Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.09.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-11-7537
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kohtuasi
Vangla materjalid Aleksei Pojarkovi tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Aleksei Pojarkov (ik 38405100291) viibib Vanglas
Kaitsja
Jugans Grossmann
Kohtuistungi toimumise aeg,
20.09.2016.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
tingimisi enne
kohtumaja,
avalik
koht
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Ida-Harju täitmiseks
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Pojarkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Pojarkov tunnistati süüdi Ringkonnakohtu 20.04.2012.a kohtuotsusega KarS § 113 järgi ja teda karistati 7 aastase vangistusega. Aleksei Pojarkovi karistusest loeti kantuks
eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti aastat 2 kuud 1 päev. Kohtuotsus jõustus 01.08.2012.a.
vangistus 6
Karistuse kandmise algus oli 10.10.2012.a ja lõpp on 11.12.2018.a. Aleksei Pojarkovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“, lõpetas üldhariduskoolis 9. klassi ja on läbinud riigikeele õppe tasemetel A2 ja B1. Õpib kutsehariduskoolis maastikuehituse erialal. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Aleksei Pojarkovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on Rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud Lasnamäe linnaosa täpsusega. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama oma emale L. Pojarkovale kuuluvasse korterisse aadressile XXXX, kus hakkab elama koos ema, elukaaslase XXXX, õdede XXXX, XXXXja XXXX ning viimase tütre XXXX. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub, kuid elukaaslase XXXX sõnul on tuttavaid, kes võiksid võimaldada tööd sise- või välisviimistluse valdkonnas. Aleksei Pojarkov soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kannab karistust tapmise eest. Kriminaalkorras karistatud üks kord ja vanglas on esimest korda. Distsiplinaarkaristusi on kaks. Elama asub ema juurde, aadressil XXXX. Töökohta vabanemisel ei ole. Õppis vanglas ehitaja erialal ja loodab saada erialast tööd. On nõus lisakohustustega. On vanglas paljusid asju ümber mõelnud, on kaotanud palju väärtuslikke momente oma elust. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustudes vangla seisukohaga toetab Aleksei Pojarkovi ennetähtaegset vabastamist. A. Pojarkov on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vangistuses viibib esimest korda. Suurem karistuse osa on A. Pojarkovi poolt ära kantud. Ta saab aru oma süüst ning kahetseb tehtut, on enesesõnul vanglas järeldused enda jaoks teinud ja on valmis muutuma. Vangla hinnangul kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on 7%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14%. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada Aleksei Pojarkov KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Riikliku süüdistust esindanud prokurör on nõus A. Pojarkovi tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja toetab nii vangla kui prokuröri arvamust, selle kohta, et süüdimõistetu võib vabastada tingimisi enne tähtaega. Kaitsja kinnitas, et kohtus A. Pojarkoviga ja tema vestlusest nähtub, et ta on ennast muutnud, aru saanud ja kahetsenud ning hakkab edaspidi õiguskuulekalt elama. Vangla uute kuritegude prognoos ei ole suur, üldine prognoos on 7% ja vägivaldsete kuritegude puhul 14%. Kaitsja palub arvestada, et tal on ema juues kindel elukoht olemas, ta on omandanud uue eriala ja on nõus täitma kriminaalhooldaja nõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Andrei Pojarkovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel
arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. A. Pojarkov on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja viibib vanglas esimest korda. Vangla ja prokurör toetavad A. Pojarkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus A. Pojarkovi puhul kahe järgneva aasta jooksul 7%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 14%. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Pojarkovi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Pojarkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A. Pojarkovil olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.