Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2.1 Süüdlast on kriminaalkorras karistatud 11 korral ning tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, kuna süüdlane ei ole hoidunud uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab distsiplinaarkaristuse olemasolu. 2.2 Kinnipeetav asuks ennetähtaegse vabanemise korral elama ema juurde, kes andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. A. Chulinil oleks vabanemise korral ka garanteeritud töökoht. A. Chulini lähisuhtevõrgustikku kuulub ema, tuttavad aga on kriminaalse taustaga. Kohus märkis, et A. Chulinil võib ette tulla tagasilanguse perioode, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega ning mis on ühtlasi uue kuriteo toimepanemise riskiks. 2.3 Kohus leidis, et arvestades toime pandud kuriteo asjaolusid ja korduvat karistatust, ei ole tema vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud – see oleks liiga ennatlik. 11 korral süüdi mõistetud isiku puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. Võimalusel eiraks A. Chulin taas ühiskonnas kehtestatud reegleid ning sellist ohtu suurendab süüdimõistetu suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega. 2.4 Kohus arvestas ka ühiskonna õiglustunnet ning leidis, et nii A. Chulini varasem käitumine kui ka viimase kuriteo toimepanemise asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Kuidas kriminaalhooldus saaks uue kuriteo toimepanemise riski maandada, kohus ei näinud. Samuti arvestas kohus, et A. Chulinil on kanda veel 2 aastat ja 2 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kuna kohtul puudus veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud ning isik uusi kuritegusid toime ei pane, on vabastamine praegu ennatlik. Vangistuses on A. Chulinil võimalik varasemast käitumisest järeldusi teha, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl.

3.1.6 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise elektroonilise valve formaalsed alused on täidetud. Vabastamine oleks efektiivsem karistuse lõpuni kandmisest. Käitumiskontrolli ajal saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski ning teostada kinnipeetava üle kontrolli 14 kuu jooksul. 3.1.7 A. Chulinil on motivatsioon muuta varasemat käitumist ja edaspidi seaduskuulekalt elada. Süüdimõistetu allutamine kriminaalhooldusele koos lisakohustuste panemisega piirab oluliselt tema liikumisvabadust ja elukvaliteeti, samuti on väga efektiivne ja distsiplineeriv elektrooniline järelevalve. Liiga pikk vangistus aga teeb resotsialiseerumise väga raskeks. Karistuse eesmärgid on täidetud ning A. Chulinile tuleks anda võimalus end vabaduses tõestada. 3.2 A. Chulin märgib, et formaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud – ta on ära kandnud üle 2/3 talle mõistetud vangistusest. Sel ajal on ta täitnud kõik riigi rahalised nõuded, läbinud kõik ettenähtud programmid ja viibib praegu avavanglas. Sealt käib ta tööl OÜ-s XXX. Ka vabaduses on A. Chulinil garanteeritud töökoht. Samuti on A. Chulinil kindel elukoht, kus elab 100% invaliidistunud ema, kes vajaks poja abi. Esialgseks toimetulekuks on A. Chulin vanglaarvele kogunud 1900 eurot. Nii kriminaalhooldaja, vangla kui ka prokurör toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Vangistuse ajast on A. Chulinil vaid üks distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ostis lubatust enam tikke. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole tegemist raske üleastumisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

elukäiku, siis peale nimetatud määruse tegemist rikkus A. Chulin kriminaalhooldust (täpsemalt elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korda ning ei täitnud ta kohustust hoiduda suhtlemast kohtu määratud isikutega). Kohus pikendas sellele vaatamata katseaega. Samas aga selgub isiku edasisest elukäigust, et jätkus ka uute kuritegude toimepanemine ja viimase otsuse järgi kannab A. Chulin karistust juba narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest. Seejuures on ta kuriteo toimepanemist põhjendanud sellega, et hakkas müüma narkootikume, et tagada perekonna majanduslik toimetulek. Kuna A. Chulin ka 2007. a enda ennetähtaegse vabastamise istungil kinnitas, et pani kuriteo toime kuna teda koondati töökohast, siis on ringkonnakohtu hinnangul suur risk, et töökoha kaotuse korral hakkab A. Chulin otsima võimalusi ebaseaduslikul teel oma majandusliku olukorra parandamiseks. Eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke täidab paremini see, kui A. Chulin saab avavanglas kinnistada oma tööharjumusi ja olla eemal tema kuritegelikku käitumist soodustavatest teguritest nagu narkootikumid (A. Chulin on vangla iseloomustuse kohaselt juhutarvitaja, kes tarvitas narkootikume periooditi alates 18- eluaastast ning uuesti siis, kui ise nende müügiga tegelema hakkas) ja kriminaalse taustaga tuttavad. Ehkki ringkonnakohus tõepoolest tahaks loota, et A. Chulin soovib oma elu muuta, on kohtul siiski keeruline uskuda A. Chulini siirusesse, kuivõrd isiku varasem elukäik annab aluse kahelda, kas ta sel korral suudab oma positiivsed eesmärgid - muuta varasemat käitumist ja edaspidi seaduskuulekalt elada - realiseerida.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.