Kriminaalasi nr 1-16-8392
Hooldusalusega lepiti kokku, et ÜKT tundide tegemiseks ootab ametnik vastust ÜKT juhendajalt ning peale seda saab koostada detailse ajakava. Lepiti kokku uus registreerimise aeg 04.11.2016. Isik helistas 04.11.2016 ametnikule ja teatas, et peab ootamatult last hoidma ja muutis registreerimise aja 07.11.2016. Isik 07.11.2016 registreerima ei ilmunud. Ametnik helistas hooldusalusele 07.11, 08.11. ja 09.11.2016, kuid telefon oli levist väljas. 09.11.2016 saadeti kutse ilmuda registreerimisele 15.11.2016. Isik 15.11.2016 registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. 16.11.2016 saadeti tähitud kutse ilmuda registreerimisele 21.11.2016. Isik 21.11.2016 registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. 29.11.2016 saabus kriminaalhooldusesse Eesti Posti väljastusteade, millest nähtub, et tähitud kirja on vastu võtnud 23.11.2016 A R, kes on väljastusteatel märgitud kui hooldusaluse elukaaslane. 29.11.2016 teostati kodukülastus aadressile xxxx. Maja uks oli väljastpoolt tabalukuga lukus, osad aknad laudadega üle löödud. Hooldusalust sellel aadressil ei olnud. Telefon oli endiselt levist väljas. 04.11.2016 andis Imastu Koolkodu teada, et on valmis pakkuma isikule ÜKT töökohta. Kui G.N ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb ametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku võtta G.N vahi alla. Kriminaalhooldusametnik Carmen Kond jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu G.N kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodu vastab põhiliselt tõele. G.N väitel saabus ta novembri viimastel päevadel tagasi LõunaEestist, kus läks natuke kauem. Kontakti temaga ei olnud võimalik saada, sest tal ei olnud telefoni kaasas. G.N kahetses, et nii läks, lubades, et seda enam ei juhtu. Ta jõuab oma ÜKT tunnid ära teha. G.N kannab alates 06.12.2016 Viru Maakohtu otsusega 19.10.2016 mõistetud 20 päevast aresti Jõhvi arestikambris. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Merli Tammi-Jõeveere erakorraline ettekanne G.N-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, sest süüdimõistetu G.N ei järgi KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning hoidub üldkasulikust tööst kõrvale. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et G.N-iga on kriminaalhooldusametnikul toimunud üksnes esmakohtumine 24.10.2016, kuid registreerimistele 04.11.2016, 07.11.2016, 15.11.2016 ja 21.11.2016 ta ei ilmunud.
Hooldusaluse telefon oli levist väljas, kodukülastus aadressile xxxx tulemust ei andnud, sest hooldusalust sellel aadressil ei olnud. G.N kinnitas kohtuistungil, et novembri viimastel päevadel saabus ta tagasi Lõuna-Eestist, kus läks natuke kauem. Kontakti temaga ei olnud võimalik saada, sest tal ei olnud telefoni kaasas. Seega saab eelnevast järeldada, et G.N on seni suhtunud ükskõikselt oma kohustuste täitmisesse. Arvestades asjaolu, et kohtuotsuse jõustumisest on möödunud suhteliselt lühike aeg, G.N kahetses juhtunut, on lubanud hakata kontrollnõudeid täitma ja ÜKT tunde tegema, võib kohtu arvates seekord jätta kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande G.N-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kui G.N soovib oma karistust vabaduses kanda, siis peaks ta eelnevatest rikkumistest tegema enda jaoks vajalikud järeldused. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Merli Tammi-Jõeveere erakorraline ettekanne 29.11.2016 G.N’le (isikukood XXX, elukoht xxxx, töökoht xxxx) Viru Maakohtu otsusega nr 1-16-8392 29.09.2016 mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.