Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-16-1969
Kohtukoosseis
kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Xxx Xxxe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
11.01.2017 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
Xxx Xxx, isikukood xxx
Kaitsja
Lembit Nirgi
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: KarS § 761 lg 2 ja KarS § 76 lg 5 alusel vabastada Xxx Xxx talle Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel, määrata, et ärakandmata karistust täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 ning KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7)mitte tarvitama alkoholi; 8)mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9)jätkama vangistusest vabanedes õpinguid üldhariduse või eriala omandamiseks; 10)osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 2 alusel katseaja algus alates käesoleva määruse jõustumisest ja Xxx Xxxe vangistusest vabanemisest. 1(4)
Määrata Xxx Xxx katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhoolduametniku järelevalve alla. Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt Xxx Xxxele osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 98,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 82 eurot, ning käibemaks 16,40 eurot). Menetluskulu 98,40 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Xxx Xxxe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Xxx Xxx tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi ning KarS § 64, § 65 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.11.2015 ja lõpp 15.05.2017. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.10.2016. Kinnipidamisasutusest Xxx Xxxe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest - paberite vahendamine, ametniku solvamine, korralduste eriramine, ebaviisakas käitumine ametniku suhtes, ebatsensuursete väljendite kasutamine, vangla vara kahjustamine, vanglaametniku viskamine veega, korduv korraldustele mitte allumine. Isik on vanglas olles osalenud tööhõives xxx, läbinud erinevaid vestlusi ning osalenud sotsiaalprogrammis xx õppinud üldhariduskooli 9. klassis, mis jäi lõpetamata. Vabanemise korral asub isik elama aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus on keskküte ning eluks vajalikud tingimused tagatud. Korter kuulub kinnipeetava ema elukaaslsele. Xxx Xxx on alaealine ja vanemate poolt ülalpeetav. Vabaduses on süüdimõistetu teinud juhutöid (lammutustööd ja ehitustööd). Varasemalt on taskuraha saamiseks kodust varastanud. Ema pole huvitatud poja ülalpidamisest, kuid vajadusel saab rahaliselt toetada, et süüdimõistetu saaks eluks vajalikke sisseoste teha. Ema sissetulekuteks on xxxst ning Xxx Xxxe isa poolt makstav elatis. Kinnipeetaval puudub vabanemisel sissetulek ning garanteeritud töökoht. Isik loodab saada tööle isa kaudu xxx kuid isa pole öelnud kindlat vastust, kas Xxx Xxx saaks temaga koos töötada. Tasumata võlanõuded seisuga 12.12.2016 on 399,10 eurot. Perekonna omavahelised suhted on keerulised. Kasuisaga olid suhted alguses head, kuid ajapikku halvenesid Xxx Xxxe käitumise tõttu. Isikul on 2 nooremat poolõde, kes kannatasid vaimselt Xxx Xxxe kodusoleku ajal nii tõsiselt, et käivad siiani psühholoogi vastuvõttudel. Praegusel hetkel on suhted poolõdedega head ning suheldakse telefoni teel. Suhted emaga on head, kuid esineb ka erimeelsusi. Suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud, samuti narkootilisi aineid tarbivad isikud. Enne vangistust oli korduvalt toime pannud seadusevastaseid tegusid, käitunud agressiivselt ja impulsiivselt. Arvestades seda, et kuritegu on toime pandud alaealisena, siis vangla toetab süüdimõistetu vabanemist. Kriminaalhooldaja märgib kirjalikus arvamuses, et Xxx Xxx soovib vabanedes elama asuda xxxasuvasse korterisse aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus on keskküte ning eluks vajalikud tingimused tagatud. Korter kuulub kinnipeetava ema elukaaslasele. Hetkel seisab korter tühjana, varem oli korter välja üüritud. Perekonna omavahelised suhted on keerulised. Kasuisaga 2(4)
olid suhted alguses head, kuid ajapikku halvenesid süüdimõistetu käitumise tõttu. Xxx Xxxel on 2 nooremat poolõde, kes kannatasid vaimselt poolvenna kodus oleku ajal nii tõsiselt, et käivad siiani psühholoogi vastuvõttudel. Praegusel hetkel on suhted poolõdedega head ning suheldakse telefoni teel. Suhted emaga on head, kuid esineb ka erimeelsusi. Isaga on suhted rahuldavad, need kaugenesid alates sellest ajast, kui Xxx Xxx oli 3-aastane. Kinnipeetav suhtleb isaga harva, tavaliselt siis, kui on raha vaja. Isa elukoht on Kohilas, kuid enamus aega viibib Soomes töö tõttu. Isal on ka uus elukaaslane. Ema sõnul ei ole Xxx Xxxel ühtegi seadusekuulekat sõpra ning isik on sõprade poolt mõjutatav. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et K. Xxx mõisteti süüdi Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega KarS § 404 lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, 2 alusel 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.11.2015 ja lõpp 15.05.2017. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 18.10.2016. Vastavalt KarS §-i 761 lõikes 2 sätestatule, vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K. Xxx (sünniaeg 15.04.1999) pani kuriteod toime alaealisena ja on ka käesoleval ajal alaealine. Tema poolt toime pandud süüteod on kõik teise astme kuriteod. KrMS § 426 lg 1 teise lause kohaselt täitmiskohtunik vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdimõistetu, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmisel. KarS § 761 lg 4 sätestab, et kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud (st varem tingimisi enne tähtaega vabastatud) süüdlase, kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Peab rõhutama, et karistusseadustiku § 76 lõike 7 alusel süüdlase kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramine ei ole samastatav karistuse KarS § 74 lg 4 (või § 69 lg 7) korras karistuse täitmisele pööramisega. KarS § 74 lg-s 4 ja § 76 lg 7 nimetatud isikud ei ole omavahel võrreldavad. KarS § 74 lg-s 4 nimetatud isikute puhul on kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tuvastanud karistusest tingimusliku vabastamise alused. KarS § 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. KarS § 76 lg 7 adressaadiks on aga isik, kelle puhul karistusest tingimisi vabastamise aluseid algusest peale ei esinenud, või ka isik, kelle karistus pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Juhul kui selline isik KarS § 76 lg-te 1 ja 2 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatakse, on tema poolt vabastamise tingimuste rikkumisel eelduslikult suurem kaal kui sellel, et KarS § 74 lg-s 4 nimetatud isik rikub katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Järelikult ei ole KarS § 76 lg 7 ja § 74 lg-s 4 nimetatud isikud, kes rikuvad kontrollnõudeid, kohtu määratud kohustusi või elektroonilise valve tingimusi, analoogilises olukorras. Järelikult ei ole K. Xxx isikuks, kellele laieneks KarS § 761 lg 4 regulatsioon. Seega on täidetud kõik materiaalõiguslikud tingimused ning kohus peab isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastama KarS § 761 lg 2 alusel, mis moodustab erinormi KarS § 76 suhtes. Vabanemise sidumine mingite muude eeldustega (nt kinnipeetava vanglaasutuses käitumisega, uute kuritegude toimepanemise riskiga jm) pole lubatud. KarS § 761 lg 2 on käesolevas kohtuasjas asjassepuutuv norm, mis ei anna kohtule kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kaalutlusõigust. Tegemist on alaealise kohustusliku vabastamise nõudega. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Xxx Xxxe vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tegu on isikuga, kelle suhtes kehtib kohustusliku vabastamise nõue. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et tegemist on kohustusliku vabastamisega seoses alaelisena kuriteo toimepannud regulatsiooniga. Tal ei ole vastuväiteid katseaja pikkuse ega määratavate kohustuste kohta. 3(4)
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Xxx Xxx tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega KarS § 761 lg 2 alusel, kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Xxx Xxx pani kuriteo toime alaealisena ja on ka käesoleval ajal alaealine. Tema poolt toime pandud kuriteod on kõik teise astme kuriteod. Liitkaristuseks mõisteti talle 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Seega on täidetud kõik materiaalõiguslikud tingimused ning kohus peab isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastama KarS § 761 lg 2 alusel. KarS § 76 lg 5 alusel määratakse katseaeg karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui 24 kuuks. Xxx Xxx karistusaeg lõpeb 15.05.2017 ning seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada katseaega ning allutada käitumiskontrollile 6 kuu jooksul peale käesoleva määruse jõustumist. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Xxx Xxx katseajaks täiendavad kohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - jätkata vangitusest vabanedes õpinguid üldhariduse või eriala omandamiseks; - osalema sotsiaalprogrammis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.