kd II tl 19-23). 14.11.2014 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd tl 24) kohaselt võttis Kaitsepolitsei juhtivspetsialist A.Xxxxilt vastu relvaraua ja relvaluku, mis asusid 5 liitrise plastikpudeli sees. 30.12.2014 DNA ekspertiisi aktist nr 14E-GE1468 nähtub, et ekspertiisiks esitatud kilekotilt, mille sees oli Sergei Olari poolt üleantud UZI relvaosad, võetud proovist saadi DNA, mis on kokkulangev Sergei Olari DNA profiiliga (II kd tl 34-42). Samuti 09.02.2015 sõrmejäljeekspertiisi aktist nr 14E-SS0178 nähtub, et samalt kilekotilt avastati Sergei Olari poolt jäetud sõrmejälje ja peopesajälje fragmendid (II kd tl 43-47). Siinkohal juhib kohus tähelepanu S. Olari väitele, et ta müüs UZI Xxxx, kunxxxx ähvardas teda. S. Olar väitis istungil, et ta oli siiski nõus UZI korda tegema, kuna tahtis Xxxxi käest osta püstolit CZ-100 ja tingimuseks seadis Xxxx UZI kordategemise, samuti lubas Xxxx, et müüb talle oma kuldketi romukulla hinnagxxxx siis ei ähvardanud teda. Ähvardus tuli hiljem emailiga, et miks ei tagastanud S. Olar Xxxxile UZI täies ulatuses kui ta on selle eest ju maksnud.

Tema ei soovinud UZI korda teha, kuid siiski soovis saadxxxxi poolt lubatud asju. Xxxx helistas ja kirjutas korduvalt, seega tegi ta lõpuks UZI korda. Kartis, et muidu lähevad riidu. Samas ei oska süüdistatav täpsustada, mida ta kartis või milles see ähvardus ja hirm seisnes. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit nt mailivahetust, mis tõendaks kuidagigi ähvarduse sisu. Kuivõrd need väited on ka vastuolus nii Xxxxi ütlustega, kui nende omavaheliste kohtumiste kohta koostatud ja jälitustoimingute protokollides esitatud stenogrammidega, millistest selliseid ähvardusi ei nähtu, siis on need süüdistatava väited ähvardamisest paljasõnalised ning kohus jätab need kui tõendamata väited tähelepanuta. Seda enam, et süüdistatav on samaaegselt ka väitnud, et ta tegi UZI laskekõlblikuks, kuna ta soovis saadxxxxi kuldketti romukulla hinnaga ning ostxxxxilt püstolit CZ-100. Seega oli UZI laskekõlbulikuks tegemise põhjuseks mitte hirm, vaid soov saada varalist kasu asjade omandamise näol. Samuti leiab kohus, et Xxxx ei ole matkijana ületanud lubatud teoprovokatsiooni piire. Tema poolt avaldatud mõju iseloom ja intensiivsus olid kuriteo liiki ja S. Olari isikut arvestades mõistlikud. Seejuures väited liigse survestamise kohta on paljasõnalised, kuna omavaheliste kohtumiste kohta koostatud ja jälitustoimingute protokollides esitatud stenogrammidest nähtub, et Xxxxi käitumine ei olnud sellise kaaluga, millega võrreldes S. Olari enda teopanus oleks jäänud tagaplaanile. Pigem nähtus sellest S.Olari aktiivsus ja ilmselge materiaalne huvi. Kohus tutvus kohtuliku arutamise ajal ka jälitustoimiku materjalidega, tuvastamaks jälitustoimingutega saadud tõendite saamisel seaduse nõuete järgimist. Eeluurimiskohtunikele esitatud taotlustest nähtuvalt oli tegemist olukorraga, kus süüdistatavat ja teisi isikuid, kes ei ole käesolevas kriminaalajas kohtu alla antud, kuid kelle suhtes tehtud süüdimõistev otsus on jõustunud, kahtlustati esimese ja teise astme üldohtlike kuritegude toimepanemises ning kohtueelse menetleja kasutuses olid küllaldased andmed selleks, et jälitustoiminguid läbi viia. Arvestades kahtlustusega seotud isikute suhteliselt suurt ringi ja seotust oli vajalik ka KrMS § 1267 ja § 1268 sätestatud jälitustoimingute läbiviimine, kuivõrd arvestades süüteo ohtlikkust ja varjatust oli KrMS § 1268 sätestatud jälitustoimingu läbiviimine vajalik ja põhjendatud ning jälitustoimingute tegemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Seejuures ei andnud KrMS § 1267 sätestatud jälitustoimingud kuigivõrd tulemusi süüdistatava ja teiste isikute varjatud käitumise tõttu. Just tänu KrMS § 1268 alusel läbi viidud jälitustoimingutele tuvastati süütegude toimepanemisega seotud isikute ring ja kogutud tõendid viisid üldohtlike süütegude avastamiseni. Seejuures kontrollis kohus ka jälitustoiminguteks eeluurimiskohtunike antud lubade andmise kuupäevi ja tähtaegasid ning võrdles neid kohtule esitatud tõenditega, mis olid saadud jälitustoimingute tegemise tulemusena ja tuvastas, et jälitustoimingud olid läbi viidud kohtuvälisele menetlejale antud lubade piires ja tähtaegu järgides. Jälitustoimiku materjalide kontrollimise ja kohtule esitatud tõendite kontrollimise ning võrdlemise tulemusena jõudis kohus veendumusele, et sellekohaste põhistatud lubade alusel tehtud jälitustoimingud olid tehtud seaduse nõudeid järgides ning olid lubatavad. KarS § 4181 lg 1 kohaselt on karistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. Püstolkuulipilduja UZI laskekõlblikkus ja kuulumine automaattulirelvade hulka on tõendatud 20.02.2015 tulirelva ekspertiisi kohta koostatud aktiga nr 14E-TB0106 (II kd tl 48-53). Püstolkuulipilduja UZI näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb RelvaS § 21 lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti. RelvaS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Süüdistatava poolt automaattulirelva hoidmine ja parandamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Seega käitles süüdistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikult.

3.7.(s.p 3.10) Kohtu hinnangul on 24 püstolipadruni kaliibriga 7,65x17 mm, 263 püstolipadruni kaliibriga 9x19 mm, 385 pika ääretulepadruni kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x39 mm, 1 vintpüssipadruni kaliibriga 5,56x45 mm NATO, 1 revolvripadruni kaliibriga 7,62x38R ja 2 püstolipadruni kaliibriga 9x17 mm, samuti 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelva padruni, s.o trasseeriva kuuliga 5,56x45 mm kaliibrilise NATO vintpüssipadruni ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt koos Xxxxiga tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. 11.02.2015 läbiotsimise protokolli kohaselt Xxxxi poolt kasutatavates ruumides Xxxx Xxxx kinnistul teostatud läbiotsimise käigus leiti erinevatest sahtlitest, põrandal, elektrikilbi peal olnud karpidest ja spordikotist sadu erinevaid padruneid ning automaattulirelv Kalašnikovi relvalukk (III kd tl 49-67). Tulirelvaekspertiisi akti nr 15E-TB0039 (kd III tl 79-97) kohaselt olid leitud padrunitest laskekõlblikud ja kuuluvad tulirelva laskemoona hulka: 24 püstolipadrunit kaliibriga 7,65x17 mm, 263 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 385 pikka ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1 vintpüssipadrun kaliibriga 5,56x45 mm NATO, 1 revolvripadrun kaliibriga 7,62x38R ja 2 püstolipadrunit kaliibriga 9x17 mm ja samuti 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelva padrun, s.o trasseeriva kuuliga 5,56x45 mm kaliibriga NATO vintpüssipadrun. S. Olari ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd osaliselt, s.t 5,56x45 kaliibriga NATO padruneid temal ei olnud. Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et NATO padrunid leiti Xxxxi elukohana kasutatavas ruumis, sissepääsust vasakul, seina ääres asuva kapi ülemises sahtlis, kus leiti kokku 14 padrunit (turvakleebis nr 5L110234), mille hulgas oli ka 2 laskekõlblikku NATO vintpüsspadrunit kaliibriga 5,56x45 mm. Xxxxi ütluste kohaselt temal endal ühtegi padrunit ei olnud ning tema juures hoidis oma relvi ja laskemoona ainult S. Olar, kellel oli vaba sissepääs tema juurde. Seega S. Olari ütlused, et need 2 NATO padrunit ei olnud tema omad, ei ole eluliselt usutavad ega kooskõlas kõigi teiste kogutud tõenditega. Kõik mitmest erinevast peidikust leitud sajad padrunid kuulusid S. Olarile, mida ta on ka ise tunnistanud. Kui need 2 padrunit oleksid olnud nt Xxxxi enda või kellegi kolmanda isiku padrunid, siis ei oleks eluliselt usutav, et see isik oleks oma padrunid pannud S. Olari padrunite hulka, vaid ta oleks oma padrunid paigutanud kuhugi eraldi ja vaid temale teada olevasse kohta. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoona käitlemiseks ja seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletavad tulirelva laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav laskemoona ebaseaduslikult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Xxxxi ütluste kohaselt oli S. Olaril tema juures tuba, kus ta hoidis oma asju, s.h deaktiveeritud relva, laskemoona, relva osasid. Seega hoidis S. Olar eelnevalt nimetatud padruneid vastavalt kokkuleppele Xxxxi elukohas Xxxx Xxxx kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Hinnates süüdistatava ja Xxxxi antud ütlusi saab järeldada, et laskemoona käideldi ühiselt koos Xxxxi teadmisel tema elukohas. Samuti S. Olar lasi koos Xxxxiga töökoja siseruumides püstoliga märki. Sellest tulenevalt käitles S. Olar laskemoona grupis koos Xxxxiga. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles grupis teise isikuga ebaseaduslikult 687 tulirelvapadrunit ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. KarS § 4181 lg 1 kohaselt on karistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. 1 leitud padruni, s.o 5,56x45 mm kaliibriga NATO vintpüssipadruni puhul on tulirelvaekspertiisi akt nr 15E-TB0039 (kd III tl 79-97) kohaselt tegemist trasseeriva kuuliga padruniga. Trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunid on RelvaS § 20 lg 4 p 6 ja RelvaS § 20 lg 6 ning selle alusel vastu võetud siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 alusel tsiviilkäibes keelatud laskemoon. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseaduslikult. Kuna kohus on juba eelpool tuvastanud tsiviilkäibes keelatud tulirelvade padrunite olulise koguse (p 3.1), siis tuleb Sergei Olari poolt käideldud padrunite kogust vältava kuriteo toimepanemisel hinnata oluliseks. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva padrunit ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Süüdistatav tunnistab oma süüd täielikult ning selgitab, et 2010. a paiku omandas ta Xxxx vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud poolautomaatse 9x19 mm kaliibrilise püstoli CZ 85 nr xxxx. Toimetas selle püstoli Xxxxi elukohta Xxxx kinnistusele, kus muutis püstoli CZ 85 laskekõlbulikuks. Seejärel toimetas püstoli ja 10 tulirelva padrunit kaliibriga 9x19 mm, Xxxx elukohta Xxxx kinnistule. Nimetatud kohas Xxxx ja S. Olar hoidsid 10 padrunit ja püstolit CZ 85 kuni 11.02.2015, kui süüdistatav Xxxx juures oleva peidiku Kaitsepolitseiameti politseiametnikele üles tunnistas ja need läbiotsimisel ära võeti. 11.02.2015 läbiotsimisprotokolli kohaselt Xxxxe elukohas Xxxx kinnistul teostatud läbiotsimisel leiti helisummutiga püstol Glock, püstol CZ 85 ning padrunid (III kd tl 6-16). Xxxx kasutas kohtuistungil oma õigust keelduda ütluste andmisest ning kuna on täidetud kõik kolm KrMS § 291 lg 3 tulenevat eeldust, s.o ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid; siis võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused. Xxxx kohtueelses menetluses antud ütluste (III kd lk 106-110; 111-115) kohaselt tundis S. Olar suurt huvi sõjaväe varustuse vastu ja hoidis sõjaväe varustust tema juures, kuna Olari enda korter oli välja üüritud. Peale katseaja lõppu hakkas S. Olar uuesti huvi tundma erinevate relvade vastu ja tõi tema juurde erinevaid deaktiveeritud tulirelvi. Kuskil 4 püstolit ja 1 vintpüss. S. Olar võis alati abihoonetesse siseneda, sest need ei olnud lukus. 2014 alguses küsis S. Olar, kas ta võib püstoli CZ 85 koos 10 padruniga tema juurde hoiule tuua. Ta lubas ja S. Olar pani need pappkasti kilekotti ja peitis elutuppa, kust need läbiotsimisel leiti. Lisaks tõendab püstoli CZ 85 käitlemist süüdistatava poolt ka 24.04.2015 sõrmejälje ekspertiisiakt nr 15E-SS0028, mille kohaselt on püstoli CZ 85 padrunisalvelt võetud sõrmejäljed, mis kuuluvad S. Olarile (III kd lk 31-34). KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 23.07.2015 tulirelva ekspertiisiakt nr 15E-TB0024 kohaselt kuulub püstol CZ 85 tulirelvade hulka ja on laskekõlblik ning padrunid kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlbulikud (III kd lk 35-48). Püstoli CZ 85 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püsirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli CZ 85 ja laskemoona käitlemiseks ning seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Tulirelva soetamine, parandamine ja hoidmine ning laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletav tulirelva ja laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav relva ja laskemoona ebaseaduslikult.

Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Xxxxi ja Xxxx ütluste kohaselt võis S. Olar nende juures hoida oma asju, s.h deaktiveeritud relvi, laskemoona, relva osasid. Seega hoidis S. Olar relva ja padruneid vastavalt kokkuleppele Xxxxi elukohas Xxxx Xxxx kinnistul ja Xxxx elukohas Harjumaal Xxxx kinnistul. Xxxxi ütluste kohaselt oli temal olemas töökoda ja vahendid deaktiveeritud relvade remontimiseks: treipink, freespink. Relvad tõi tema juurde Olar, laskekõlblikuks muutis relvad põhiliselt Olar ja tema andis selleks nõusoleku oma ruume ja tööriistu kasutada. Nägi Olaril püstolit CZ, mille tema ja Olar tegid koos laskekõlblikuks ja siis koos lasid sellest töökoja siseruumides. Hinnates süüdistatava ja Xxxxi ja Xxxx antud ütlusi saab järeldada, et püstolit CZ 85 ja laskemoona käideldi erinevatel ajavahemikel ühiselt koos S. Olariga. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles grupis ebaseaduslikult tulirelva, s.o püstolit CZ 85 ning tulirelvapadruneid ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNAeksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada. Seega, kuna antud tõend, s.o ekspertiisiakt ei tõenda süüdistatava süüd, siis jätab kohus selle tõendi tõendikogumist välja. KarS § 4181 lg 1 kohaselt on karistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. Leitud automaadi Kalašnikov tüüpi relvaluku kasutuskõlblikkus ja kuulumine tulirelva oluliste osade hulka on tõendatud tulirelvaekspertiisi aktiga nr 15E-TB0039 (kd III tl 79-97). Asjaolu, et süüdistatav ostis selle relvaluku hoopis Saiga jaoks, ei oma antud juhul tähtsust, kuna ekspertiisist nähtub, et tegemist on Kalašnikov tüüpi relvalukuga. Samuti teadis süüdistatav ka ise, et selline relvalukk võib sobida ka Kalašnikovile, kuna need on väga sarnased. Automaadi Kalašnikov näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordsel päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb RelvaS § 21 lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti. RelvaS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Süüdistatava poolt tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa soetamine ja hoidmine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Olar käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa, s.o automaat Kalašnikov tüüpi relvalukku ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

tunnistas süüdistatav peidiku üles ning Kaitsepolitseiameti politseiametnikud võtsid padrunid läbiotsimise käigus ära. 11.02.2015 läbiotsimisprotokolli kohaselt Xxxxe elukohas asukohaga Xxxx kinnistu, Xxxx teostatud läbiotsimisel leiti m.h 166 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm (III kd tl 6-16). Xxxx kasutas kohtuistungil oma õigust keelduda ütluste andmisest ning kuna on täidetud kõik kolm KrMS § 291 lg 3 tulenevat eeldust, s.o ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid; siis võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused. Xxxx kohtueelses menetluses antud ütluste (III kd lk 106-110; 111-115) kohaselt tundis S. Olar suurt huvi sõjaväe varustuse vastu ja hoidis sõjaväe varustust tema juures, kuna tema enda korter on välja üüritud. Peale katseaja lõppu hakkas S. Olar uuesti huvi tundma erinevate relvade vastu ja tõi tema juurde erinevaid deaktiveeritud tulirelvi. Samuti nägi S. Olarit plastmassämbriga, mis oli padruneid täis. S. Olar võis alati abihoonetesse siseneda, sest need ei olnud lukus. Ei keelanud S. Olaril tema juures padruneid hoida. Samuti lasid mõned korrad koos lasketiirus tikutopside pihta märki. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 23.07.2015 tulirelva ekspertiisiakt nr 15E-TB0024 kohaselt kuuluvad padrunid (166 püstolipadruni kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm) tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlbulikud (III kd lk 35-48). RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load tsiviilkäibes piiratud tulirelva padrunite käitlemiseks. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletav laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav laskemoona ebaseaduslikult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava ja Xxxx antud ütlusi, et Olar hoidis laskemoona Xxxxe juures viimase teadmisel ja loal, saab järeldada, et laskemoona käideldi ühiselt koos, s.t grupis.

3.11.(s.p 3.17) Kohtu hinnangul on tulirelvade laskemoona, s.o 46 püstolipadruni kaliibriga 9x19 mm ja 40 püstolipadruni kaliibriga 9x18 mm ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt tõendamist leidnud süüdistatava ütluste, ekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. S. Olari ütluste kohaselt omandas ta tulirelvade laskemoona 46 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm ja 40 püstolipadrunit kaliiber 9x18 mm, milliseid hoidis enda valduses seni, kuni toimetas need Xxxx kinnistule Xxxxi elukohta, kus peitis need vasakpoolsesse laudaruumi. 06.05.2015.a tunnistas süüdistatav peidiku üles ning Kaitsepolitseiameti politseiametnikud võtsid padrunid uurimistoimingu käigus ära. 06.05.2015 S. Olari ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitab S. Olari Xxxx Xxxx kinnistul granaatide, granaadisütikute, püstoli TT, lõhkeaine, helisummuti ning padrunite peidikut (II kd lk 148-175). KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 12.06.2015 tulirelvaekspertiisi akt nr 15E-TB0067 (kd II tl 188-199) kohaselt on 46 püstolipadruni kaliibriga 9x19 mm ja 40 püstolipadruni kaliibriga 9x18 mm puhul tegemist tulirelva laskemoonaga ja need on laskekõlblikud. Püstolipadrunid kaliibritega 9x19 mm ja 9x18 mm on piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoon RelvaS § 19 lg 1 p 5 järgi ja RelvaS 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Sergei Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load püstolipadrunite käitlemiseks ning seda on tunnistanud ka süüdistatav ise. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav tulirelva laskemoona ebaseaduslikult.

Kuna kohus on juba eelpool tuvastanud tulirelvade padrunite olulise koguse (p 3.1), siis tuleb Sergei Olari poolt käideldud padrunite kogu tuvastatud kogust vältava kuriteo toimepanemisel hinnata oluliseks. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles ebaseaduslikult tulirelvapadruneid ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Subjektiivne külg Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et kõik süütegude episoodid (p 3.1-3.11; p 4.2 ja 4.3) on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.t süüdistatav teadis, et tegemist on tulirelvade ja tulirelvade laskemoonaga ning tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja nende laskemoonaga. Samuti teadis süüdistatav, et tal puudub seaduslik alus, s.o luba eelnimetatud esemete käitlemiseks. Asjaolu, et relvade ja laskemoona hoidmiseks kasutas süüdistatav ka peidikuid, viitab Sergei Olari eesmärgile vältavalt hoida neid objekte varjatult enda valduses. Samuti on tõendamist leidnud, et Sergei Olar käitles automaattulirelvi UZI ja AKS, vintpüssi, püstolit CZ 100 ja laskemoona tehingu objektidena kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Seejuures on jälitustoimingu protokollidega ja Sergei Olari enda ütlustega tõendamist leidnud Sergei Olari teadlikkus automaattulirelvade AKS ja UZI tsiviilkäibes käitlemiseks keelatuse osas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kõik süüteo episoodid on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. KrMS § 199 lg 1 p 7 kohaldamise võimaluse puudumist analüüsib kohus käesoleva kohtuotsuse punktis 5. Käesolevas kohtuotsuses on kohus tuvastanud KarS § 418 lg 1 (p 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5, 3.7, 3.8, 3.10, 3.11, 4.2, 4.3) ja § 4181 lg 1 (3.1, 3.4, 3.6, 3.7, 3.9) sätestatud süütegude korduvad toimepanemised. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et süüdistatavat on varasemalt, s.o Harju Maakohtu 18.02.2010 otsusega süüdi mõistetud KarS § 418 lg 2 p 2 järgi. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud KarS § 418 lg 1 ja KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega S. Olar, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (juriidiline ja faktiline korduvus), käideldes grupis teise isikuga ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 ja 3 sätestatud kuriteo. Samuti S. Olar, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (faktiline korduvus), käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulist osa ja laskemoona, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Süüdistatava ütluste kohaselt omandas ta 2008.a Xxxx laadal Aleksei nimeliselt mehelt tulirelva helisummuti, mis sobib kasutamiseks tulirelvadega, mille pihtamislaengu läbimõõt on kuni 10,1 mm. Peitis selle Xxxx peidikusse. 2014. a toimetas selle Xxxx kinnistule Xxxxi elukohta ja peitis helisummuti vasakpoolsesse laudaruumi. 06.05.2015 tunnistas ta politseile peidiku üles ning Kaitsepolitseiameti politseiametnikud võtsid helisummuti uurimistoimingu käigus ära. 06.05.2015 S. Olari ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitab S. Olari Xxxx Xxxx kinnistul granaatide, granaadisütikute, püstoli TT, lõhkeaine, helisummuti ning padrunite peidikut (II kd lk 148-175). KarS § 420 kohaselt on karistatav tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseaduslik käitlemine. Seda, et Sergei Olar hoidis enda valduses kasutuskõlblikku helisummutit tõendab 12.06.2015 tulirelvaekspertiisi akt nr 15E-TB0067 (kd II tl 188-199), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud helisummuti on käsitöönduslikult valmistatud kasutuskõlblik helisummuti, mis kuulub tulirelva lisaseadmete hulka ja sobib kasutamiseks relvadega, mille pihtamislaengu läbimõõt on kuni 10,1 mm. Tulirelva helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 2 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ja RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ning vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja seda on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. S. Olaril puudus relvaseaduses nimetatud luba sporttulirelvale, mida on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt helisummuti soetamine, valdamine ja omamine on käsitletavad tulirelva helisummuti käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Olar käitles tulirelva helisummutit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 420 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

juures hoida. S. Olar andis püssi tema kätte ja ta peitis selle riidekappi, kus see oli vähemalt aasta. 2014 sügisel viis S. Olar relva ära. Selle aja jooksul nad lasid koos S. Olariga vintpüssist mõned korrad ka lasketiirus tikutopsi pihta. Laskemoona tõi S. Olar. Xxxxi ütluste kohaselt 2014. a sügisel pöördus Xxxx tema poole sooviga omandada ebaseaduslik helisummutiga vintpüss. Tema pöördus Xxxxi soovi täitmiseks Xxxxi poole ning sai Xxxxi käest sportpüssi TOZ ja andis selle Xxxxile, püssi juures oli summuti ja optiline sihik. 26.02.2015 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb Xxxx ära S. Olari kui relvahuvilise isiku, kellel on Lasnamäel ühine korter Xxxxiga (III kd lk 104-106). Xxxxi ütluste kohaselt sai ta 2014 sügisel vintpüssi TOZ Sergei Olarilt. Tuttav Xxxx tahtis seda osta 1150 euroga. 1000 andis Olarile 150 eurot võttis endale. 29.07.2015 ja 19.11.2015 jälitustoimingu protokollidest nähtub (I kd tl lk 51-57; 47-50), et S. Olar, andmaks vastavalt kokkuleppele Xxxxile üle vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga, toimetas nimetatud esemed enda sõidukiga Toyota Land Cruiser, reg nr xxxx, 11.09.2014 kella 12.45-13.00 paiku Xxxx elukohast Xxxxst Xxxx kinnistult Tallinna. Kella 13.39 paiku andis S. Olar Võru tn 16 maja lähistel vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle Xxxxile, kes asetas selle enda sõidukisse Kia Sportage, reg nr xxxx. Xxxx toimetas helisummutiga vintpüssi koos optilise sihikuga enda elukohta aadressile Xxxx. Samas päeval, 11.09.2014, tasus Xxxx S. Olarile helisummutiga vintpüssi eest 1000 eurot, jättes raha nii enda kui ka S. Olari elukohas - Xxxx asuvas korteris, televiisori peale. Xxxx andis Tallinnas vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle Xxxxile, kes asetas selle enda sõidukisse Dacia Logan, reg nr xxxx. Xxxx hoidis nimetatud sõidukis, pargituna Tallinnas Xxxx maja kõrvale, vintpüssi koos helisummutiga kuni nädala pikkuse ajaperioodi ja andis seejärel üle Xxxxile. Xxxx toimetas vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga enda elukohta Xxxx ja hoidis neid seal kuni 26.02.2015. a, kui esemed Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Vintpüssi TOZ-78-04M nr xxxx näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Olaril puudusid relvaseaduses nimetatud load helisummutiga vintpüssi TOZ-78-04M nr xxxx käitlemiseks ning seda on tunnistanud süüdistatav ka ise. Süüdistatava poolt tulirelva soetamine, parandamine, hoidmine, edasitoimetamine ja müümine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav tulirelva ebaseaduslikult. Järgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele, s.o KarS § 418 lg 2 p-le 3. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas

4.3.(s.p 3.11) Kohtu hinnangul on poolautomaatse püstoli Glock 19, helisummuti ja 17 padruni ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt koos Xxxx ja Xxxxiga tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. Süüdistatava ütluste kohaselt 2010. a paiku omandas ta tuvastamata isikult Xxxx vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud 9x19 mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli Glock 19 nr XXXX ja helisummuti ning toimetas selle Xxxxi elukohta Xxxx kinnistusele. Seal muutis relva laskekõlblikuks. Seejärel toimetas ta püstoli Glock koos sellele lisatud helisummutiga ja 17 tulirelva padruniga kaliibriga 9x19 mm Xxxx elukohta Xxxx kinnistule. 11.02.2015 läbiotsimisel Kaitsepolitseiameti politseiametnikud leidsid need ja võtsid ära. 11.02.2015 läbiotsimisprotokolli kohaselt Xxxxe elukohas asukohaga Xxxx kinnistu, Xxxx teostatud läbiotsimise käigus leiti helisummutiga püstol Glock ning padrunid (III kd tl 6-16). Süüdistatava poolt püstoli Glock 19 ja helisummuti käitlemist tõendab ka 05.05.2015 DNA ekspertiisiakt nr 15E-GE0321, mille kohaselt saadi helisummutilt ja püstolilt DNA täisprofiilid, mis on kokkulangev S. Olari DNA-profiiliga (III kd lk 17-30). Xxxx kasutas kohtuistungil oma õigust keelduda ütluste andmisest ning kuna on täidetud kõik kolm KrMS § 291 lg 3 tulenevat eeldust, s.o ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid; siis võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused. Xxxx kohtueelses menetluses antud ütluste (III kd lk 106-110; 111-115) kohaselt tundis S. Olar suurt huvi sõjaväe varustuse vastu ja hoidis sõjaväe varustust tema juures, kuna tema enda korter on välja üüritud. Peale katseaja lõppu hakkas S. Olar uuesti huvi tundma erinevate relvade vastu ja tõi tema juurde erinevaid deaktiveeritud tulirelvi. Kuskil 4 püstolit ja 1 vintpüss.

S. Olari võis alati abihoonetesse siseneda, sest need ei olnud lukus. 2014 kevadel nägi S. Olari asjade hulgas püstolit Glock 19 koos helisummutiga. Kuskil kuu aega enne S. Olari kinnipidamist, s.o 2015 a alguses näitas S. Olar, et ta on tema diivani alla peitnud püstoli Glock koos helisummutiga. Lubas need varsti minema viia. Need leiti 11.02.2015 teostatud läbiotsimisel. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 23.07.2015 tulirelva ekspertiisiakt nr 15E-TB0024 kohaselt on püstoli Glock puhul tegemist laskekõlbliku relvaga, samuti oli tegemist helisummutiga ning laskekõlblike padrunitega (III kd lk 35-48). Püstoli Glock 19 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudus relvaseaduses nimetatud luba tulirelva ja laskemoona käitlemiseks ja seda on tunnistanud ka süüdistatav ise. Süüdistatava poolt tulirelva soetamine, hoidmine ja parandamine ning laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega käitles süüdistatav tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikult. Järgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele, s.o KarS § 418 lg 2 p-le 3. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava, Xxxxi ja Xxxx antud ütlusi saab järeldada, et tulirelva Glock käideldi ühiselt koos. Nii Xxxx kui Xxxx on tunnistanud, et nad lubasid S. Olaril relva ja laskemoona nende elukohas hoida, samuti lasid nad relvast koos märki. Seega käideldi tulirelva ja laskemoona grupis. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Olar käitles grupis koos teise isikuga tulirelva, s.o Glock 19 ning laskemoona ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

5.KrMS § 199 lg 1 p 7 sätete kohaldamise võimalikkus käesolevas kriminaalasjas Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et kuigi ta tunnistas end kohtueelses menetluses süüdi kõigis süüteo episoodides, siis uurides KrMS § 199 lg 1 p 7 leidis, et osade episoodide puhul on tegemist vabatahtliku loovutamisega ja selles osas kriminaalmenetlust alustada ei tohi. KrMS § 199 lg 1 p 7 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata kui tegemist on karistusseadustiku §des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Ehk süüdistatav ei eita süüdistusaktis nimetatud tegude toimepanemist, vaid leiab, et osade episoodide puhul, kus ta ise ütles välja peidikud, tuleks kohaldada KrMS § 199 lg 1 p 7 sätteid. 11.02.2015 toimunud kahtlustatava ülekuulamise protokolli punktist e) nähtub, et esitatud kahtlustuse kohaselt kahtlustati S. Olarit muuhulgas ka grupis koos Xxxxga piiratud tsiviilkäibega tulirelvade ja tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises Harjumaal Xxxx kinnistul (III kd tl 201-203). Seega oli süüdistatav teadlik asjaolust, et ka Xxxxt kuulatakse üle ja tema elukoht otsitakse läbi. 11.02.2015 toimunud ülekuulamisel tunnistas süüdistatav politseiametnikule, et Xxxx territooriumil Harjumaal Xxxx kinnistul asub peidik, kuhu ta on peitnud nii relvi kui laskemoona (s.p 3.11, 3.12). Täpselt samal ajal toimus ka Xxxx juures läbiotsimine, kus süüdistatava poolt öeldud peidikust leiti relvad ja laskemoona. 11.02.2015 toimunud kahtlustatava ülekuulamise protokolli punktist f) nähtub, et esitatud kahtlustuse kohaselt kahtlustati S. Olarit muuhulgas ka grupis koos Xxxxiga piiratud tsiviilkäibega tulirelvade ja tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises Xxxx Xxxx kinnistul (III kd tl 201-203). Kuid 11.02.2015 süüdistatav Xxxxi juures olevat peidikut politseile ei avaldanud. Ka vahepeal, s.o 01.04.2015 (III kd tl 204-208) ja 28.04.2015 (III kd tl 209-213) kui toimusid järgmised kahtlustatavana ülekuulamised ja süüdistataval oli võimalus ka Xxxx elukohas olevad peidikud üles tunnistada, ta seda ei teinud. Samuti nähtub nendest

hilisematest kahtlustatava ülekuulamise protokollidest, et kahtlustust on täiendatud Xxxx elukoha peidikust leitud relvade osas (punktid f, g, i) ning see ei tulnud süüdistatavale üllatusena. Samuti ei olnud kahtlustuse täienemine takistuseks, et hiljem ka Xxxxi juures olev peidik üles tunnistada. Alles mitu kuud hiljem, s.o 06.05.2015 tunnistas süüdistatav politseile üles, et ka Xxxxi juures on peidikud, kus on peidetud lõhkeainet, lõhkeseadeldisi, relvi ning padruneid. 06.05.2015 läks süüdistatav koos politseiga sündmuskohale ja näitas, kus peidikud asuvad (s.p 3.1, 3.2, 3.3, 3.6, 3.10, 3.14, 3.15, 3.16, 3.17). Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et kuigi süüdistatav ise ütles politseile, kus peidikud asuvad, siis oli ta eelnevalt juba teadlik sellest, et teda kahtlustatakse nii Xxxxi kui Xxxxga koos relvade ebaseaduslikus käitlemises ning varem või hiljem teostab politsei ka nende juures läbiotsimise ja võib peidikud üles leida. Süüdistatava ütluste kohaselt kartis ta, et peidetud esemed võivad tekitada ohtu Xxxxile ja Xxxxle. Seega süüdistatav teades, et tema nimetatud peidikutest leitud relvade osas kahtlustus täieneb, otsustas siiski ka hiljem Xxxxi juures olevad peidikud üles tunnistada. KrMS § 199 lg 1 p 7 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata kui tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Antud punkti tõlgendamisel on võtmeküsimuseks, kas antud juhul oli tegemist just vabatahtliku loovutamisega või mitte. Kui tegemist ei ole vabatahtliku loovutamisega, siis KrMS § 199 lg 1 p 7 sätestatud põhimõtet kohaldada ei saa. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et vabatahtlikkuse all mõistetakse sellist olukorda, kus isik tegutseb tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Selle kindlaks tegemisel tuleb analüüsida, kas tegemist ei olnud süüteo toimepanemise lõpetamisele sundimisega väliste asjaolude tõttu, s.t et isik tunnistab süüteo toimepanemise üles, kuna ilmnesid avastamisriski suurendavad asjaolud, millega isik varem ei arvestanud. Ehk vabatahtlikkus peab tulenema isiku tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Kohus juhib siinkohal tähelepnu varasemale riigikohtu praktikale. Lahendi nr 3-1-1-19-10 p-s 7 on muuhulgas leitud, et kohtud on tuvastanud, et E. Jakobson ei teavitanud ametivõime enne tema elukohas toimunud läbiotsimist oma soovist kampaania käigus mingeid esemeid vabatahtlikult välja anda. Alles siis, kui 6. veebruaril 2008 toimus E. Jakobsoni elukohas läbiotsimine, nõustus ta menetlustoimingu rakendamisel tehtud ettepanekuga ja andis vabatahtlikult välja läbiotsimise määruses loetletud esemed. Kriminaalkolleegium nõustub kohtute tõdemusega, et E. Jakobsoni eelkirjeldatud tegevus ei ole vaadeldav lõhkematerjali, tulirelva ja laskemoona vabatahtliku väljaandmisena kõnealuse kampaania mõttes, vaid otsitavate esemete loovutamisena KrMS § 91 lg 8 kohaselt. Seega leiab kohus, et ka antud juhul oleks tegemist olnud vabatahtliku väljaandmisega KrMS § 199 lg 1 p 7 mõttes vaid siis, kui süüdistatav ise oleks enne kinnipidamist läinud politseisse ja süüteo üles tunnistanud, st oleks avaldanud peidikute asukohad ja avaldanud, millised keelatud esemed peidikutes, st tema valduses asuvad. Kui isik on juba kahtlustatavana kinni peetud ja ta teab, et tõenäosus on suur, et varem või hiljem võidakse avastada peidetud relvad, laskemoon ja lõhkeseadeldised, siis ei ole tegemist enam vaba tahtega, vaid väliste asjaolude mõjul süüteo ülestunnistamisega. Samuti on kohus veendunud, et kui süüdistatava suhtes ei oleks kriminaalmenetlust alustatud, ei oleks ta kunagi vabatahtlikult süütegu üles tunnistanud. Ka süüdistatav ise on kohtuistungil tunnistanud, et tal oli niivõrd suur huvi ja sõltuvus relvade vastu, et ta ei suutnud enda tahtejõudu kontrollida. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei olnud vabatahtliku loovutamisega, kuna ühestki asjaolust ei nähtu, et kui ei oleks alustatud süüteomenetlust, et siis oleks süüdistatav soovinud relvad, laskemoona ja lõhkeseadeldised vabatahtlikult loovutada. Ei ole kogutud ühtegi tõendit ja seda ei ole kinnitanud ka süüdistatav ise, et tal oli plaan vabatahtlikult relvad välja anda sõltumata kriminaalmenetluse alustamisest, vaid süüdistatav on alles mitmeid kuid menetletud kriminaalasjas pärast kinnipidamist

avaldanud peidikute asukohad. Seega kriminaalmenetluse alustamine oli ainuke põhjus, miks süüdistatav peidikud pärast kahtlustatavana kinnipidamist ja vahistamist ning mitu kuud vahi all viibimist üles tunnistas. Ka süüdistatav ise ütles, et selline mõte kõik teod vabatahtlikult üles tunnistada, tuli tal alles kinni peetuna. Seda enam, et süüdistatava enda sõnul ta ei teadnudki enne, et selline võimalus üldse seaduses kirjas on. Vajadus selle paragrahvi üles leidmiseks tekkis alles kinnipeetuna. Seega oleks süüdistatav jätkanud oma senist huviala, kui teda ei oleks kinni peetud ja „vabatahtlik“ ülestunnistamise soov tekkis alles kinnipidamisel, kui oli suurenenud avastamisrisk. See näitab, et isik püüdis osade süüteoepisoodide puhul oma süüst viimasel hetkel vabaneda ja sellest tulenevalt ka leebema karistuse saada, mitte ta ei soovinud vabatahtlikult relvi loovutada, sest selleks oli tal võimalus olnud pikki aastaid (nt kohtuotsuse p 2 nimetatud episoodi puhul alates 2003 aastast). Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tegemist ei olnud ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine vabatahtliku loovutamisega KrMS § 199 lg 1 p-le 7 mõttes. Vastasel juhul kaotaks KarS §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud karistused oma eesmärgi, kuna alati, kui kellegi suhtes kriminaalmenetlust alustatakse, oleks võimalik karistusest vabaneda vaid sellega, et politsei tehtud väljaandmise ettepaneku tegemisel antakse kohe kõik keelatud esemed politseile ise üle. See aga ei ole olnud seaduseandja eesmärk. Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu seletuskirjast 1 nähtub seaduse täiendamise eesmärk - Riik on viinud läbi kampaaniaid lõhkematerjalide vabatahtlikuks loovutamiseks. Kampaaniate eesmärk on olnud isikute motiveerimine ilma karistusähvarduseta loovutama riigile nende valduses olevaid lõhkematerjale, lõhkeaineid ning lõhkeseadeldisi. Need kampaaniad on olnud tulemuslikud ja suurendanud riigi julgeolekut ning avalikku turvalisust. Kampaaniate läbiviimisel on käsitatud kriminaalmenetlust välistava asjaoluna tahtluse puudumist, sest isikud loovutavad riigi üleskutsel keelatud esemed vaba tahte alusel.

14.aprilli 2010. a kohtulahendis 3-1-1-19-10 on jõudnud Riigikohus seisukohale, et: „KrMS § 194 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Seega käsitatakse kriminaalmenetluse ajendina ükskõik millist informatsiooni võimaliku kuriteo kohta, sõltumata selle lähteallikast. Seejuures võib teave kuriteo kohta uurimisasutusele või prokuratuurile laekuda ka vahetult kuriteo toimepannud isikult endalt (näiteks süü ülestunnistamisele ilmumise korral). Asjaolu, milline oli isiku subjektiivse suhtumise liik toimepandusse, on kriminaalmenetluse ajendi aspektist tähtsusetu. Eeltoodust tuleneb, et kriminaalmenetluse ajend esineb ka olukorras, kui teave KarS §-des 414-415 ja 418-4181 sätestatud lõhkeaine, lõhkeseadeldise ja tulirelva ebaseaduslikku käitlemist puudutavast kuriteost laekub pädevatele ametiisikutele nimetatud kuriteo toimepanijalt endalt. Tuvastatakse sellise teabe põhjal isiku tegevuses mõne karistusseadustiku loetletud paragrahvis sätestatud kuriteo tunnused, on uurimisasutusel, kelle uurimisalluvuses KrMS § 212 mõttes on sellise kuriteo menetlemine, lähtuvalt KrMS §-st 6 kohustus alustada kriminaalmenetlust. Kriminaalkolleegium märgib, et ka prokuratuuril lasub seadusest tulenev kohustus täita süüdistusfunktsiooni ning sellest tulenevalt toimetada kriminaalmenetlust iga isiku suhtes, kelle teos ilmnevad kuriteo asjaolud ja kelle suhtes ei ole KrMS §-s 6 märgitud erandid rakendatavad.“ Seaduse eesmärk on dekriminaliseerida juhtumid, kus isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Eelnev on vajalik seepärast, et vabatahtliku loovutamise kaudu saab üldist turvalisust ohustavaid esemeid käibest eemaldada ja seeläbi suureneb ühiskondlik turvalisus. Ülaltoodud põhimõttest saab tulla järeldusele, et isik annab vabatahtlikult välja keelatud esemed, mis on sattunud tema valdusesse kas juhuslikult või mingi elust tuleneva asjaolu saabumisel, mille olemasolust ei pruukinud isik varasemalt teadlik olla. Näiteks on isik keelatud eseme leidnud kas avalikust kohast või näiteks pärandina saadud või kingitud eluruumist, hoonest ja isik ei olnud keelatud esemete olemasolust eelnevalt teadlik, või on isik pärinud

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistuse. KarS § 418 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud viie- kuni viieteistaastase vangistuse KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd KarS § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 2 p 1 ja 3 ning § 420 lg 1 puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat (III kd tl 185). Süüdistatav on andnud selgitusi temal sissetuleku olemasolu kohta seoses veebikaubandusega, kuid kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid legaalse sissetuleku olemaolu kohta. Küll saab kriminaalasja materjalidest teha järeldusi kriminaalse tulu saamise kohta tulirelvade ja laskemoona käitlemisest ja need summad ei ole olnud väikesed. Kuivõrd aga süüdistatav on juba pikemat aega vahi all viibinud, ei ole tal enam olnud võimalik saada ka keelatud esemete käitlemisest jätkuvat tulu. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude näol, mis samuti ei ole väikesed. Lisaks selle juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatavat on ka varem samalaadse süüteo eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, mis jäeti osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, ning osa süüdistatavale inkrimineeritavatest kuritegudest on toime pandud katseajal. Samuti arvestades Sergei Olarile etteheidetavate kuritegude arvu, korduvust ja vältavat iseloomu ei ole kohtu hinnangul võimalik süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol, vaid tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h peidetud lõhkeaine kogust (161,2 g trotüüli) ja perioodi pikkust (1 aasta). Kuigi süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud ja väitis, et tegemist on vabatahtliku loovutamisega, millele kriminaalmenetlust ei järgne, siis kohus tuvastas juba eelpool, et

kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Antud kuriteo puhul näitas süüdistatav politseiametnikele ära, kuhu ta oli lõhkeaine peitnud. Seega tuleb arvesse võtta karistust kergendav asjaolu ning karistus on võimalik mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h peidetud lõhkeseadeldiste kogust (2 käsigranaati) ja perioodi pikkust (2003 - 2015). Kuigi süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud ja väitis, et tegemist on vabatahtliku loovutamisega, millele kriminaalmenetlust ei järgne, siis kohus tuvastas juba eelpool, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Antud kuriteo puhul näitas süüdistatav politseiametnikele ära, kuhu ta oli lõhkeseadeldised peitnud. Seega tuleb arvesse võtta karistust kergendav asjaolu ning karistus selle kuriteo eest on võimalik mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel Sergei Olari süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tõendamist on leidnud kavatsetult toimepandud tegude süsteemsus ja korduvus. Sergei Olar käitles ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona ja kokku 6 tulirelva. Samuti on tuvastamist leidnud 2 kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis on süüd suurendavaks asjaoluks. Seega Sergei Olari süü antud süüteo puhul on keskmisest suurem. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Ühtede süüteo episoodide puhul tunnistas süüdistatav oma süüd ning kahetses tehtut. Teiste episoodide puhul, kus ta oma süüd ei tunnistanud, aitas süüdistatav aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. Seega peab kohus võimalikuks KarS § 57 lg 1 p 3 nimetatud karistust kergendavate asjaoludega arvestada. Samas 1 episoodi puhul tuvastas kohus ka karistust raskendava asjaolu KarS § 58 p 1 näol, s.o tulirelvade laskekõlblikuks muutmine, hoidmine ja üleandmine toimus madalal omakasu motiivil, s.o kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Seega tuleb arvesse võtta nii karistust kergendavaid kui ka raskendavat asjaolu ning karistuse selle kuriteo eest on võimalik mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedasena. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel Sergei Olari süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tõendamist on leidnud kavatsetult toimepandud tegude süsteemsus ja korduvus. Sergei Olar käitles ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona, 2 tsiviilkäibes käitlemiseks keelatud automaattulirelva ja 1 automaattulirelva olulist osa. Seega Sergei Olari süü on nende kuritegude toimepanemisel keskmisest suurem. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Ühtede süüteo episoodide puhul tunnistas süüdistatav oma süüd ning kahetses tehtut. Teiste episoodide puhul, kus ta oma süüd ei tunnistanud, aitas süüdistatav aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. Seega peab kohus võimalikuks KarS § 57 lg 1 p 3 nimetatud karistust kergendavate asjaoludega arvestada. Samas tuvastas kohus ka karistust raskendava asjaolu KarS § 58 p 1 näol, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelvade laskekõlblikuks muutmine, hoidmine ja üleandmine toimus madalal omakasu motiivil, s.o kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Samuti tuvastas kohus, et osad episoodid pani süüdistatav toime koos teiste isikutega, s.t grupis, mis on KarS § 58 p 10 alusel samuti raskendavaks asjaoluks. Seega tuleb arvesse võtta nii karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse selle kuriteo eest tuleb mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras.

KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel Sergei Olari süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tõendamist on leidnud kavatsetult toimepandud tegude süsteemsus ja korduvus. Sergei Olar käitles ebaseaduslikult 3 helisummutit ja 1 öösihikut. Seega Sergei Olari süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Ühtede süüteo episoodide puhul tunnistas süüdistatav oma süüd ning kahetses tehtut. Teiste episoodide puhul, kus ta oma süüd ei tunnistanud, aitas süüdistatav aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. Seega peab kohus võimalikuks KarS § 57 lg 1 p 3 nimetatud karistust kergendavate asjaoludega arvestada. Samas 1 episoodi puhul tuvastas kohus ka karistust raskendava asjaolu KarS § 58 p 1 näol, s.o helisummuti käitlemine toimus madalal omakasu motiivil, s.o kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Seega tuleb arvesse võtta nii karistust kergendavaid kui ka raskendavat asjaolu ning karistuse selle kuriteo eest tuleb mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Liitkaristuse mõistmine kuritegude kogumis KarS § 64 lg 1 alusel KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Sergei Olarile mõistetavate üksikkaristuste liitmisel arvestab kohus seda, et tegemist on samaliigiliste kuritegudega ehk KarS 22. peatükis sätestatud üldohtlike süütegudega. Seejuures peab kohus vajalikuks arvestada nii seda, et süütegude toimepanemine oli paljudes episoodides vältav ja kestis aastaid, samuti seda, et kuigi on tegemist samas karistusseadustiku peatükis sätestatud süütegudega, olid teod siiski erinevad, olles seejuures ka erineva raskusastmega, st erineva ohtlikkusastmega. Lisaks sellele oli tegemist erinevate süütegude toimepanemise puhul ka erineva eesmärgiga, kuivõrd osasid süüteo objektiks olnud esemeid käitles süüdistatav huvist tulirelvade kui niisuguste vastu, osasid seetõttu, et ei raatsinud neid jätta käitlemata, kuigi otsest vajadust nende käitlemiseks ei olnud ning osade süüteo objektide puhul oli tegemist puhtalt majandusliku eesmärgiga, st saada keelatud esemete ebaseaduslikust käitlemisest elatusvahendeid, so kriminaalset tulu. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuste liitmise viisi, so kergemate karistuste kaetuks lugemist raskeima karistusega, vaid peab vajalikuks liita karistusi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Samas ei pea kohus otstarbekaks liita üksikkaristusi täies ulatuses. Karistuste liitmine kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 2 alusel KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Sergei Olar on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.02.2010 otsusega nr 1-101969 KarS § 418 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 aastase vangistusega (III kd tl 182-184). KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 2 päeva, mis KarS § 74 lg 2 alusel loeti ära kantuks karistuseks. Ülejäänud osa karistusest, s.o 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva jättis kohus S. Olari suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimuslikult kohaldamata, määrates talle 3 aastase katseaja, mille kulgemist arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.02.2010. Seega Harju Maakohtu 18.02.2010 otsusega S. Olarile mõistetud karistuse ärakandmata osa on 1 aasta, 6 kuud ja 28 päeva. Käesoleva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatav süüdi vältavate kuritegude toimepanemises (süüdistuse punktid nr 1, 2, 3, 4, 6), s.o relvade ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine alates aastast 2003 - 2015, seega on need teod toime pandud muuhulgas ka katseajal, s.o perioodil 18.02.2010 kuni 17.02.2013 ning vältavad süüteod lõppesid vastavalt läbiotsimiste toimumisele 11.02.2015 ja 06.05.2015. Kuigi Harju Maakohtu 18.02.2010 otsus jõustus 06.03.2010 ja süüdistatav mõisteti süüdi KarS § 418 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, so teise astme kuriteo toimepanemise eest, millise otsuse täitmine tuleks KarS § 82 lg 1 p 2 mõttes lugeda aegunuks, on Karistusseadustiku § 82 sätteid

01.01.2015, so ajal, mil jätkus süüdistatava poolt vältavate kuritegude toimepanemine, täiendatud lõikega 21. Nimetatud täienduse sõnastuse kohaselt otsuse täitmise aegumine ei takista sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristusele liita eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa täies ulatuses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka sellele, et süüdistatav oli juba alates 2003 soetanud ja peitnud erinevaid relvi ja käsigranaate Xxxxl asuvasse peidikusse ning ta ei andnud neid välja ega avaldanud nende asukohta politseile, kui tema suhtes oli käimas esimene kriminaalmenetlus KarS § 418 lg 2 p 2 järgi. Alles peale katseaega, s.o 2014 toimetas ta peidetud relvad, laskemoona ja käsigranaadid vanadest Lasnamäel olevatest peidikutest nii Xxxxi kui Xxxx elukohta. Sellest nähtub, et süüdistatav soovis jätkata oma ebaseaduslikku tegevust ning ootas ära katseaja möödumise arvates, et sellisel juhul eelmise kohtuotsusega määratud ärakandmata karistus kustub. Kuid tegemist on vältava kuriteoga, sest süüdistatav hoidis kogu katseaja vältel ning ka pärast seda peidikutes relvi, laskemoona ja käsigranaate ebaseaduslikult. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Antud juhul nähtub, et eelmise kohtuotsusega mõistetud reaalselt kantud vangistus 5 kuud ja 2 päeva, käitumiskontrolliga katseaeg ega hirm võimaliku täitmisele pööratava vanglakaristuse ees ei ole suutnud mõjutada Sergei Olarit käituma seaduskuulekalt. Vastupidi, tema teod on varasematest tegudest kordades raskemad ja ohtlikumad. Kohtu hinnangul on tõenäosus, et süüdistatav jätkab vabaduses olles tulirelvade ebaseaduslikku käitlemist väga suur. Seda enam, et ka Sergei Olar on ise tunnistanud, et tulirelvade vastu on tal eriline tõmme, mida peab oma elu traagiliseks veaks. Süüdistatav on kohtule esitatud diplomid, mis peaksid iseloomustama süüdistatavat kui normaalset inimest (aukiri Sergei Olarile, 2002 tuletõrjuja-päästja juunior 23.12.2002. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas Vello Pleesi nim karikavõitlusel sangpommi rebimises III koha, mai 2004. Harjumaa päästeteenistuse tunnistus Sergei Olar läbis suitsusukeldumise algväljaõppe kursuse, 23.08.2001. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas Vello Pleesi nim karikavõitlusel sangpommi rebimises III koha, 14.05.2003. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas harjutus kõhulihastele III koha, 15. mai 2003. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas Vello Pleesi nim karikavõistlusel üldarvestuses II koha, 22 mai 2002. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas Vello Pleesi nim karikavõistlusel krossijooksul 2700m, esimese koha, 21.mai 2002. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas Vello Pleesi nim karikavõitlusel kõhulihaste harjutuses III koha, mai 2004. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas Vello Pleesi nim karikavõistlusel laskmises II koha, 21. mai 2002. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas Vello Pleesi nim karikavõistlustel 2700 m krossijooksus III koha, 14. mai 2003. Päästeteenistuse aumärgi tunnistus, Sergei Olar on tunnustatud eesti rahvale ja päästeteenistusele osutatud teenete eest päästeteenistuse medal lõviga, 20.02.2003. Tallinna tuletõrje- ja päästeameti õppe- ja treeningkeskuse tunnistus, Sergei Olar läbis 27-29 jaanuar 2004 alarmsõidukijuhi täiendväljaõppe kursuse, omab pädevust juhtida alarmsõidukit, 29.01.2004. Päästeteenistuse aumärgi tunnistus, mille kohaselt Sergei Olar on tunnustatud eesti rahvale ja päästeteenistusele osutatud teenete eest elupäästja II klassi medaliga, 26.02.2007. Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta Väike-Maarja päästekoolis 09.11.2001. Diplom Harjumaa päästeteenistus autasustab Sergei Olarit, kes saavutas Vello Pleesi nim karikavõistlusel 2700 m jooksus I koha, mai 2004.). Kõik eelloetletud tõendid jätab kohus kui asjakohatud ja ajakohatud tõendid tähelepanuta, kuna need pärinevad ajast, kui Sergei Olar ei olnud veel kohtulikult karistatud tulirelvade ebaseadusliku käitlemise eest, kuid oli juba alustanud keelatud esemete käitlemist alates 2003 aastast. Eelmärgitud diplomid ega tunnistused ei sundinud süüdistatavat üldohtlike kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ajavahemikul, mis iseloomustaks süüdistatavat perioodil 2010 kuni tänaseni, ei ole ühtegi diplomit ega tunnistust esitatud, mis annaks aktuaalse aluse hinnata Sergei Olari isikut või tema käitumist.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Sergei Olari menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsja tasud, samuti erinevad ekspertiisikulud. Süüdistatava Sergei Olari ütluste kohaselt ta ei tööta ning kohtule ei ole esitatud tõendeid süüdistatava muude legaalsete sissetulekute olemasolu kohta, seega puudub tal ka ametlik sissetulekuallikas. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid ka selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ilmneb karistusregistri andmetest, et süüdistatavat on ka varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat korduvas ja pikaajalises erinevate üldohtlike kuritegude toimepanemises. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga süüdistatava elus, vaid korduva õigusvastase käitumisega. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu välja mõista täies mahus. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.12.2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisid, sõrmejälje ekspertiisid, tulirelvaekspertiisid, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisid olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna ekspertiistulemused toetavad Sergei Olari süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatava kanda, kuid ainult süüdistatava süüküsimust puudutavas osas, s.o: Tulirelvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 15E-TB0039 (kd III tl 79-97) kulust 420 eurost (kd III tl 116) 1⁄2, s.o 210 eurot; tulirelvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 15E-TB0024 (kd III tl 35-48) kulust 420 eurost (kd III tl 118) 1/3, s.o 140 eurot; tulirelvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 14ETB0095 (kd I tl 220-227) kulu 420 eurot (kd III tl 132); tulirelvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 14E-TB0086 (kd I tl 114-121) kulust 420 eurost (kd III tl 135) 1⁄2, s.o 210 eurot; tulirelvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 14E-TB0121 (kd II tl 90-94) kulust 420 eurost (kd III tl 127) 1⁄2, s.o 210 eurot; tulirelvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 15E-TB0067 (kd II tl 188-199) kulu 420 eurot (kd III tl

123); tulirelvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 14E-TB0106 (kd I tl 48-53) kulust 420 eurost (kd III tl 129) 1⁄2, s.o 210 eurot. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 15E-PL0021 (kd III tl 1-5a) kulu 430 eurot (kd III tl 121). Lõhkeaineekspertiisi nr 15E-AL0013 (kd II tl 200-201) kulu 81 eurot (kd III tl 122). DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr 15E-GE0678 (kd I tl 1-20) kulust 627 eurost (kd III tl 138) 2/46, s.o 27,26 eurot; DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr 14E-GE1207 (kd I tl 101-109) kulust 2679 eurost (kd III tl 137) 1/26, s.o 103,04 eurot; DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr 14EGE1468 (kd II tl 34-42) kulus 2736 eurost (kd III tl 131) 1/21, s.o 130,28 eurot; DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr 15E-GE0656 (kd II tl 176-187) kulust 3705 eurost (kd III tl 124) 2/25, s.o 296,40 eurot; DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr 15E-GE0321 (kd III tl 17-30) kulust 6042 eurost (kd III tl 120) 4/43, s.o 562,04 eurot. Sõrmejäljeekspertiisi ekspertiisiakt nr 14E-SS0172 (kd I tl 228-232) kulust 663 eurost (kd III tl 133) 1/3, s.o 221 eurot; sõrmejäljeekspertiisi ekspertiisiakt nr 14E-SS0178 (kd I tl 43-47) kulust 663 eurost (kd III tl 130) 1/2, s.o 331,50 eurot; sõrmejäljeekspertiisi ekspertiisiakt nr 15E-SS0028 (kd III tl 31-34) kulust 663 eurost (kd III tl 119) 1⁄2, s.o 331,50 eurot; sõrmejäljeekspertiisi ekspertiisiakt nr 14E-SS0150 (kd I tl 110-113) kulu 663 eurot (kd III tl 136). DNA-ekspertiisi akt nr 15E-GE0384 (kd II tl 103-117) kulust 6042 eurost (kd III tl 126) 1/11, s.o 549,27 eurot ja tulirevaekspertiisi akt nr 15E-TB0036 (kd II tl 118-126) kulust 420 eurost (kd III tl 125) 1/3, s.o 140 eurot jätta süüdistusest osalise loobumise tõttu riigi kanda. DNA-ekspertiisi aktiga nr 15E-GE1363 (kd I tl 211-219) ei tõendatud süüdistatava süü küsimust, vaid sellest nähtus kuriteo matkija Xxxxi DNA, seega vastav kulu 2052 eurot (kd III tl 134) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. DNA-ekspertiisi aktiga nr 15E-GE1593 (kd II tl 83-89) ei tuvastatud mitte kellegi DNA-d, seega vastav kulu 1938 eurot (kd III tl 128) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. DNA-ekspertiisi aktiga nr 15E-GE0392 (kd III tl 68-78) tuvastati Xxxxi DNA ning ei tõendatud süüdistatava süü küsimust, seega vastavast kulust 3705 eurost (kd III tl 117) 1/11, s.o 336,81 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, mis on väga suur, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 pd 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

421 alusel konfiskeerima ained ja esemed, mis pärast ekspertiiside läbiviimist on säilinud ja on tagastatud kohtueelsele menetlejale või on hoiustatud ekspertiisiasutuses. Seetõttu konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 1 ja 4 ning § 421 alusel Sergei Olarilt tulirelvaekspertiiside nr 15E-TB0024, 15E-TB0039, 15E-TB0067 tegemise järgselt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiustatud poolautomaatse püstoli Tokarev mudel 33 number XXXX kaliiber 9x19 mm koos padrunisalve ja 984 padruniga; püstoli Glock number XXXX kal 9x19 padrunisalvega, helisummuti B&T Impuls-IIA, püstoli ČZ 85 number xxxx kal 9x19 padrunisalvega ning 96 padrunit ja vutlari ning jätab need vastavalt esitatud taotlusele Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise korra § 5 lg 1 p 1 sätete ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse. Mis puudutab muid ekspertiisiasutusest kohtueelsele menetlejale tagastatud esemeid, so tulirelvade laskemoona, tulirelva osasid ja lisaseadmeid, siis konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 1 ja 4 ning § 421 alusel Sergei Olarilt ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0067 Kaitsepolitseiametile tagastatud käsitöönduslikult valmistatud helisummuti, 6 padrunit, 1 padrunikesta, kummist tihendi ja 2 padrunisalve; ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0024 Kaitsepolitseiametile tagastatud 114 padrunit, padrunipideme, vintpüssi Mosin luku sulguri, kaks vintpüssi Mosin luku sulgurit ning ühendusplaadi; ekspertiisiaktiga 15E-TB0039 Kaitsepolitseiametile tagastatud 15 püstolipadrunit kaliiber 7,65x17 mm, 150 püstolipadrunit kaliiber 9x19 mm, 252 pikka ääretulepadrunit kaliiber 5,6 mm ning kuivõrd tegemist on esemetega, millel puudub väärtus, tuleb need konfiskeeritud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel kui väärtusetud asjad. Lisaks eelmärgitud äravõetud esemetele on kohtueelses menetluses süüdistatavalt ära võetud ja ekspertiisasutusest kohtueelsele menetlejale tagastatud erinevaid muid esemeid: ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0039 tagastati ka 25 teadmata objekti, 12 padrunikomponenti, 3 padrunikesta, 2 padrunisalve, 2 leegisummutit, klamber, 4 vedru, 2 vedru tükki, suudmekork, kelgupeataja, 3 tihvti, 4 lööknõela pesa, lööknõela vedru pesa osa, signaal- ja gaasipüstoli raam, kelk ja salv, lukk ning 5 relvarauda. Kuigi relvarauad olid kasutuskõlbmatud ekspertiisiks esitatud kujul, olles siiski tulirelva olulisteks osadeks, siis süüdistatakse süüdistatavat ka relvaraudade laskekõlbulikuks muutmises. Lisaks sellele on muude esemete puhul tegemist relvade osade või lisaseadmetega ning padrunikomponentidega, mis viitavad süüdistatava käitumisele, mis on suunatud üldohtlike süütegude toimepanemise ettevalmistamisele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ka nimetatud esemed kuuluvad KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kui väärtusetud asjad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav saanud tulirelvade ja laskemoona käitlemisest, sh tulirelvade ümber tegemisest, laskekõlbulikuks muutmisest ja müügist, samuti laskemoona müügist tulu, mida tuleb hinnata süüteoga saadud varana. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt müüs süüdistatav Xxxxile vintpüssi TOZ-78-04M nr xxxx koos optilise sihiku ja helisummutiga ning sai Xxxxi vahendusel 11.09.2014 selle müügist 1000 eurot (süüdistusakti episood 3.4). Peale selle müüs süüdistatav 09.12.2014 Xxxxile vintpüssi XXXX, saades selle eest 1200 eurot, millest 1000 eurot andis üle Xxxx ja 200 jättis endale (süüdistusakti episood 3.5). Lisaks sellele müüs süüdistatav 11.09.2014 Xxxxile automaattulirelva AKS nr XXXX koos 31 padruniga ning sai 1100 eurot (süüdistusakti episood 3.7). Lisaks eelmärgitule võttis süüdistatav Xxxxile püstoli CZ-100 nr XXXX laskekõlbulikuks muutmise eest 350 eurot (süüdistusakti episood 3.8) ja 12.11.2014 võttis süüdistatav Xxxxilt püstolkuulipilduja UZI nr xxxx laskekõlbulikuks muutmise eest 450 eurot ja püstoli CZ-100 laskekõlbulikuks muutmise hinna tõstmise tõttu lisaks veel 70 eurot (süüdistusakti episood 3.9). Seega sai süüdistatav süütegude toimepanemisega vara kokku 3170 euro ulatuses. Kuivõrd süüdistatava kinnipidamisel temalt raha ei leitud, tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on süütegudega saadud vara ära tarvitanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kriminaalmenetlusega on üheselt tuvastatud süüdistatava poolt süüteoga vara saamine, tuleb kohaldada KarS § 831 lg 1 sätteid ja see vara süüdistatavalt konfiskeerida. Kuna süütegudega

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (19)

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KARISTUSE MÕISTMINE

MENETLUSKULUD

KONFISKEERIMISELE KUULUV VARA