Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tunnistada A.O süüdi KarS § 423 6 (kuus) kuud.

järgi ja mõista talle karistusena vangistus

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käes oleva kohtuotsusega A.O-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06. novembri 2015 otsusega A.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistuse võrra ning mõista A.O-le liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 05.-07.02.2016, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda A.O kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada A.O-le mõistetud vangistus 1 aasta 1 kuu 27 päeva üldkasuliku tööga 417 (nelisada seitseteist) tundi ja määrata üld kasuliku töö tegemise tähtajaks 12 (kaksteist) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on A.O kohustatud üld kasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakon da registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata A.O Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel A.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Mairold Midrile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raigo Rooselt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 48 (nelikümmend kaheksa) eurot tasumisele ositi 4 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates 2017. a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 12 (kaksteist) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. A.O-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 64,80 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Mairold Midrile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 56,16 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

4) sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles 10.11.2015 ja 31.01.2016 toime pannud Liiklusseaduse § 201 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, so mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti 05.02.2016 kella 12.44 ajal Viljandi linnas Jakobsoni 70 juures mootorsõidukit Audi A4 Cabriolet reg nr XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1

karistusega ning mõista A.O liitkaristuseks vangistus 8 kuud. KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.11.2015 otsusega mõistetud karistuse 8 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 05.02.2016 – 07.02.2016. Seega lugeda kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta 1 kuu ja 27 päeva = 417 päeva), s.o üldkasuliku tööga 417 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. 2) Mairold Midri KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust ja arvestades, et Mairold Midri on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.09.2014 otsusega karistatud tingimisi vangistusega 10 kuud, katseajaga 18 kuud, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Mairold Midri liitkaristuseks tingimisi vangistus 10 kuud, katseajaga 18 kuud. Katseaja alguseks lugeda 19.09.2014 st karistus lugeda kantuks.

3) Raigo Roose KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust ja arvestades, et Raigo Roose on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.04.2016 otsusega karistatud vangistusega 8 kuud ja 25 päeva, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Raigo Roose liitkaristuseks vangistus 8 kuud ja 25 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 18.04.2016. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustus id vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 201 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. J.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 399 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista A.O-lt 399 eurot J.Ni kasuks. E.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1783,94 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Mairold Midrilt 1783,94 eurot E.Mi kasuks. E.P on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 68 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt A.O-lt ja Raigo Rooselt 68 eurot E.Pe kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus . KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava A.O kaitsjate esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna summas 208,80 eurot. Süüdistatava Mairold Midri kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna summas 236,16 eurot. Süüdistatava Raigo Roose kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna summas 48 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: 1) Isiku kohtuarstlik ekspertiis, sealhulgas tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis – 61 eurot (I kd, tl 63); 2) Lasujäägiekspertiis – 225 eurot (I kd, tl 178). Lasujäägi ekspertiisi maksumusest 1⁄2, s.o 112,50 eurot välja mõistetud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 20.10.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (II kd, tl 47-48). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus A.O-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 144 eurot (s.h käibemaks). A.O-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 64,80 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Mairold Midrilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 180 eurot (s.h käibemaks). Mairold Midrile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 56,16 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Süüdistatavalt Mairold Midrilt sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna see on Tartu Maakohtu

Süüdistatavatele A.O-le ja Mairold Midrile tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. A.O on kahtlustatavana kinni peetud 05.02.2016 – 07.02.2016, seega on A.O viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: - Signaalpüstol EKOL Aras Magnum 9mm, mis asub asitõendite hoiuruumis (Riia 132 Tartu), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - CD-plaat, milles Statoili turvakaamerate salvestus, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.