lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-7537/111

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-7537/111
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1107
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-7537/31Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.04.20121-11-7537/100Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.09.20161-11-7537/106Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.12.20161-11-7537/127Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.11.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-18-1582/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.01.20192-18-14321/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.10.20182-17-1639/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-7537 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. detsembri 2016 määrus Deniss Rogateni (ik 38504140251) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Deniss Rogaten, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 28. novembri 2011 otsusega mõisteti Deniss Rogatenile KarS § 113 ja § 184 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 11 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31. jaanuar 2011 ja karistuse kandmise lõpuks 31. juuli 2022.
2.Viru Vangla esitas 17. novembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Rogateni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohtu 14. detsembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D. Rogaten on esimest korda kriminaalkorras karistatud ja kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabaduses on tal garanteeritud elu- ja töökoht. Samas leidis maakohus, et toimepandud esimese astme vägivaldse isikuvastase kuriteo ja narkokuriteo asjaolud, saabunud korvamata tagajärg (inimese surm) on käesoleval juhul kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused

vabaduses. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, vabaduses töö- ja elukoha olemasolu, vangistuses õppimine, sotsiaalprogrammi läbimine ja töötamine ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. D. Rogatenil oli ka enne kuriteo toimepanemist olemas kindel elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. D. Rogateni ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud väga pikk aeg (karistuse kandmise lõpp on 2022 aastal), mis ei ole vastavuses toimepandud kuritegude raskusega. Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Rogaten, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
5.D. Rogaten on seisukohal, et Viru Vangla poolt koostatud seisukoht ei ole objektiivne, kuna seal on antud asjaoludele väljamõeldud tähendusi ja on vaikitud kõigest heast, millest tuleks rääkida. D. Rogaten leiab, et ta ei ole kunagi narkootikumide müümisega lisaraha teeninud, vaid oli sunnitud taolisele tegevusele tänu kannatanupoolsetele ähvardustele ja füüsilisele vägivallale. Samuti ei tapnud ta kannatanut kättemaksuhoos, vaid valede otsuste tõttu. Kriminaalhooldusametnik teeb aga hoopis teistsuguseid järeldusi – väidetavalt on kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja enesekontrolli kaotamisel. Kõigil on oma versioon, mis ei ole tegelikult D. Rogateniga kuidagi seotud.
6.Maakohtu seisukoht on veidrate põhjendustega, mis ei tugine reaalsetele asjaoludele ja seaduslikele alustele. Maakohus leiab, et korvamata tagajärjed on kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. KarS § 113 räägib tapmisest, mille tagajärjeks on alati kannatanu surm. Kui kannatanu ei oleks surnud, siis ei saaks D. Rogatenit karistada tema tapmise eest. Teisi tagajärgi ei ole ei D. Rogatenil, kohtul ega prokuröril teada.
7.Maakohus on seisukohal, et D. Rogatenil oli enne kuriteo toimepanemist kindel elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud kuritegude toimepanemist. Siinkohal jätab maakohus kõik teised tähtsad asjaolud, nagu kinnipeetava käitumine, elulaad, mõtlemine, haridus, eesmärgid ja isiksuse muutmine, tähelepanuta. Süüdimõistetu on teinud selleks palju tööd ning on teinud kõik selleks, et lunastada tema poolt tehtut.
8.Samuti leidis maakohus, et karistusaja lõpuni on jäänud väga pikk aeg. D. Rogaten palub pöörata tähelepanu sellele, et tänu kergendavatele asjaoludele on Harju Maakohus leidnud, et ta väärib karistust, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Kergendavateks asjaoludeks oli kiire süü ülestunnistamine, siiras kahetsus ja provokatsioonile allumine.
9.D. Rogaten on nõus sellega, et süüdimõistmise korral ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud, kuid peab rõhutama, et arvestades KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid, on tema ennetähtaegne vabastamine igati põhjendatud ja mõistlik.
10.Vaatamata sügavale soovile minna ajas tagasi ja juhtunut muuta, ei saa D. Rogaten seda teha. D. Rogaten on suuteline muutma iseennast ja käituma edaspidi õigesti. Süüdimõistetu leiab, et karistus on tema puhul täitnud oma eesmärgi ning ta on näidanud, et ta soovib muutuda. D. Rogaten hoiab ennast eemale kõikidest rikkumistest, kasutades igat võimalust, et lunastada

oma kuritegu. Puuduvad objektiivsed põhjused selleks, et keelduda D. Rogateni ennetähtaegsest vabastamisest elektroonilisele järelevalvele allutamisega. Ringkonnakohtu järeldused

11.Ringkonnakohus ei vabasta D. Rogatenit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuigi kinnipeetav on avaldanud soovi ennast parandada, oleks tema ennetähtaegne vabastamine siiski ennatlik. Samuti ei toeta KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud kogumis süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
12.Määruskaebuses leitakse, et KarS § 76 lg 4 toodud asjaolud kogumis toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuid ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Nimelt tuleb ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel muuhulgas arvesse võtta ka toime pandud kuriteo asjaolusid. D. Rogatenit on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning käesoleval hetkel kannab esimest reaalset vanglakaristust. Samas tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et D. Rogaten kannab karistust kahe erineva raske esimese astme kuriteo eest, milleks on tapmine ning suures koguses narkootilise aine käitlemine. Samuti ei ole D. Rogateni poolt toime pandud raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmine, asjaolud juhuslikku laadi, vaid D. Rogaten pani kuriteo toime kättemaksuhoos, teadvustatult ning ei toiminud hetkeemotsiooni ajendil. D. Rogaten on seisukohal, et ta pani tapmise toime valede otsuste tõttu ning ei üritanud narkootikumide müümisega lisaraha teenida, vaid oli selleks sunnitud. Ringkonnakohus leiab, et taolised väited on ennast õigustavad ning enda süüd vähendavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et kuna käesolevalt on tegemist esmakordse ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemisega, siis ei ole hetkel veel ärakantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude raskusega. D. Rogateni karistusaeg lõppeb alles 31. juulil 2022 ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval juhul ennatlik.
13.Samuti heidetakse määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud D. Rogatenit iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Ringkonnakohus on seisukohal, et D. Rogateni puhul on küll positiivne, et tal puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja tööhõives, omandanud keskhariduse ning tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, kuid samas ei taga õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal automaatselt ennetähtaegset vabastamist. D. Rogatenit iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üle teda iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on toimepandud kuritegude asjaolud.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus muutmata, D. Rogaten vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.