Kriminaalasi nr 1-15-2839
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2017. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-2839
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk Prokurör
Nadežda Bõstrova Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Aleksei Rimmi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 37403290282; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
04.01.2017. a (kaugkohtuistung)
Jätta Aleksei Rimmi temale Harju Maakohtu 27.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2839 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 27.05.2015. a otsusega tunnistati Aleksei Rimmi süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, KarS § 184 lg 1 järgi, mille
eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 213 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 1 alusel mõisteti Aleksei Rimmile karistuseks 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Aleksei Rimmile mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.01.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Aleksei Rimmile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.01.2015. a ja lõppeb 13.09.2017. a. Vangla toetab Aleksei Rimmi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Aleksei Rimmi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Aleksei Rimmi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Süüdimõistetu Aleksei Rimmi selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Aleksei Rimmi jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist ja seda ka katseajal, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud Aleksei Rimmi õiguskuulekusele. 3.2 Aleksei Rimmi on uimastisõltlane, kes on vangistuse jooksul läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni. Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on Aleksei Rimmi osalenud sotsiaalprogrammides 12 Sammu, Tagasilanguse ennetamine ja Eluviisitreening. Alates 09.09.2016. a omandas riigikeelt A1 tasemel, kuid Aleksei Rimmi esitas taotluse riigikeele õppest eemaldamiseks, kuna eesti keele omandamine on Aleksei Rimmi jaoks väga raske. Aleksei Rimmi on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Vangistuse jooksul Aleksei Rimmi distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kohus peab positiivseks, et Aleksei Rimmi on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumise probleemidega ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest, kuna Aleksei Rimmi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). Aleksei Rimmi on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada. Kohus peab positiivseks, et Aleksei Rimmi läbib metadoonravi, kuid leiab, et sellele vaatamata võib Aleksei Rimmil tekkida tagasilangusi. Võttes arvesse, et Aleksei Rimmi on pikaajaline (alustas tarvitamist 30-aastasena) narkootikumide tarvitaja, on lõplik harjumusest loobumine Aleksei Rimmi jaoks raske ja seda ka metadoonravi läbimise korral. Lisaks on Aleksei Rimmil tekkinud motivatsioon ja soov narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda alles vahetult enne käesolevat vangistust. Seega ei ole alust olla veendunud, et Aleksei Rimmil on sellel korral piisav soov ja tahe muuta väljakujunenud harjumusi ning seda vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile ja saadud ravile. 3.3 Vabanemise korral on Aleksei Rimmil kindel elukoht oma ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et Aleksei Rimmil on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste toetus, kes on valmis Aleksei Rimmi vabanemise korral igakülgselt toetama. Samas leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult Aleksei Rimmi tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist ja seda vaatamata asjaolule, et Aleksei Rimmi on kohtule väljendanud veendumust, et enam ta kuritegelikule teele ei astu. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Aleksei Rimmil tagatud ka majanduslik toimetulek, kuna Aleksei Rimmi on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on Aleksei Rimmil tasumata nõudeid ligikaudu 2902 euro ulatuses. Aleksei Rimmil puudub vabanemise korral kindel töökoht. Aleksei Rimmi peab küll võimalikuks asuda tööle metallkonstruktsioonide keevitajana, kuid ühtegi sellekohast garantiikirja kohtule esitatud ei ole.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.